SKEPTITISMI TEESID JA TROOPID TÄNAPÄEVAL (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Kaubandusökonoomika õppetool
SKEPTITISMI TEESID JA TROOPID TÄNAPÄEVAL
Referaat
Õppejõud:
SISUKOR
1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT 5
2.SKEPTITISMI TROOPID 6
3.SKEPTITISMI TEESID 8
1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT 5
2.SKEPTITISMI TROOPID 6
3.SKEPTITISMI TEESID 8
SISSEJUHATUS
Mis on siis tõde, on olnud ajast aega nii filosoofide kui ka kõigi mõtlejate põhiküsimus. Referaadi teemaks valisin skeptikute koolkonna filosoofia. Mulle meeldib nende arvamus, et tõde, kui niisugune, võib olla osaliselt kõigis - aga ka mitte milleski ja skeptikute arvates ei ole vaja tõde ka otsida.
Referaadis annan lühikese ülevaate skeptikutest ja skeptikute filosoofiast ja ajaloost. Kirjeldan ja analüüsin skeptikute troope ja otsin erinevusi antiikaja ja tänapäeva vahel.
Kirjeldan kolme skeptikute põhiteesi ja võrdlen neid tänapäeva seisukohtadega. Oma töös kasutan kirjandust ja internetis leiduvaid artikleid.
Tegemist on huvitava ettevõtmisega, kas saab pidada tõeks antiikaja antiikajal inimeste poolt välja öeldud mõtteid ja kuidas need on ajale vastu pidanud.

SKEPTITISMIST ÜLDISELT

Kreeka filosoofi Pyrrhonit loetakse esimese skeptilise koolkonna rajajaks. Omapäraks oli Pyrrhoni juures see, et ise ta kirjutanud üles oma mõtteid, enamus mõtteid on üles kirjutanud tema õpilase Timon. Vanemad skeptikud tegelevad peamiselt kolme teemaga: esimene on tunnetusteoreetilist laadi : Pole õige väita asjade kohta mis need on, vaid kuidas nad näivad. Teine probleem: kui me ei saa väita asjade kohta, mis nad päriselt on, siis kuidas neisse suhtuda . Skeptikute arvates võib tõde, kui niisugune, olla osaliselt kõigis - aga ka mitte milleski ja skeptikute arvates ei ole vaja tõde ka otsida. Kolmas teema on otse eetikasse puutuv: kui me asjade olemusest ei või midagi kindlat teada, siis kuidas otsustada, mis on tõeliselt hea ja mis mitte. Skeptikute tee hingerahuni erineb nõndaks kardinaalselt epikuurlaste omast, kes pidasid arukaks ja tulemuslikuks teeks hingerahuni teadmiste omandamist maailma kohta. Skeptikud on eetilises plaanis järjekindlalt relativistlikud (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum , 2013)
Akadeemiline skepsise esimene kuulsam skeptik oli Aiooliast pärinev Arkesilaos, kes toetab Pyrrhoni ja järglaste skeptitsismi ja kahtleb radikaalsena ka kahtlemise õigsuses. Kuulsaim selle perioodi skeptik oli Karneades Küreenest. Tema kuulsaim järeldus on: igasugune tõene teadmine on võimatu ning mõeldamatu. Tõed on vaid tõe nägu tõenäolised kolmel astmel. Ühed kujutlused on iseenesest tõenäosed, teised osutuvad tõenäosteks tänu sarnasusele teiste samasugustega ja on seetõttu vasturääkivatud; kolmandad vajavad oma tõenäosuse kindlaks tegemiseks juba üksikasjalikkuslikemat uurimist ning läbikatsumist. Karneadesega saavutab skeptitsism oma õitsengu. (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013)
Noorem skepsis ehk skepsise kolmas õitseng leiab aset Aleksandrias ning seda Ainesidemose õpetuse toel aastatuhande vahetuse paiku. Ainesidemos pakub välja 10 punkti, nn troopi veenmaks meid lõplikult meie taju ja tunnetuse relatiivsuses. Skeptitsism polnud antiikajal kuigi populaarne kuid ajalooline tähtsus asetub väljapoole kahtlust ( ehkki skeptikud selles ise kahtleksid) olles aluseks ajakohasema mõtlemisviisi ja tunnetusmeetodite otsimisel võideldes tardumuse ja dogmatismi vastu. (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013)

