2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs (7)

9
Sotsiaal-Humanitaarinstituut
Psühholoogiateaduskond
Thea Kaljur
2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs
Praktika
Juhendaja :
Maie Joaveski
Sisukord
Praktika sisu............................................................................................................................3
Lasteaia kord........................................................................................................................3-4
2-4 aastased lapsed...............................................................................................................4-5
4-6aastased lapsed................................................................................................................6-7
6-7 aastased lapsed...............................................................................................................7-8
Kokkuvõte................................................................................................................................9
Mida ma sellelt praktikalt omandasin?.................................................................................9
Praktika sisu:
Praktika aeg ja koht: 16.04.2007- 27. 04.2007, Turba Lasteaed
Praktika juhendaja.: Maie Joaveski
Minu praktikal viibise ülesandeks oli jälgida lasteaia igapäevategevust vaadeldes lasteaias kolme rühma õppe- ja kasvatustegevust.Alustasin vaatlemist nooremast rühmast, kus on 2-4 aastased lapsed. Jälgisin nende käitumist ja iseloomu, mängu, õppetööd ja kõnet. Sama tegin ka keskmise rühma(4-6 aastaste lastega) ja vanema rühma(6-7 aastaste lastega). ,
Kuna ma tegelsin lasteaias kolme rühmaga, siis ei vaadelnud ma igat last eraldi, vaid rühma kui tervikut . Samas tõin välja aga silmapaistvama käitumisega ja probleemsemad lapsed.
LASTEAIA KORD
Laste hommikune vastuvõtt
Vanemad toovad lapsed hommikul lasteaeda , riietuvad riietusruumis lapsed lahti ,seejärel saadavad lapse rühma,kus neid võtab vastu õpetaja. Rühma sisenedes peavad lapsed ütlema ,,tere``Lapsed leiavad endale rühmast tavaliselt ise meelepärase tegevuse (kes mängib nukunurgas,kes autodega,kes paneb puzzlet jne).
Vajaduse korral räägivad õpetajatega hommikuti lapse meeleolust, lapse tervise seisundist(kui lapsel on probleeme tervisega ), küsivad luba mõne kodust kaasa võetud mänguasja rühma võtmiseks. Kui vanemal on mingid erisoovid või teadaanded lapse kohta,siis ta annab sellest teada õpetajale.
Söömine
Söömine toimub kolm korda päevas.(Hommikusöök., lõunasöök ja õhtuoode).Õpetajaabi serveerib lastele laua ning tõstab toidu taldrikutele. Lapsed võivad lauda istuda, kui õpetaja on neil palunud käed pesta ja lauda istuda. Lapsed võivad söömist alustada kui õpetaja on soovinud ,,head isu`
Lastele õpetatakse õiget käitumist söögilaua ääres ja söögiharjumusi..
Söögilaua ääres peavad lapsed istuma vaikselt , lusikat tuleb õigesti käes hoida, toit tuleb korralikult läbi mäluda.Kui laps võtab kõrvale leiba, peab ta selle ka lõpuni sööma. Tooli peal tuleb korralikult istuda. Istudes peaavad jalad ulatuma põrandale ja selg peab ulatuma vastu seljatuge.
Väiksem rühm sööb ainult lusikaga. Keskmisele rühmale õpetatakse ka juba kahvlit kasutama ning nõudega mitte kolistama. Vanem rühm õpib kasutama ka nuga. Peab suutma korralikult süüa,ilma,et toitu endale peale ja maha ajaks.
Riietumine
Igal lapsel on riieusruumis oma riidekapp , kus on lapse nimi peal. Lastel peavad olema eraldi õueriided ja toariided.Toas peavad olema sisejalanõud Riietus peab olema vastavalt lapse eale, ilmastikule ja aastaajale.Väikestel lastel ei toi olla sõrmkindaid.(kui ei oska ise kätte panna).Magamiseks peavad lastel olema magamisriided. Üldiselt peavad lapsed oskama ise riidesse panna, kuid võivad paluda abi õpetajalt. Tavaliselt riietavad kaheaastasi lapsi täiskasvanud. Väiksemaid tuleb rohkem abistada.Suuremad lapsed (6-7a.)riietuvad täitsa iseseisvalt Riietusruumis peab olema võimalus istumiseks.Lapsed peavad õue minnes ootama, kuni kõik on riides ja õpetaja on valmis nendega õue minema.( Oodatakse rõdul).
