Treeningu analüüs (0)

Tallina Ülikool Terviseteaduse ja Spordi Instituut
TREENINGU ANALÜÜS NR. 2 Referaat
Koostaja : Juri Larionov Rühm: TK-1kõ Juhendaja : prof . Rein Haljand
Tallinn 2011 Sissejuhatus
Alustasin oma treeningu analüüsiga kohe pärast põhihooaja lõppu. Enesetunne oli selleks ajaks üsna kurnatud . Pikk sisehooaeg korvpallis, mis sisaldas palju võistlusi ­ sõitmised linnast linna ja rasked treeningud . Oli tunda, et keha ja vaim on väsinud. Tänu sellele otsustasin esimese korra läbida testid vahetult pärast hooaja viimast mängu, pärast esimest trenni ja teist korda läbisin testid pärast kuuaja pikkust puhkepausi. Puhkepaus ei tähendanud muidugi seda, et ma mitte midagi ei teinud. Siiski hoidsin vormi ­ käisin jooksmas, rattaga sõitmas ning tegin mõningaid jõuharjutusi. Kogu testide läbimise ülesvõtmine ja nende hilisem töötlemine ning võrdlemine oli üsna huvitav protsess. Mõnes testis ootasin paremaid tulemusi, mõnes halvemaid aga üldkokkuvõttes võib sooritustega rahule jääda, nii esimesel, kui teisel testi sooritamise päeval. JÕUTESTIDE TULEMUSED (maksimaalne, plahvatuslik ja vastupidavus jõud)
Maksimaalne jõud Maksimaalse jõu kontrollimiseks valisin enda jaoks kaks harjutust ­ rinnalt surumise ja pikali maas olles jalgade tõstmise koos raskustega (kõhulihastele). ESIMENE PÄEV Surusin rinnalt 80 kg ja jalgade tõstmises suutsin peale panna maksimaalselt 6,25 kg. Kui arvestada seda, et sel aastal on regulaarne jõusaalis käimine asendunud rohkem liikuvama tegevusega ( ujumine , jooksmine, rattasõit jne), siis see tulemus mind ei üllatanud. Kuna ise kaalun 71,5 kg siis ei ole tulemusel väga viga.
TEINE PÄEV Kuu aega hiljem ja puhanuna tehtud test näitas järgmisi tulemusi: rinnalt surusin 85 kg ning jalgade tõstmises 7,5 kg. Kuna puhkeperioodil sai aeroobse treeningu kõrvalt ka jõuharjutusi tehtud, siis edasiminek mind ei üllatanud. Need tulemused olid täpselt sellised nagu ootasin, kuigi jalgade tõstmises kartsin, et ma esimese päeva tulemust üle ei löö ,aga siiski 1,25 kg on parem tulemus, millega jäin kahtlemata rahule.
Plahavatuslik jõud Selle testi idee leidsin korvpalliajakirja Basketi ühest rubriigist, kus olid NBA mängijate tulemused välja toodud. Seda testi sooritavad paljud korvpallurid nii Ameerikas kui ka Euroopas. Testi mõte on läbida spurtides ¾ väljakust nii kiirelt kui võimalik. Vahemaa on 22,7 m ehk korvpalli otsajoonest kuni vastaskorvi vabaviske jooneni. Selles testis on ülioluline osa stardil ja maksimaalse kiiruse arendamine väikese aja jooksul. See test oli eriti huvitav sellepärast, et maailmakuulsate mängijate ajad olid etteantud ning tekkis huvitav võrdlusmoment. Mõlemal päeval tegin 3 katset ning kahe päeva parim aeg oli 3,37 sek, mille jooksin esimese päeva esimesel katsel. Selles testis ma oma tulemustes natuke pettusin, sest ootasin ikkagi paremat aega. Tahtsin vähemalt Riia VEFi keskmängijale ja La Clippersi ääremängijale ära teha. Samas oli see test väga heaks näiteks, milliste võimetega on maailma kuulsamad pallurid, isegi kui nad on üle kahe meetri pikad ja kaaluvad üle saja kilogrammi. Mina platseerusin siis tabeli kõige viimaseks .