SKEPTITISMI TROOPID

Skeptikute troopid on kirja pannud Aenesidemus. Kuid me ei tea, palju on nendes troopides tema seisukohti. Pigem Aenesidemus on kuulus võttes kasutusele kümme teesi ja selle poolest et tutvustab skeptikute mõtteviisi . ( Stanford Encyclopedia of Philosophy )
Esimene troop on kirjapanduna järgmine: Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt. Mis meeldib ühtedele, ei pruugi meeldida teisele. ( Meos , 2000). Näitena oli toodud, et kuna sigadele pori meeldib, ei saa see loomuselt jälk olla, kuigi enamus elusolendid seda väldivad. Lihtne ja loogiline, tänapäeval pööratakse väga palju tähelepanu just sellele, et vaadata asju just teiste elusolendite seisukohast . Veel paarkümmend aastat tagasi oli üliharuldane, kui keegi vaevus oma lemmiklooma opereerima või ravima, lihtsam ja odavam viis oli loomal lasta surra.
Teine troop selgitab seda, et inimesed tajuvad maailma erinevalt, mis mõnedele meeldib, on teistele vastik. (Meos, 2000). Ja kokkuvõtvalt pole miski iseenesest vastik, vaid ikkagi kellegile konkreetselt. Kohe tuleb meelde sibul , mulle see meeldib, aga mõned vihkavad seda. Ja tore on see, et tänapäeval arvestatakse erinevate asjadega, salateid tehakse nüüd sibulaga või ilma. Koostised on karbil kirjas. See ka tähendab, et pole vastikuid asju, vaid palju erinevaid maitseid.
Kolmanda troobi võib ühe lausega kirja panna nii, et ühe ja sama inimese erinevad meeleelundid annavad sama asja kohta erineva otsustuse. (Meos, 2000). Selle troopi põhimõtted on olnud minu arvates ajas alati muutumatud. Kasvõi võib näiteks võtta toidu, siin mõnel võib olla väga ebameeldiv lõhn või välimus, kuid maitseb hästi. Minule oli pikka aega harjumatu sinihallitusjuust ja ma ei suutnud seda endale meeldivaks mõelda.
Neljanda troobi põhitõde on selgitustega praegusel ajal palju rohkem päevakorras kui aastakümned ja rohkem tagasi. (Meos, 2000). Selgitab see troop, et ühe ja sama inimese otsustus sama asja kohta on erinevas olekus erinev. Nüüdsel ajal on palju asju saanud selgemaks seetõttu, et on aru saadud, et erinevates situatsioonides on käitumine erinev. Kui depressioonis olev ema last ei suuda armastada , ei saa väita, et ta last kunagi ei armasta. Ei armasta , sest ta on haige. Sama lihtne kui see, et haigena ei meeldi paljud sellised toidud, mis tervena olles võib pidada lemmikuks.
Viies troop ehk argument on, et taju sõltub asendist, kaugusest ja kohast. Sellesse argumenti pole tänapäev midagi uut toonud . (Meos, 2000). Ikka tundub kaldalt vaadates laev pisikesena ja laeval olles ei suuda mõista, et selline suur asi vee peal võib püsida. Ja tuleb ka nõustuda skeptikute järeldusega, et me ei tea, millised need asjad tegelikult on.
Ka kuues argument pole oma olemust kaotanud. Asjade tajumine meile sõltub asja seosest teiste asjadega. (Meos, 2000). Nii tundub jänes liblika kõrval suur, aga inimese kõrval väike. Ei saa iseenesest väita, et jänes on väike või suur.
Seitsmenda troobi argument, et meie tajumused sõltuvad kogustest. Indrek Meos on oma raamatus „ Antiikfilosoofia“ toonud näitena veini mõju. Kusjuures see näide on ju aktuaalne juba sajandeid. On ju teada fakt, et punane vein väikeses koguses on tervisele kasulik, aga suurtes kogustes on see tee hukatusse. Ei ole ju toit mingil moel paha, aga palju süües, siis seame oma tervise tõsiselt ohtu. Tänapäeval on tõestatud, et rasv pole paha, halvaks teeb rasva ikka kogus. Normaalses koguses on seda organismile vaja. Nii võib tänapäeva teadus kinnitada skeptikute väidet, et tajumised sõltuvad kogustest, ehk siin toodud näite põhjal ka tervis, kui täpne olla.
Kaheksas troop on eelnevatest erinev. Kõik asjad on alati seoses teiste asjadega. Arvatakse, et see troop on sissejuhatus relatiivsusele. (Meos, 2000). Ja tõdeda seda saabki vaid nii nagu skeptikud, et ei saa öelda millised on asjad oma loomuselt. Ei saa öelda , milline on maa, kui võtame ära õhu ja vee, mis maad iseloomustab. Milline on aeg, millises ruumis.
Üheksas troop toob selgituse asjadesse nii, et sageli nähtavad asjad ei tekkita meis hämmeldust, aga harva kohatavad asjad jätavad meisse sügava mulje. (Meos, 2000). Tavapärane näide on selle troopi kohta see, et inimese tapmine on kohutav, aga sõdur , kes näeb sõjas palju tapmisi, harjub sellega ja see ei näe enam talle õudne. Igapäev sureb inimesi nii vanadusse, avariidesse. Aga kui on mingi terroriakt, siis pööratakse sellele nii palju tähelepanu, kuna neid on piisavalt harva. Tänapäeva nähtus on see, et ajalehte sattumiseks, peab midagi erakordset või kummalist ja parem kui midagi halba juhtuma. Tavapärane asi lehte ju ei saa, inimene otsib erakordset.
Viimases troopis arvavad skeptikud, et meie ettekujutused ja hinnangud sõltuvad tavadest, seadustest , traditsioonidest, uskumustest, kus me kasvame. (Meos, 2000). Tõsi ta on, kui kristlaste maailmas on enesetapp patt, siis moslemitel värav paradiisi. Tavad ja traditsioonid on antiikajast tänapäevani toonud tülid, sõjad inimeste vahele. Kuigi võiks arvata, et tänapäeval oleme targemad, siis nii see ikka pole. Skeptikute arvates peaks see arusaam meile näitama, et tuleb arvestada teiste inimeste traditsioonide ja kommete ja ka elulaadiga. Tänapäeval teadmine on see, aga ellu viia on seda raske. (I.Meos: 2000, lk. 128-138)

