Juhtumi analüüs - Personalijuhtimise eriala (0)

Juhtumi analüüs
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR
Juhtimise Instituut
Personalijuhtimise eriala
Juhtumi analüüs

Koostas:
Reelika Setškova
2011 JÕHVI
Eriku pikkus 178 cm ja kehakaal 95 kg viitavad ülekaalule. Tema kehamassi indeks on 30. Kehamassiindeks ehk KMI (inglise keeles body mass index ehk BMI), mis näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. Väljendit kasutatakse rasvumise määramiseks ning südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski hindamiseks. KMI määrad töötas 1985. aastal välja Maailma Terviseorganisatsioon.(Allikas: http://kehamassiindeks.com/ ).
Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Maarika puhul siis vastavalt 98: (1,78 x 1,78) = 29,98 ümmardatult 30. Inimese kehakaalu/kehamassi loetakse tema pikkuse puhul normaalseks, kui kehamassiindeks on vahemikus 19 kuni 25. Kehamassiindeks üle 25 tähistab ülekaalu ning üle 40 tervisele ohtlikku ülekaalu. Kehamassiindeks alla 17,5 võib viidata anoreksiale.
Vööümbermõõt 120 cm näitab samuti ülekaalulisust. Metaboolsete häirete risk on suurenenud meestel, kelle vööümbermõõt on suurem kui 90 cm. Meestel peetakse normaalümbermõõduks 90 cm. Normaalseks vööümbermõõduks meestel 90 cm. Kui vöö ja puusaümbermõõdu suhe meestel ületab 1 . (Allikas: http://www.kaaluabi.ee/theories/kkk/milline-on-tervislik-vooumbermoot ). Muutused vööümbermõõdus kajastavad muutusi südamehaiguste riskis. Taljeümbermõõdu jälgimisel on oluline teada, et kohal, kus rasv ladestub on suurem tähtsus tervisele kui keha kogu rasvasisaldusel üldiselt, sest rasvumist taljepiirkonnas peetakse suurimaks südamehaiguste riskiteguriks . Taljeümbermõõdu suurenemist seostatakse enim ainevahetussündroomiga, kõrge risk on just istuva eluviisiga inimestel, seega ka Erikul. Seega kõige enam mõjutab ainevahetussündroomi kujunemist inimese elustiil: toitumisharjumused ja kehaline aktiivsus. Siseelundite ümber paiknev rasvkude on ainukesena seotud vereringega. Kõhupiirkonna rasvkoest vabanevad rasvhapped kantakse siseelunditest pärit veenide kaudu maksa. Vabad rasvhapped takistavad maksas insuliini töötlemist, insuliin jääb vabalt ringlema ja väheneb rakkude insuliinitundlikkus. Vabade rasvhapete ringlemisest tekivad ka nihked vererasvade sisalduses. Seetõttu on kõhupiirkonnas rasvaladestus kõige enam haigestumisega seotud. Ainevahetussündroomiga inimesi ohustab lisaks südamehaigustele ja insuliinitundlikkuse vähenemisele ka veresoonkonnahaigused. Kõhupiirkonna rasvumusega ülekaalulistel on kalduvus suurele vereplasma rasvhapete sisaldusele ja väikesele DHL-kolesterooli sisaldusele. Kui halva ja hea kolesterooli sisaldus veres on tasakaalust väljas, siis kujunevad soodsad tingimused veresoonte lupjumiseks, tagajärjeks infarkt. Vererasvade tasakaalu saab saavutada dieediga . Erikul on soovitatav kehakaalu langetada, see vähendab ka riskifaktoreid. Arvestama peab seda, et väga kalorivaene dieet annab kiire tulemuse, kuid ei ole tervislik ja tavaliselt lühiajaline. Kuna kehakaalu langetamine on individuaalne, tuleb seda arutada koos perearstiga. Omal käel on soovitatav Erikul 11 nädalaga kaalu langetada kuni 10 kg ja saavutada ideaal kehamassiindeks 24 ning ideaalkaal 78 kg. Kehakaalu langetamine 10% vähendab 30% võrra siseelundite ümbruses olevat rasvkude. Tervislik kehakaalualandamine on 0,5-1 kg nädalas. See tähendaks ka seda, et praeguse kaalu hoidmiseks tuleks tarbida päevas ca 1747 kalorit, selleks, et aga saavutada kehamassiindeks 24 ja ideaalkaal 78 kg tuleks päevane toitumise kalorinorm viia 1247 kalorini, mitte rohekemaks, ega ka vähemaks. Selleks, et tulemusi näha tuleks kaaluda kord nädalas, kuid alati samal ajal, et andmed oleks võrreldavad.