Robinson, N. Wall , J. Griffin, B. Parahovski, A. Larionov, J. MEESKOND Oklahoma Wizards La Clippers Riia VEF KK Pärnu POSITSIOON taga taga äär kesk taga PIKKUS 175 cm 193 cm 208 cm 211 cm 178 cm KAAL 81,6 kg 88,5 kg 113,9 kg 117 kg 71,5 kg TULEMUS 2,96 sek 3,14 sek 3,28 sek 3,33 sek 3,37 sek
Kui vaadata meie treeningplaani nii ettevalmistaval kui võistlusperioodil, siis ega see tulemus väga ei üllata ka. Liiga vähe anaeroobseid harjutusi, mida võiks ühes korvpalluri treeningus tihedamini teha. See koht on minu treeningus ka üks valupunkt, millega ma viimastel aastatel rahul ei ole olnud, ning mida tahan parandada. Vastupidavus jõud Vastupidavus jõu analüüsimiseks palusin spordiarsti käest oma eelmise aasta sügisel tehtud koormustesti tulemusi. Koormustest sai tehtud ettevalmistaval perioodil ja mäletan, et vorm oli sel ajal väga hea. Koormustest sai tehtud liikurrajal, kus iga 3 minuti tagant muutus kaldenurk teravamaks. Oma mäletamist mööda mul sellega probleeme ei olnud. Raskeks hakkas minema alles 18 ndal minutil, kus jalgadesse lõi väsimus. ARSTI KIRJUTATUD KOKKUVÕTE: KIIRUSE TEST
Kiiruse testis üritasin proovile panna oma reaktsiooni kiiruse. Mõtlesin välja tavalise korvpalli põrgatusharjutuse ja panin sõbra oma selja taha vilega seisma. Lasin tal täitsa suvalisel hetkel vilet anda, mis tähendas mulle kohe üheksakümne kraadist pööret, kas vasakule või paremale. Võtsin selle ürituse mõlemal testipäeval linti ning panin videotöötlusprogrammi, kus tänu audio sageduste järgi sai fikseerida vile hetke ja liigutuse lõppmomendi. Reaktsioonikiiruseks oli aeg, mis jäi vile ja lõppasendi vahele. TEST nr 1
Esimene test näitab, et vile anti 02:01:23 ning lõppasendi võtsin sisse 02:02:18. See tähendab, et minu reaktsioonikiirus hooaja lõpul oli sellel harjutusel 25 kümnendiku. TEST nr 2 Teise testi tulemus oli küll 3 sajandiku võrra parem, aga see on nii väike aeg, et sellest mingeid suuri järeldusi teha ei maksa. Kokkuvõtteks võib nii palju öelda, et reakstiooni kiirus ei ole muutunud, olenemata sellest, kas oled pikalt puhanud või juba pikemalt kurnatud. Tundub, et need nüansid sellistele väikestele pingutustele ei mõju. PAINDUVUSE TEST
Painduvuse testi jaoks valisin kaks venitusharjutust, mida sooritasin nii aktiivselt kui passiivselt. Venitusele kuuaja pikkune puhkus hästi ei mõjunud. Piltidelt on lausa silmaga näha, et esimesel testi päeval ehk siis, kui keha oli küll väsinud aga treeningvormis, olid painutustulemused paremad, kui teisel testi päeval. Painutusteste tehes tundsin, et treeningutel on meil liiga vähe aega põhjalikuks venituseks. Hetkel on iga treenigu alguses pärast soojendust umbes 5 ­ 7 min venitus , millest jääb ilmselgelt väheks ja seda kõike tunnen ma ise oma liigutustes. Hoolimata sellest, et aktiivne venitus natuke vaeva ja valu nõudis, kulges passiivne venitus ilma suurema valuta ning tulemustega jäin ka rahule.