SKEPTITISMI TEESID

Skeptitsistlikud koolkonnad tegutsesid pika ajavahemiku jooksul. Vanema, akadeemilise ja uuema skeptitsismi ühised põhiteese on kolm ja need on järgmised:
Tõe tunnetamise võimalus ja otsuste langetamise vältimine . Aga tänapäeval on see lõpliku otsustamise tähtsus just pigem kasvanud. Absoluutse tõe otsimine aina süveneb ja igas küsimuses on vaja otsust, vaid siis on tegu tõese asjaga. Mitte otsustamist peetakse tänapäeval nõrkuseks.
Arvamus, et otsustamise vältimine viib meelekindluse hingerahuni. Jaa, aga nii nagu esimeses teesis tuleb ka siin tõdeda, et aina rohkem tuleb otsustada ja vältida otsustamist ei saa. Võib koguni öelda, et kui otsust pole, pole ka meelerahu.
Viimane ühine tees vanema ja noorema skeptikute põlvkonnas on, et tegutsema sunnituna, tuleb järgida harjumust, loodust, tava, seadust või tõenäosust. See peab ikka paika. Kui minna võõrsile, tuleb järgida sealseid kombeid ja harjumusi. Kui ikka minna põhjamaadesse, tuleb arvestada, et koos jahedate ilmadega, tuleb arvestada ka jahedate põhjamaalastega. Samas ameerika suur naeratus tundub meile enamvähem meie üle irvitamisena. Skeptikutega nõustudes saab lõpetuseks väita, et inimeste käitumise hindamiseks pole mõõdupuud.
Skeptitsism on mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada samaväärse, niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite. Seda võiks pidadagi üheks skeptikute dogmaks. (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum)
KOKKUVÕTE
Selle töö käigus lugesin palju kirjandust antiikfilosoofia ja skeptikute kohta. Analüüsisin skeptikute 10 troopi ja otsisin kinnitust, kas need kehtivad ka tänapäeval. Oli üllatav tõdeda, et samad asjad on meile samal moel mõistetavad kui tuhandeid aastaid tagasi. Pole ühtegi troopi, mida saaks kaljukindlalt ümber lükata või valeks pidada. Oli väga huvitav jõuda sellele järelduseni. See, et antiikajal elanud inimesed on need asjad kirja pannud ja nende üle vaielnud ja arutanud samamoodi nagu meie tänapäeval on samuti huvitav idee. Mingil määral on need põhimõtted, mis on olnud teada meile siis juba tuhanded aastad, alles tänapäeval saanud võimaluse ka arvestatud olla. Minu lapsepõlves oli tihti nii, et ei lugenud üksikindiviidi arvamus, kõik mis oli ülevalt poolt soositud, pidime ka meie tegema. Koolis pidime kõik ära sööma, arvamust koolis ei küsinud keegi, ilma vasturääkimisõiguseta tuli nõustuda kõigega. Kuid seda, et arvamused on erinevad, suhtumised erinevad oli minu lapsepõlves olemata.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et kuigi skeptitsismi teesid on inimkonnale loogilised ja igapäev ei mõtlegi neile. Ja seda, et skeptikud polnud antiikajal väga populaarsed, siis tema ajalooline tähtsus on kõrge, olles mõttelaadi ja meetodite otsimisel relv dogmatismi vastu. (Meos, 2000) Ja tsiteerides skeptikuid endid , siis ega tõsikindlaid teadmisi pole võimalik saada.
KASUTATUD ALLIKAD
Meos, Indrek "Antiikfilosoofia"; Tallinn, Koolibri 2000 (lk 128- 138)
Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/skeptitsism.ht m (01. November 2013)
Stanford Encyclopedia of Philosophy http://plato.stanford.edu/entries/skepticism-ancient/#AcaSke
(02. November 2013)