Riietumise eesmärk(ülesanne) olenevalt vanusest
2-4 aastaseid lapsi õpetatake iseseisvalt riietuma ning riideesemeid korralikult toolile asetama, õpetatakse riideid selga panema ja seda kõike õiges järjekorras tegema. 4 aastaseid õpetatakse ka juba haakide ja paeltega võimalikult ise toime tulema .Lapsed tulevad ilusti toime, kuid väiksemad(2-3 aastased lapsed vajavad rohkem õpetaja abi. 5.aastased lapsed peavad suutma juba riietuda ilma aega viitmata. 6-7aastsed lapsed peavad oskama kanda hoolt oma riiete eest ja tulevad toime kiirelt ja iseseisvalt riieumisega.
Väljas viibimine
Õueala on lastel varustatud järgmiste mänguvahenditega: liivakast , turnimisredel, ronimispool, kiigeplats, nukumaja .(eale vastavate mänguvahenditega. Lastel on paika pandud (kujutletav) piir, millest nad väljuda ei tohi. Väiksemad mänguasjad ja kiiged on pandud panipaika ja need annab lastele õpetaja. Üldiselt väiksemad lapsed väljaspool lasteasutust jalutamas ei käi, kui siis ainult erandjuhtudel.4-6 aastaste (keskmise rühma) jalutuskäik võib kesta 15-20 minutit, kuue ja seitsme aastastel 20-50 minutit.
Uni
Magamisruum on eraldi mänguruumist. Igal lapsel on kindel magamiskoht ja voodivarustus.Voodivarustus sisaldab tekki, patja, lina ja igal lapsel peab olema ka magamisriided. Lasteaisaõpetaja ei tohi uneajal ruumist lahkuda. Lapsed peavad püsima voodis vaikselt ja ei tohi juttu ajada. Lapsi üritatakse uinutada kiiresti ja rahulikult . Mingit harjumust nagu näiteks kiigutamine, laulmine , mänguasjade andmine jms ei tohi lastele sisse harjutada ja kui neil on see harjumus juba varasemast , püütakse sellest tasapisi lahti saada.
Väikeste rühm(2-4 aastased lapsed)
(Vaatluse käigus 14 last rühmas)
Käitumine ja kõne:
Lapsed suudavd selles vanuses vabalt ringi liikuda , kõndida ja joosta , iseseisvalt süüa ja peaaegu ka iseseisvalt riietuda. Rühmas hakkas laste puhul silma kohe see ,et sellises vanuses lapsed on väga humoorikad ja nad võivad häirimatult küsida küsimusi, mida tegelikult ei ole viisakas küsida. Lapsed oskavad ise voodit teha, mänguasju kokku korjata, kingi jalga sättida ja palju muud. Arenemisruumi ja tajumiseks vajalikku kogemusi on neil aga veel vähe.
Silma paistab ka see,et väiksematele lastele meeldib väga ka õpetajatele sülle ronida,mis tuleb sellest ,et nad vajavad tähelepanu ja hellust.
2-4 aastastest ei häälda mõned lapsed veel kõiki häälikuid päris õigesti. Raskemad on kaashäälikud. Panin tähele,et paar last rühmast ei oska R tähte öelda.(N: Kasvataja Piret=Pilet), kuid sellises vanuses lastel võib see alles hiljem selgeks saada. Esines ka pisemaid (kahe- kolme aastaseid), kelle jutust oli kohati raske aru saada. Arvatavasti tuleb see sellest,et lapsevanemad ja lähedased räägivad väikeste lastega teisiti kui suurtega, kasutades näiteks väljendeid nagu saabas= papu. Samas kipuvad ka vanemad rääkima sellise ninnu-nännutava ja poputava hääletooniga. Pudikeeles rääkimine ei ole veel selles vanuse lastel väga suur probleem ,kuna üldiselt ajajooksul muutub lapse jutt üha arusaadavamaks ning valed hääldused kaovad suust .
Vaba tegevus ja mäng:
Selles vanuses lapsed valivad endale juba sõpru, kellega nad rohkem mängida eelistavad. Vaadeldes 2-4 lapsi, on märgata,et neil ei ole veel oluline, kas nad mängivad koos poiste või tüdrukutega. Nii väikeste laste jaoks on laps laps ja nad ei tee veel vahet. Mõned lasped armastavad mängida ka omaette , kuid arvatavasti vanemaks saades see enam nii ei ole.