I PÄEV II PÄEV NB! Lisasin pildi esimese päeva passiivse ja aktiivse painduvuse vahest: TEHNIKA ANALÜÜS
Tehnika analüüsis valisin analüüsimiseks oma viske , täpsemalt käte asendi. Teades, et olen pidanud oma elu jooksul korra viskeasendi ümberõppima, kuna noorusajal ei olnud kedagi mulle seda täpselt õpetanud, siis tundus see mulle kõige põnevam variant. Uue asendiga olen visanud umbes 3 aastat 15-st, mis ei ole sugugi lihtne. Tavaliselt nii pikka harjumust väga kergelt välja ei saa. Uut viskeasendit treenima ajendas mind asjaolu, et olen ise treener ja õpetan oma esimese klassi noortele peaaegu iga trenn viskeasendit. Tänu oma veale tean, kui oluline on varakult õigesti viskama hakata. Oma viskeanalüüsis filmisin viskeid vabaviskejoone tagant ja kolmepunkti joone tagant ehk kaugviset. Filmisin nii eest, kui kõrvalt, et välja uurida, kas minu viskeasend muutub, kui viskekaugust muuta. Minu rõõmuks jäi käteasend samaks nii vabaviske, kui ka kolmese joone tagant. Kuigi seda ma otseselt ei filminud , jäi siiki mulle huvitav mulje, et vabaviske ajal kõverdan ma viskeeelselt jalgu rohkem, kui kaugviske ajal. Võib olla tuleneb see sellest, et kaugviskel hüpatakse enamasti maast ülesse, aga vabaviske ajal jäävad jalad maha ja vise nõuab rohkem jõudu. Kokkuvõtteks võiks öelda, et hea oli see, et minu kolm aastat kestnud uus viskeasend ei ole ära kadunud ja ilmselt hakkab juba kergelt sisse kuluma. Alguses kannatas küll visketabavus kõvasti ,aga nüüd viimasel ajal on visketabavus stabiliseerunud ja enesetunne ka palju kindlam . NB! Minu kaug- ja vabaviske tehnika videot näeb siit - http://www.youtube.com/watch ? v=ryuOeGj5jEY TAJUMISE TEST
Tajumise testis kasutasin Kaivo Thomsoni raamatuga ,,Psühhofüsioloogilised mängud" kaasas olevat CD plaati huvitavate testide ja mängudega. Testid jagunesid kolmeks ­ heli tajumise test, liikumise tajumise test ja värvitoonide tajumise test. Kõik testid tegin läbi nii esimesel tasemel, mis oli kõige madalam aste ja kõige kõrgemal tasemel ehk aste viis. TEST 1(heli taju) TASE 1 TASE 5 KESKMINE AEG 1,017 1,588 EKSIMUSI 0 7
Helitesti esimene tase oli väga kerge, ning ei pakkunud mingit raskust, küll aga viimane oli nii raske, et lõpus pidin juba õnne peale välja minema ­ kõrv lihtsalt ei tajunud enam helide erinevust. TEST 2 (kiiruse taju) TASE 1 TASE 5 KESKMINE AEG 0,835 1,192 EKSIMUSI 3 5
Liikumiskiiruse testi esimene tase oli võrreldes helitestiga tunduvalt keerulisem. Enam ei tulnud vastused nii kiirelt ja lihtsalt ning 3 ekimust räägib ka enda eest. Jällegi oli ka viies tase silmaga pea eristamatu. Aga viis eksimust kaheteistkümnest ei ole ka üldse paha tulemus. TEST 3 (värvitoonide taju) TASE 1 TASE 5 KESKMINE AEG 0,501 1,158 EKSIMUSI 0 0
Värvitoonide tajumise test oli minu jaoks kõige lihtsam. Nii esimene kui viies tase ei pakkunud suuremat pingutust. Mõlemad testid läbisin ilma vigadeta. Tundes ennast, siis võin julgelt öelda, et nägemismälu on mul kõige rohkem arenenud. Olen alati paljusid asju meelde jätnud just tänu nö. mälupildile ning ilmselt tuli siit ka see väga hea tulemus. NB! Mõned pildid testide tulemustest: KOKKUVÕTE
Kokkuvõtteks võiksin öelda, et enda isikliku treeninguanalüüsi tegemine on ääretult huvitv ja kahtlemata väga vajalik. Sedasi tuleks linti võtta kõik liigutused, mida teatud spordiala nõuab ja need üksipulki läbi vaadata, analüüsida ja järeldused teha. Usun, et tänu sellele jõuame hõlpsamini ka soovitud tulemusteni. Kõige põnevam minu jaoks oligi viskeasendi analüüsimine, kuna see on minu korvpalluri karjääri jooksul kõige suurem valupunkt, sest pidin ju seda pikki aastaid ümber õppima. Veel oli huvitav plahvatusliku kiiruse test, aga peab tõdema, et seal esiteks ma tulemustes pettusin, kuid samas lõi ka karm reaalsus välja, et maailma klassi mängijad on ikka täitsa teisest puust, olgu nad kas või 50 cm pikemad ja 50 kg raskemad. See test näitas, kui kiired ja väledad võivad olla suured kahemeetrised mehed. Muidugi oleks ise oma silmaga tahtnud nende jooksu näha, et kuidas see välja näeb. Peaksin veel ära mainima, et olen oma võistkonna üks kõige kiiremaid jooksjaid, nii et selline asi paneb kõvasti mõtlema. Ilmselt oli selle testi juures kõige olulisem osa just start, mis tähendab väga tugevaid jalgu ja võib olla on just see koht, kus peaksin tähelepanu pöörama, et järgmine kord sama testi tehes mõne NBA kahemeetri mehele ära teha. Igaljuhul oli väga kasulik ettevõtmine ja kui aus olla, siis tuli ühtteist välja, mida ma ennem oma võimete kohta ei teadnud ning sain väga palju mõtteid, kuidas järgmine aasta oma treeningut korrigeerida .