Eriku uneaeg
Tööpäeviti heidab Erik puhkama suhteliselt hilja, ööuni jääb 5-6 tunni piiresse. Lynn Van Dyke seitsme tervisekäitumise harjumuste kohaselt tuleks aga Erikul regulaarselt, minimaalselt magada ööpäevas 7-8 tundi, vahel ka rohkem. Seda selleks, et tekiks une ja ärkveloleku rütm. Paraneksid Eriku hommikune unisus , uimasus ning nõnda on tema organism suuteline efektiivselt toimima terve päeva vältel. Kvaliteetne uni on tugeva immuunsüsteemi alus ja magades on keha puhkereziimis ning valmistub algava päeva katsumusteks. Samuti tuleb pidada meeles seda, et regulaarsest uneajast kinnipidamiseks võib magama mineku aeg kõikuda +/- 1 tundi. See on hea selleks, et keha saaks end välja puhata . Kõnealuse hilised uinumised väärivad tähelepanu, sest hilisõhtune krõpsude söömine, alkohol , tööasjade tegemine ja TV vaatamine võivad häirida rahulikku und. Õhtune söömine annab lisaenergiat ja häirib uinumist, alkohol neljal õhtul nädalas ei ole samuti soovitav ja võib tekitada arvatava rahusti asemel hoopis sõltuvuse. Samuti TV vaatamine, eriti juhul kui kiputakse vaatama seiklus - või õudusfilme, tekitab rahutustunde ja häirib uinumist. Seks annab parema une. Orgasm aitab magada, sest „armuhormoonil” oksüdoksiinil on rahustav mõju. Uinumisraskusi aitab lahendada ka mõni rahustava sisuga juturaamat, tuulutatud ja jahedam magamistuba .
Eriku toitumine
Hommikusöök on olulisim toidukord päevas. Erikul oleks parem hakata oma harjumust „hoidun hommikusöögist” muutma . Võib olla arvab ta, et see on hea kaalulangetamise nipp, kuid kahjuks mitte. Hommikune söömine paneb tööle seedimise ja tõstab energiataset. Kui hommikusöök vahele jätta, siis seedimine aeglustub ja tekib rammestunud tunne ning tavapärane tööpäev võib alata raskelt . Tihipeale on ka nii, et suure tõenäosusega süüakse lõunaks rämpstoitu või midagi hästi kiiret, sest terve öö ja pool päevast on veedetud näljatundes. Erik ei jõua/ei söö argipäeviti tööl lõunat. Juhtubki see, et nälja kustutamiseks haarab ta kiire piruka või mõne puuvilja. Õhtusöögi ajaks on aga nälg nõnda suur, et süüakse liiga palju. Erikul tuleks hakkata tasakaalustatult ja regulaarselt toituma. See tähendab, tervislik toitumine eeldab, et söögikordi päevas on viis, millest kaks on kerged vahepalad. Harvad toidukorrad tingivad suurte koguste söömist ja sellest tuleneva ülekaalu. Kahe toidukorra vahele ei tohiks jääda rohkem kui 3 tundi.