Üksikud lapsed kipuvad teisi ka mängu käigus lööma, et mänguasja enda kätte saada. Kui rühmas keegi teist lööb või mõne asja teise käest ära kisub , palub õpetaja kohe vabandust paluda ja teist kallistada. Lapsed kuulavad hästi õpetaja palveid ja käske kuid kipuvad neid unustama ja ikka uuesti tegema.
Näiteid 2-4 aastaste last õppetegevusest:
Teema ,,Kevad``
N1:Õpetaja näitab lastele värve-kollast, punast, sinist ,musta, rohelist ja valget. Lapsed peavad õpetajale ütlema,mis värvi nad näevad. Lasteaiaõpetaja laseb lastel rühmas ringi vaadata ja otsida, midagi, mis on seda värvi.(N: punanst värvi esemeid). Alguses vastavad kooris, pärast küsib õpetaja ka individuaalselt. Seejärel räägib õpetaja lastele kevadisest ilmast , tuues seinapeale piltliku näite.
(Must muld, roheline rohi, kollane päike jne.)
Üldiselt kuulavad lapsed õpetajat hoolega ja töötavad kaasa. Enamus lapsi tunnevad juba põhivärve ja oskavad ka rühmast vastavalt värvile esemeid leida.Suuremad lapsed(3-4.aastased) vastavad rohkem. Pisematel lastel on veel raskusi esemete leidmisega rühmast. Kui õpetaja küsib individuaalselt kedagi, kipuvad suuremad lapsed ette hõikama. Kui keegi vastab,siis teised kipuvad järgi korrutama.
Näide 2:(Kunstiõpetus)
Merelainete värvimine paberile.Õpetaja näitab lastele piltlikult ette, kuidas merelainete tegemine käib.
4 aastased saavad juba ise hakkama. 2-3 aasaseid tuleb natuke aidata, kuna nad kipuvad pintslit valesti käes hoidma ja pintsliga paberile peale vajutama. Kannavad värvi suvaliselt paberile.
Eesmärk on arendada laste käelist tegevust ja õpetada lastele kasutama pintslit,õpetada võtma pintslile paras hulk värvi ning loputada ja kuivatada pintslit enne uue värvi võtmist,teha ühetaolisi korduvaid liigutusi.
Näide 3:Lapsed istuvad poolringis ja õpetaja näitab neile loomadega etendust. Loomad võimlevad, lapsed teevad kaasa. Õpivad kus on parem käsi ja kus on vasak käsi, kus pool liikluses peab liikuma jalgsi , rattaga, autoga . Lapsed õpivad tundma eesti metsades elavaid loomi( siil , konn, jänes, rebane ).
Lapsed õpivad tundma mesilast. Missugused nad on, mis värvi on nende keha,milleks nad kasulikud on?
Iga teema tuleb esitada
Õppetööst on näha,et 2-3 aastased lapsed ei oska täita ülesannet suulise ülesande järgi. Neil peab olema ees konkreetne(piltlik)näide. Sellises vanuse lastel pööratkse rohkem tähelepanu sellel,et lapsed oskaksid kasutada töövahendeid ja neid tuleb õpetajatel rohkem abistada.
Keskmine rühm (4-6 aastased)
( Vaatluse käigus rühmas 15 last)
Lasteaias sain vaadelda keskmise rühma(4-6a. laste) jalutuskäiku väljaspool lasteasutust.
Kõik lapsed saavdad endale selga kollased helkuritega vestid ,mis õpetab lastele olema autojuhtidele silmapaistvad. Jalutatakse rivis ,( kaks last paaris).Õpetaja kõnnib ees ja õpetab lastele, kuidas enne teed ületamist käituda ja kummal pool tee ääres peab käima. Mõned lapsed ei suuda püsida rivis ja kipuvad kõrvale kalduma ning teistest maha jääma ning venima ja juttu ajama .
Jalutuskäigul oli mitu eesmärki. Üks eesmärk on lastele õpetada, kuidas õigesti tänavatel ja teedel liiklema ja käituma peab. Teiseks jalutavad lapsed metsa ja tutvuvad seal võsaülastega ning võrdlevad neid teiste lilledega.(n:sinililledega) Eesmärk on tunda kevadel tärkavaid lilli ja eristada võsaülast teistes lilledest, mis metsas kasvavad.