Esimene põhireegel: hommikusöök peab jääma ajavahemikku 7.00-8.30. hommikusöögist peab inimene saama oluli­se osa toidu süsivesikutest. Toidusüsivesikutest peab inimene saama 50-60 % päevasest toiduenergiast. Inimorganism on nii korraldatud, et normaalne/tervislik on see, et põhiosa toidusüsivesikuid saadakse hommiku - ja lõunasöögiga ja üsna kaaluka osa sellest just hommikusöögiga. Olenemata sellest, kas Erik teeb füüsilist või vaimset tööd, peab organism saama pidevalt glükoosi ehk veresuhkrut. Suurim viga on jätta hommikul üldse söömata, või süüa vaid üks kaeraküpsis. See tekitab olukorra, kus maks peab raba­ma metsikult tööd teha, et hoida veresuhkru taset normi piires. Glükoosi sünteesimine pole maksa jaoks aga lihttegevus, seega on mõttetu rakendada hommikul maksale sellist suurt lisa­koormust. Just seetõttu ongi hommikusöök, just süsivesikuterikas hommikusöök, inimorganismile äärmiselt vajalik. Hommikul tarbitud süsivesikud jõuab organism päeva jookusul "läbi põletada" ning need ei muutu kehas ülemääraseks rasvaks. 
Teine põhireegel: hommikusöök ei tohi sisaldada palju rasva, see ei tähenda aga päris rasvavaba toitu. Rasvavaba toitumine ei kuulu inimese normaalsöömise juurde. 
Kolmas põhireegel: hommikusöök peab andma kindlasti teatud koguse kõrgkvaliteetset toiduvalku. Selle reegli täitmiseks peaks tarbima hommikul erinevaid piimatooteid , muna, kala või linnuliha .
Tööl Erik lõunapause samuti ei pea, sest on kiire ja piinlik teiste ees süüa või ära minna kui teised teevad samal ajal tööd. Eriku lõunasöök peaks jääma ajavahemikku 12.00-14.00. Lõunasöök ei tohiks kompenseerida söömatajäänud hommikusööki. Lõunasöögi ajal on võib toitu nautida vastavalt isudele, lubatud on kõik (siiski ei tasuks laskuda ebatervislikesse äärmustesse). Õigel ajal toimuvale lõunasöögile pole küll kitsendusi toiduainete osas, kuid lõunasöök võiks olla võimalikult mitmekesine , sisaldades makrotoitainetest nii valke, süsivesikuid kui rasvu. Õhtusöögiaeg võiks jääda ajavahemikku 17.30 -19.00. Õhtusöögis olgu vähem toidusüsivesikute poolest väga rikkaid toiduaineid. Ülimalt hästi sobivad siia puuviljad ja juur­viljad, mis sisaldavad loomulikult ka mõningase tagasihoidliku ko­guse süsivesikuid, kuid totaalne osa midagi muud kasulikku ja vett. Kuigi puuviljad ja juurviljad (ka salatitena) on sobi­likud kõigi söögikordade juurde, võiks just päeva õhtupoolne osa anda kaaluka osa. Tükike kõrgkvaliteetset valku sisaldavat toidu­kraami (kala, linnuliha, kohupiim , juust jne.) sobib õhtusöögiks väga hästi. Head valguallikad on ka keefir ja jogurtid. Õhtusöögi kogustega ei tasuks kindlasti liialdada.
Mida hilisem on kellaaeg, seda vähem sobivad süsivesikuterikkad toiduained (saiakesed, pannkoogid , magu­sad koogikesed, pastatoidud, kartulitoidud jne). Peale kella 22.00 pole nende söömine kindlasti normaalsöömine.
Eriku liikumine
Peamine soovitus Erikule on vähendada söödava toidu kalorsust, langetada kaalu ja suurendada kehalist aktiivsust. Toiduga saadav energia ja kulutatav energia tuleb viia tasakaalu. Iga toit, mis Erik suhu pistab, sisaldab energiat! Kuna Erik elab Kohtla-järvel ning liigub ringi ainult autoga , siis on oluline tõsta kehalist aktiivsust. Kõige pikem järjestikune käimine 2 nädalase vaatluse jooksul oli tal vaid 5 minutit ning päevas käib eri ajavahemike jooksul keskmiselt kokku ~1000 sammu. Hea tervise ja enesetunde saavutamiseks peab liikuma iga päev vähemalt 30 - 40 minutit – käima mõõdukas tempos jalgsi , tantsima, ujuma , sõitma jalgrattaga , suusatama, uisutama või tegema muud tervisesporti. Mida rohkem aega kulub aktiivsele liikumisele, seda vähem jääb aega ülearuse toidu näksimisele. Eriku liikumine on tuleb esialgu viia 10 000 sammuni päevas, tuleb hakkata hommikul autoga sõitmise asemel jalgsi tööle minema. Vähese liikuvusega inimestele alustuseks on kasulik käimine – üks loomulikumaid inimese liikumisviise. Odavaim ja lihtsaim ja vähenõudlik tervisspordiala. Käia saab igal pool: tänaval, pargis , metsas. Värskes õhus viibimine ja mõõdukat koormust andev käimine mõjub tervisele kosutavalt. Vajaliku koormuse saavad nii süda, kui ka vereringe süsteem. Soovitatav on käimisega tegeleda ülepäeviti, 3 korda nädalas, 30 minutit kui 1 tund korraga. Tõusude ja langustega vahelduv käimine tõstab koormust ja märkamatult oledki teinud oma tervisele head. Kõigile on ju tead, et liikumine on üks inimkeha põhifunktsioone. Ja ka seda, et mõõdukas füüsiline koormus säilitab ja tugevdab tervist. Inimkonna areng on viinud meid punkti, kus hästi toimetulemiseks ei vaja me enam olulist kehalist pingutust. Kuid kahjuks on mugav eluviis see, mis ei ole sugugi meeltmööda meie/ inimeste organismile. Mõõdukas füüsiline koormus aitab maandada vaimset stressi, närvipingid, ennetada südame-veresoonkonnahaigusi ja vältida liigse kehakaalu kuhjumist.
Kuna Eriku treening toimub vaid siis, kui see talle meenub, tuleks tal ebamäärase treeningu asemel koostada korralik ja tervislik treeningplaan . Ebakorrapärane treening ei anna püsivad tulemusi. Treeningplaanid tuleks koostada induviduaalselt, sest konkreetne treeningplaan sõltub inimese treeningustaažist, tervislikust seisundist, treeninguvõimalustest. Minimaalne harjutamise sagedus on 3 korda nädalas. Eriku tervisetreeningu eesmärk oleks kehakaalu reguleerimine ja üldise toonuse tõstmine, siis on soovitatav treenida aeroobses reziimis 5-6 korda nädalas, vähemalt 30 minutit.
Eriku hommikud algavad unisuse , peavalu ja väsimusega võideldes. Et hommikud sujuksid, võiks Erik proovida hommikuvõimlemist. Hommikuvõimlemine on virgutava iseloomuga ning viib organismi kiiremini päevasesse rütmi. Igal hommiku, 10 minutit peale ärkamist kuni 15 minutit võimlemist lükkaks uimasevõitu hommikusse sisse justkui teise käigu.
Regulaarne kehaline koormus vähendab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumist, reguleerib kehakaalu, parandab enesetunnet ja maandab stressi.
Tervisekontroll
Erik veedab oma 8 tunnisest tööpäevast kontoris arvuti taga keskmiselt 6 tundi. Kui inimene puutub töökohal kokku nö tervist ohustavate teguritega, nagu pidev töö arvutiga, on soovitatav käia tervisekontrollis. Eriti vajavad kontrolli Eriku silmad. Pikast arvutiekraani taga töötamisest on õhtuks silmad väsinud, punetavad ja jooksevad vett. Pingutusest silmades võivad tekkida peavalud. Et tööpäeva jooksul pidev kuvari jälgimine silmi liialt ei koormaks, tuleb iga 60 minuti järel silmadele puhkust anda. Üleüldine tervisekontroll, mida minimaalselt peaks tegema üks kord aastas, on tervisliku käitumise harjumuste üks osa, mis hõlmab lisaks nägemiskontrollile südametegevuse kontrolli, veresuhkru-, vererõhu-, kolesterooli taseme kontrolli ja hammaste kontrolli. Eriku igapäevased peavalud on murettekitavad. Oma tervise huvides peaks ta perearstile aja kinni panema.