Rühmas on igapäev 2 korrapidajat,kes vajadusel õpetajat aitavad ning kelle ülesandeks on töövahendite jagamine enne õppetööd ja pärast nende kokku korjamine. Korrapidajate roll rühmas on vajalik, kuna see harib lapsi korda pidama . . Selles vanuses on kasvatustöö väga oluline.Õppetöös on enamus lapsi tähelepanelikud ja kuulavad hoolega.
Mäng ja laste vabaaeg:
Rühmsas on u 80% lastest ka väga fantaasiarikkad, mida on siis märgata nii nende jutust kui ka mängust ja joonistustest. Näiteks piltidelt on selgelt märgata laspse fantaasiamaailm.
Lastele meeldib tähelepanu ja nad on väga uudishimulikud . Tundub,et lastele meeldib väga tegeleda kujutava tegevusega . Üle poolte rühmas olevatest lastest tegelesid vabal ajal just joonistamisega.
Üks laps joonistas rühmas minust 3 pilti seletades üksikasjalikult lahti,keda ja mida ta pildil kujutab.(pilt nr 1: mina ja minu laps; nr 2: mina lähen kelguga mäe peale alla laskma; nr 3: mina, päkapikk ja jõulupuu)
Vaadeldes laste mängu oli märgata,et sellises vanuses lapsed juba tülitsevad. Põhiline lause on lastel selle puhul,et ,,ma ei ole enam sinu sõber“ või ,,ma ei mängi enam sinuga“. Lapsed aga ei pea kunagi pikka viha ja unustavad öeldu ruttu ning mõne aja pärast on neid jälle koos mängimas näha. Kui keegi pahandust teeb,siis pannakse lapsed toolile ning seljaga teiste poole istuma. Ennem ei tohi sealt ära tulla kui on oma viga tunnistanud ja õpetajale sellest selgust andnud ning vabandanud.
Käitumine ja kõne:
Üle 80% lastest olid sõbralikud ja seltsivad nii õpetajate kui ka teiste lastega. Kuid oli märgata,et mõned lapsed, kes küll oma eakaaslastega suhtlesid ja mängisid aktiivselt ei kippunud eriti rääkima õpetajatega. Rühmas esines ka vähemalt 50% lastest,kes olid väga julged tulid esitama igasuguseid küsimusi. On näha,et lapsed tunnevad uute isikute vastu huvi.
). Lapsed on väga rõõmsameelsed ja nendega on väga meeldiv suhelda. Samas on nad ka abivalmis.
Laste kõne on juba selles vanuses üldiselt selge ja arusaadav, kuid esineb veel vigu sõnade pööramises. Näiteks Noaga=Nugaga .Lapsed aga mõistavad kõiki emakeelehäälikuid ning suhtlevad aktiivselt.
Õppetegevus
N1:Lapsed istuvad rivis maas .Õpetaja küsib küsimusi. N:Lugeda lapsed kokku?,Kui eile oli esmaspäev,siis täna on...ja homme on...? Lapsed panevad silmad kinni ja saavad igaüks enda kätte ühe tähe.Seejärel annab õpetaja natuke mõtlemiseks aega ja kõik peavad ükshaaval selle tähega sõna ütlema.(peavad ütlema ka selle tähe,mis neil käes on).Umbes 20% lastest ei saa selle ülesandega veel hästi hakkama. Raskemad tähed tunduvad olevat Õ ja V. Eesmärk on tähtede tundma õpetamine ning laste mõtlemise arendamine.
N2:Ühel lapsel rühmast on sünnipäev. Selle puhul on tähistamiseks rühmas kindel traditsioon.Kõik rühma lapsed valmistavad sünnipäevalapsele kaardi. Õpetaja annab lastele kleepimiseks värvilist siidipaberit ja liimi. .Kõige rohkem meisterdavad lapsed värvilisest paberist lilli (roose). Lapsed saavad ise kleepimisega ja kaardi kujundamisega hakkama. Õpetaja aitab ainult siis kui laps ise abi palub.Kui töö valmis, peavad lapsed liimid kokku panema ja enda järgi prahi ära koristama.