Eriku elu ja töö
Vaadates Eriku nädalaplaani, tundub tema pereelu olema rahulik ja rutiinne. Töö paistab tiheda päevakavaga, kuid stabiilne. Ideaalset visuaali perekonnast varjutab siinkohal kvaliteetaja puudulikkus. Erik võtab koju kaasa tööülesandeid ja kulutab palju aega kodus töötamisele. Kui olukord on pikaajaline ja stressitekitav, siis võib see põhjustab kannatusi nii tööl kui kodus. Pinge (tööstress), mida tekitab liigne töökoormus toob kaasa mitmeid emotsionaalseid reaktsioone: ärrituvus, ärevus, unehäired, kurnatus , pereprobleemid. Tööd tehes on raske keskenduda, mäluhäired, uute asjade õppimine või otsuste tegemine on häiritud. Käitumise muutus stressi puhul toob kaasa alkoholi, tubaka liigse tarvitamise, äärmuslikel juhtudel narkootikumide tarvitamise. Stressist põhjustatud füsioloogilised reaktsioonid: seljavalu, peavalu, südameprobleemid, kõrge vererõhk vähendavad inimese igapäevast efektiivsust veelgi. Erik võiks enam tegeleda oma lapsega. Õhtused toimetused, peale kiiret tööpäeva, on kenasti jaotatud: ema teeb süüa ja tõepoolest, lapse ema on saanud endale tänuväärse osa lape õhtust, veetes seda koos mängides. Isa osakaal mängus, õpetustes, unejutu lugemises näib minimaalne. Samuti võiks pere hakata planeerima terve nädala menüüd, käia toidupoes vaid 1 – 2 korda nädalas. Nii jääks 2 – 3 õhtul nädalas perega koos olemiseks nii mõnigi väärtuslik tund. Pingelise tööpäeva lõpus võiks Erik, kehalise koormuse eesmärgi täitmist arvesse võttes, perega jalutamas käia või õhtustada väljas. See lisaks argipäeva õhtutesse lisatunde, et koos mängida või unejuttu lugeda. Naise jaoks leiab Erik aega enne magama minekut, vaadatakse koos televiisorit, räägitakse plaanidest, muredest . Peamine õhtune lõõgastumismeetod on Maarikal alkohol, mida tarvitatakse igal õhtul. Tõenäoliselt otsib ta abi ülekoormusest tekkinud uinumishäirele.
Erikul on enda jaoks vähe aega. Nädalavahetusel suhtleb sõpradega alkoholi pruukides.
Uus nädalaplaan Erikule ja tema perele:
Esmaspäev
06.30-7.45
Äratus. Hommikuvõimlemine 10-15 minutiti. Veeprotseduurid. Lapse äratamine ja hommikusöögi valmistamine. Naise äratamine. Endale klaas naturaalset mahla. Kaerahelbepuder võiga, teraleib ning puuvili . 1 tass kohvi. Naine viib lapse lasteaeda. Tööle minek jalgsi.
08.00-12.00
Töö arvuti taga, iga tunni tagant 15 minutit pausi, et silmad saaksid puhata. See tagab selle, et õhtul ei jookse silmad enam vett. Peavalu leevendamiseks minna 15 minutise pausi ajaks välja värske õhu kätte.
12.00-13.00
Lõunaks pasta erinevate köögiviljadega, magustoiduks kohupiima dessert .
13.00-17.00
Tööl, kohutumine klientidega. Võimalusel minna jalgsi, see annab juurde päevaseid samme .
17.00- 18.00
Võimalusel koos naisega tuua lasteaiast laps, toidupoe külastus, ostud paariks järgnevaks päevaks!
18.00-18.45
Kodused õhtused tegevused (toit teha, mänguasju koristada ). Mees mängib lapsega.
18.45-19.15
Söömine. Söögiks ahjus küpsetatud lõhe, keedetud kartulid ja värkse juurvilja salat . Magustoiduiks kohupiim kisselliga. Joogiks mahl .
19.15-19.30
Naisele abiks nõude pesemisel .
19.30-21.30
Lapse pesemine, magama sättimine.
21.30-22.00
Lugemine. Massaaz . Magama minek


Kolmapäev
06.30-8.00
Äratus. Hommikuvõimlemine 10-15 minutit. Veeprotseduurid. Lapse ja naise äratamine. Naturaalne jogurt kaerahelveste, puuviljade ning marjadega, täisteravõileib singi ja tomatiga ning klaas naturaalset mahla. 1 tass kohvi. Tööle minek.
08.00-12.00
Iga tunni aja tagant 15 minutiline paus , et silmad saaksid puhata.
12.00-13.00
Lõunasöögiks frikadellisupp, magustoiduks puuviljasalat.
17.00 -18.00
Laps lasteaiast. Jalutamine koos perega.
18.00-19.45
Koos toidu valmistamine, õhtusöök: linnuliha riisiga, uurviljasalat, joogiks piim.
19.45-21.30
Lapsega mängimine. Lapse magama panek, TV vaatamine
21.30-22.00
Magama minek.
Reede
06.30-7.55
Äratus. Hommikuvõimlemine. Veeprotsetuurid. Lapse ja mehe äratamine. Puder, täisteravõileib singi ja juustuga, keedetud muna ning puuvili.
08.00-17.00
Asjaajamine linnas,( vaheldus , puhkab silmi), ülejäänud töö arvuti taga.
12.00-13.00
Lõuna klientidega: kanasupp, magustoiduks kihiline kausitort
17.00-18.00
Laps lasteaiast. Toidupoes käimine: ostud nädalavahetuseks
18.00-19. 00
Maarika teeb lapsega koos õhtusöögi. Mees on korvpallitrennis.
19.15-19.45
Õhtusöök: ühepaja toit. Joogiks keefir. Magustoiduks puuvilja salat.
20.00-21.30
Lauamängud koos perega. Laps magama.
22.00-23.30
TV vaatamine, nädalavahetuse plaanide tegemine, pokaal veini. Seks.
Laupäev
07.00-8.30
Laps tõuseb vara. Koos virgutav hommikuvõimlemine. Veeprtseduurid. Hommiku söögi valmistamine. Hommiku söögiks neljaviljapuder, teravilja leib singiga. Joogiks puuviljamahl. 1 tass kohvi.
08.30-10.00
TV vaatamine koos, multifilmid .
10.00-12.00
Tubade koristamine , (tolmu imemine, põranda pesemine, tolm riiulitelt, pesu masinasse, nõud masinasse). Mees koritab koos lapsega lapse tuba.
12.00-13.00
Koos perega õue (kodust välja: loomaaeda, mängumaale)
13.00-14.00
Toidu valmistamine. Kartul , kodused kotletid , piim. Magustoiduks kissell kohupiimaga.
14.00-17.00
Lõunauinak.
17.30-20.00
Külas, õhtusöögi söömine. Õhtusöögiks kalkun köögiviljadega. Täiskasvanutel joogiks kaks klaasi veini ja lastel mahla või piima. Magustoiduks erinevad puuvilja snäksid või tükk juustukooki.
20.00-21.30
Lapse magama panemine. Unejutt .
21.30 - .....
Magama minemine , massaaz, seks
Pühapäev
07.00-9.00
Mees ja laps tõuseb vara. Veeprotseduurid. Hommikusöök: SAI, PIIM, MOOS
09.00-11.00
Lapsega lauamängude mängimine, joonistamine.
11.00-12.00
Perega õues.
12.30- 14.00
Välja sööma.
14.30-18.00
Pere kvaliteetaeg.
18.00-19.15
Ettevalmistused algavaks nädalaks. Õhtusöök: magushapu kanapada, mahl.
20.00-20.30
Vannis käimine, lapse magama panek
20.30-22.30
Lugemine. Seks naisega, uinumine
11