Seejärel näitab õpetaja piltlikult ette, kuidas kaardi sisse õnnitlus kirjutada. Lapsed koristavad lauad,et alustada sünnipäeva tähistamist. Kõik võtavad ringi ja sünnipäevalaps istub keskele toolile.Sünnipäevalapsele lauldakse laule ja kõik võtavad järjekorda,et sünnipäevalist õnnitleda ja kallistada. Seejärel istuvad lapsed lauda ja söövad kommi. NB! Sünnipäeva tähitsamine õpetab lastele tähtsatest päevadest kinni pidama ja traditsioone tähistama, õptetab ka lastele viisakust ja kombeid.(antud juhul teisele õnne soovida )
N3:Lapsed lähevad saali. Jooksevad, tantsivad ja teevad erinevaid liikumismänge muusika saatel, hüppavad pallidega. Liikumismängud on olulised laste füüsiliste võimete arendamiseks . See arendab laste tähelepanu, loob erksa ja rõõmsa meeleolu, organiseerib lapsi tunniks. Lapsed tunnevad liikumisest väga suurt rõõmu ja lõbu. Neile meeldib väga joosta ja hüpata ning sellega seonduvaid mänge mängida. Füüsiline tegevus on kasuks nii laste kehalisele kui ka vaimsele tervisele.
Vanem rühm- 6-7a.(koolieelikud)
(Vaatluse käigus oli u.20 last rühmas.)
Vaba tegevus ja mäng:
Vanemat rühma on huvitav jälgida, kuna selles vanuses lastel on juba iseloomu omadused paremini välja paista. . 6-7 aastased lapsed on on väga aktiivsed.
Rühmas on välja kujunenud tüdrukute grupp, kes üldiselt koos mängivad. Tüdrukute seas oli väga populaarne mäng doomino mäng, mis arendab laste mõtlemist ja intellektuaalseid võimeid. On märgata,et üks laps püüab organiseerida ja olla liidrirollis. Jagab mängus käske ja korraldusi.Õpetab ja juhendab teisi. Ta on ka väga avatud ja julge suhtlema õpetaja ja teiste lastega. Vanema rühma tüdrukud olid väga aktiivsed julged ja kaasasid oma lauamängudesse alati ka mind.Eriti meelepärane oli neile see,kui ma neilt midagi küsisin ja nad said mulle oma mängudes õpetusi ja näpunäiteid jagada.
Paar last on ka sellised, kes mängivad pigem omaette kui teistega .. Poiste puhul oli märgata,et eelistavad mängida just tehnika ja ehitusega seotud mänge, mis tuleneb arvatavasti isa eeskujust ja kodus nähtust.
Ühele koolieelikule meeldib omaette mängida sõjamänge,mis arvatavasti tuleb kodus videomängude mängimisest ja filmide vaatamisest. )Huvitav on ka see,et ta vahepeal kõnnib mööda, jälgib ja vaatab otse silma,midagi lausumata ning läheb siis jälle üksinda luurele. Õues olles on märgata,et vahepeal mängib üksinda,siis läheb räägib vahepeal teiste lastega, siis räägib omaette midagi , niimoodi korduvalt ja päevad läbi. Jutupoolest ja õppimise koha pealt on aga suhteliselt tark ja aktiivne. Teiste laste ja õpetajtega suhtlemisel tal probleeme aga ei ole.
Õuses olles meeldib tüdrukutele mängida väga liivakastis. Põhiliselt nad küpsetavad kooke ja mängivad kohviku mängu kutsudes enda valmistatud liivakooke sööma. On näha,et väikesed tüdrukud hakkavad tulevikus huvi tundma küpsetamise vastu ning et nad on seda kõike kodus em akõrvalt vaadanud ja neile meeldib tema rolli jäljendada. Tahavad olla ema sarnased.. Mängust on märgata ka seda,et lapsed üritavad juba üksteisele konkurentsi pakkuda, veendes ostjat,et just tema koogid on kõige paremad ja maitsvamad.( ostjaks olin siis tihtipeale mina) Tüdrukutel on ka üheks põhiliseks mänguks kodu mängimine, millega kinnistavad lapsed teadmisi ümbritsevast elust ja rakendavad neid tegelikkuses.
Käitumine ja kõne
90% lastest oskab enda tasemel lugeda ja kirjutada ning kõne on juba selge ja arusaadav., kuid esines ka erandeid. Üks kuue aastane laps on oma arengus teistest maha jäänud, seda on näha tema õppetööst ja joonistustest, mis näevad ka välja nagu umbes kahe-kolme aastase lapse joonistused.
Üks laps( koolieelik ) ei ütle välja selgelt kaashäälikuid .(N:k,p,t pehmelt), vahepeal kaoksid nagu osad tähed suust ära, mis teeb tema kõne halvasti arusaadavaks. Kirjutamisega tal aga probleeme ei ole. On näha,et talle meeldib ka joonistada. Joonistas rühmas nii mind kui ka õpetajaid. Ka õppetööga tuleb ilusti toime. Rühmas on lapsi, kes kasutavad vahest vägivalda, teevad koledaid nägusid,sõimavad ja mõnitavad ning norivad teisi lapsi mõne asja puhul.On ka rahulikumaid lapsi, kes oskavad mängida ja olla nii,et neid ei peaks keelama.
Õues olles on selles vanuses poistel tekkinud huvi tüdrukuid kiusata.
. Rühmas on ka laps, kes näitab tihti oma võimu, toriseb kui midagi ei meeldi, hakkab vastu jonnib ja kaebab. Teiste lastega küll suhtleb, kuid teda ei taheta eriti mängu võtta. Kui ta teistega mängib,siis iga kord lõppeb asi riiuga. Kui tahab tähelepanu saada,siis teeb üle rühma või õue väga suurt kisa . Võib arvate ,et ta on kodus harjunud alati oma tahtmist saama. Samas sellisese vanuses lapsed kipuvadki tihti sedasi käituma kui neile midagi ei meeldi. 6-7 aastaste laste tuju on tihti väga muutlik.
Näiteid õppetegevusest
N1: Liitmine ja lahutamine kümne piires. Õpetaja küsib individuaalselt ja lapsed võivad arvutada sõrmede peal. Kui keegi vastab ,siis teised lapsed ei tohi ette öelda. Nii mõnegi lapse puhul on märgata, et nad ei usalda enda vastust ja on kergesti mõjutatavad. Ka siis kui enda pakutud vastus on õige ja keegi kõrvalt ütleb vale vastuse, parandab ta õige vastuse valeks.
N2:. Konstrueerimine
Lapsed konstrueerivad vabalt midagi väikestest klotsidest.Pärast peavad kirjeldama mida nad konstrueerisid, mis värve kasutasid, mitu klotsi on sinist ja mitu punast..., lühikesed või pikad. Õpetaja harjutab lapsi rääkima täislausetega mitte ühe sõnaga ütlema. Selline tegevus arendab laste osavust,täpsust, võrreldakse esemeid suuruse, värvi kuju poolest, määratakse kindlaks materjali omadusi.
N3.Lapsed räägivad loomadest.Toovad näiteid enda kogemustest ja nähtud loomadest. Õpetaja küsib lastelt küsimusi(näiteks: Miks jänes karva vahetab? Kes on tema vaenlased? ). Üks laps on väga aktiivne ja usin oma kogemusi ja elamusi rääkima ning õpetajale vastama. Teised lapsed vastavad rohkem siis, kui õpetaja nime pidi küsib.Lastel areneb nii suhtlemisoskus kui ka silmaring ning nad õpivad tundma loomade elu.
Seejärel lapsed joonistavad ise loomi metsas.(saavad vabalt valida, keda nad joonistavad). Õpetaja jagab lastele näpunäiteid.Näiteks kui lapsed ei oska looma keha joonistada võib jooistada ainult pea ja jätta keha puu taha. Lapsed võivad valida ka ise vahendid, millega nad joonistada tahavad. Pilt ei tohi jääda valge taustaga ja loomad ei tohi olla läbipaistvad.
.Ühe kuue aastase lapse joonistus on nagu kolme aastase lapse joonistus, mis näitab,et on oma arengus teistest maha jäänud ja vajab rohkem juhendamist ning abi.
Kokkuvõtteks:
Kui võrrelda kolme erinevas vanuses rühma arengut,siis on nähe,et mida aeg edasi,seda iseseisvamaks lapsed muutuvad ja aina vähem õpetajast sõltuvad. Mida vanemaks lapsed saavad, seda võimelisemad on üha raskemaid ülesandeid tegema.
.Kui noorem rühm vajab ülesannete lahendamisel õpetaja poolt antud piltlikku näidet, siis keskmine rühm seda enam nii palju ei vaja ja vanem rühm oskab juba teha ülesannet suulise kirljelduse järgi. Lastel on kasvades arenenud ka silmaring ning teadmised elust. Kui väiksed lapsed ei oska veel tuua enda kogemustest näiteid, ,siis vanemas rühmas oskavad lapsed juba näiteid tuua enda poolt kogetud nähtustest. 2-3 aastaste laste puhul panin rohkem tähele, et neile on vajalik ,et neist hoolitakse ja nad tahavad,et neid kiidetaks ja et neid hoitaks. Nad kipuvad õpetajatele rohkem ka sülle. Nii õpivad pisikesed end väärtustama.
4-6 aastased lapsed eristavad lapsed juba kõiki emakeele häälikuid, mõistavad keelt ja kasutavad seda igapäeva elus aktiivselt. Mudilastel on ka juba mõtlemine arenenud. Seda on näha nende õppetundidest ja mängudest. Nad ei piirdu ainult kodu ja lasteaialastega vaid räägivad ka loodus- ja ühiskondliku elu nähtustest. 4-6 aastased lapsed tunnevad juba põhivärvuste kõrvalt ka kõrvalvärvusi. 6-7 aastaste laste puhul (vanemas rühmas) on märgata,et paljud lasped(eriti poisid) on kasvult pikemaks veninud. Kui lapsed mängivad,siis nad ei lepi kergelt kaotusega ja tahavad alati võita. Mõned lasped muutuvad kohati agresiivseks ja kipuvad teisi norima ja mõnitama. Meeldib mängida tagaajamis mängu. Poisid kipuvad nokkima ja norima just tüdrukute kallal. Ja kui üks on algataja ,siis teised lähevad tema mänguga kaasa.
Mida vanemaks lapsed saavad,seda arenenumad on ka nende füüsilised võimed. Mida vanemad seda painduvamad, kiiremad ja tähelepanelikumad on lapsed. Seitsmesed lapsed on juba kehaliselt aktiivsed. Võrreldes väikeste ja keskmise rühmaga oli vanemal rühmal paremini välja paista nende iseloomu omadused. Siis on juba selgelt välja paista, millised lapsed on tagasihoidlikumad ja millised jutukamad. Millised mänge ja tegevusi nad rohkem eelistavad ja kas nad mängivad omaette või sõpradega. Üldiselt mängisid nooremas ja keskmises rühmas tüdrukud ja poisid rohkem koos, kuid vanemas rühmas mängisid tüdrukud tüdrukute ja poisid poistega. Võrreldes väikeste ja keskimise rühmaga olid aga vanema rühma lapsed kõige lärmakamad, lapsed tahavad palju rääkida ja näitavad rohkem oma iseloomu välja. Kui väikeste rühmal on veel tajumiseks vähe kogemusi,siis keskmises rühmas ja vanemas rühmas on tulemused paremad. Nende taju areneb igapäevases tegevuses ning väga hästi mõjuvad just kujutavad tegevused.
Vaadeldes kolme lasteia rühma on näha,et lapsed arenevad väga kiiresti ja on iga aastaga midagi uut selgeks õppinud ja mõne kogemuse võrra targemaks saanud.
Mida ma sellelt praktikalt omandasin?
T utvusin lasteaia õppe- ja kasvatustegevusega. Samas uurisin ka laste arengut, käitumist ja kõnet ning arvan, et see on oluline teadmine kui tahan näiteks tulevikus kuskil laste psühholoogina või logopeedina töötada. Lisaks tuleb laste arengu jälgimine ka tulevikus lapsevanemaks olemisele kasuks. Sain ka teada,et lapsed võtavad mind hästi omaks ja neile meeldis kui ma rühmas viibisin. Suurem osa lapsi olid kohe minuga avatud suhtlema. Õppisin praktika käigus ka seda, et kuigi laste üldine areng on sama, on igas lapses mingi omapära, millega teda teistest eristada. Mõne puhul hakkas see rohkem silma, mõne puhul vähem. Sellise vaatluse käigus oli mul võimalik ka ära märkida lapsed, kellel on rohkem probleeme ning kes vajaksid rohkem psühholoogi või logopeedi abi kui teised eakaaslased.