Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suitsetamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on suitsetamine?
  • Mida sigaretid sisaldavad?
  • Kui paljud teavad millised ained on lisatud sigarettidesse?
  • Miks alustatakse suitsetamist?

Lõik failist

Sisukord

  • Sissejuhatus.


    Referaadi teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub.
  • Mis on suitsetamine ?


    Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega (1).
    Mida sigaretid sisaldavad? Kui paljud teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse? Sigareti suitsust võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud:
    • Ammoonium – leidub puhastusainetes
    • Ammoniaak- uriinis
    • Atsetoon- küünelaki eemaldi komponent
    • Kaadmium- mürgine metall , mida kasutatakse patareides
    • Vinüülkloorid ehk PVC
    • Naftaleen - kasutusel koitõrje vahendites
    • Süsinkmonooksiid- mürgine põlemise käigus tekkiv gaas , mis suures koguses sissehingamisel (näiteks tulekahjude korral) tapab kiiresti ja salakavalalt. Suitsetamise käigus hingatakse sisse väiksemaid koguseid, kuid seegi vähendab suitsetaja hingamise efektiivsust .
    • Tõrv- ladestub sigareti tõmbamise järel kopsudesse. Sigaretisuitsu sisse hingamisel suits kondenseerub ja umbes 70% tõrvast ladestub kopsudesse. Kondenseerunud tõrv on kleepuv pruun aine, mis määrib näpud ning hambad suitsetajaile omast pruuni värvi.
    • Nikotiin - tugevatoimeline ja kiiresti sõltuvust tekitav aine. Tubakasuitsu sissehingamisel imendub nikotiin vereringesse. Organism reageerib nikotiinile kiiresti - südame töö kiireneb ja vererõhk tõuseb.
    • Tsüaniid– tuntud mürk, mida on kasutatud ka gaasikambrites
    • Formaldehüüd- kasutatakse näiteks surnukehade konserveerimisel
    • Arseen– tuntud mürk (2).

  • Suitsetamise mõju inimorgansmile.


    Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse
  • Vasakule Paremale
    Suitsetamine #1 Suitsetamine #2 Suitsetamine #3 Suitsetamine #4 Suitsetamine #5 Suitsetamine #6 Suitsetamine #7 Suitsetamine #8 Suitsetamine #9 Suitsetamine #10
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-08-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mihkel Kanne Õppematerjali autor
    Materjal sobib eelkõige neile kes teevad referaati suitsetamisest ja ka neile kes tahavad sellest tegevusest rohkem teada.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    docx

    Suitsetamine

    Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, miks inimestele meeldib suitsetada ja kuidas see neile mõjub. Mis on suitsetamine? Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja 20. sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist sigareti, sigari või piibuga. Mida sigaret sisaldab? Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    doc

    Suitsetamine

    ained. Närimistubakast saadud nikotiini sisaldus on suur, kuna suurem osa nikotiinist neelatakse alla ning päevane kasutusaeg võib ulatuda isegi 10 tunnini. Närimistubakas sisalduv nikotiin põhjustab igemetes vereringe häirumisi, mille tagajärjeks on igemepõletik. Suitsuvabade tubakatoodete mõju Inimesi, kes tubakatooteid ise ei tarbi, ei ohusta suitsuvabade tubakatoodete tarbijate läheduses olles ka pasiivne suitsetamine, kuid tarbija jaoks ei ole suitsuvabad tubakatooted kahjutud. Nagu teisedki tubakatooted sisaldavad suitsuvabad väga kergesti sõltuvust tekitavaid aineid. Arvatakse et nuusktubakas tekitab kiiremini sõltuvust kui sigaretid. Nuusktubakaga satub vereringesse lühikese ajaga suur doos nikotiini. Passiivne suitsetamine Sigareti suits ei kahjusta ainult suitsetajat, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega isegi

    Bioloogia
    thumbnail
    18
    docx

    Suitsetamine noores eas

    PALDISKI GÜMNAASIUM Suitsetamine noores eas Uurimustöö Anna-Maria Belousova ja Jekaterina Jermakova Sissejuhatus Suitsetamise ajalugu Tubakas ning selle koostis Suitsetamise mõju tervisele Sõltuvus Passiivne suitsetamine Vesipiip Uuritava objekti kirjeldus Allikate loetelu 1. Suitsetamise ajalugu. Tubakataime ehk Nicotiana tabacumi ajalugu suitsetamisvahendina ulatub maajade kultuuri aega, mil teda kasutati eelkõige religioossetel eesmärkidel. Esimesed suitsetajad on piipu tõmbavad Maia preestrid. 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased. Nõnda kirjeldab maajade suitsetamisharjumusi üks Columbuse

    Ühiskond
    thumbnail
    11
    odt

    Suits

    suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku (ibid). Radioaktiivsed ained Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid. Radioaktiivsetest ainetest kõige sagedamini võib tubakasuitsust leida polooniumi (ibid). Mida suitsetamine teeb sinu organismiga: Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Süda ja Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab veereringeelundid naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede

    Bioloogia
    thumbnail
    11
    docx

    Suitsetamine

    Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus

    Terviseõpetus
    thumbnail
    4
    doc

    Tubaka kahjulikus

    Tänapäeva tänavapildis on märgata üha rohkem inimesi, kes jalutavad ringi suits suus või suitsupakk käes. Kuna uuringud näitavad, et kolmandik alla kümneaastastest lastest on juba suitsetamist proovinud, on levinud arvamus, et suitsetamine on omane vaid nooremale generatsioonile ning inimesed kasvavad sellest välja, kuid viimase poole aastaga olen siiski märganud suurt hulka vanureid, kes rahumeeli jalutavad linnapeal, ühes käes kepp ja teises sigaret. Julgen arvata, et enamik neist on alustanud juba nooruspõlves ning sattunud nikotiini-sõltuvuse küüsi. Võib-olla on just see põhjuseks, miks rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon käsitleb suitsetamist haigusena ning selgitab seda

    Rahva tervis
    thumbnail
    8
    docx

    Suitsetamine ja nikotiini sõltuvus

    Häädemeeste Keskkool Suitsetamine ja nikotiini sõltuvus Referaat Koostaja:Gerda Türin Juhendaja: õp. Marika Ristmäe Häädemeeste 2012 Sisukord. 1. Sisukord...............................

    Inimeseõpetus
    thumbnail
    13
    pptx

    Vesipiip ja selle mõju noorte tervisele

    - Vajab kestvat patsiendi ja võõrustaja omavahelist koostööd. - Mittesuitsetajaks loetakse patsienti alles aasta pärast suitsetamisest loobumise päeva. - Kui ilma nõustamiseta loobub suitsetamisest 3-6% nikotiinisõltlastest, siis nõustamise korral 10-20% ja enam. - Suitsetamiseks kulub 2-10 minutit. Si - Tõmmatakse sisse 8-12 mahvi. g - Hingatakse sisse 0,5-0,6 liitrit suitsu. ar Vesi et piib id u ja - Suitsetamine kestab üldjuhul 20-80 siga V minutit. retti es - Tõmmatakse sisse 50-200 mahvi. de ip - Iga mahv sisaldab 0,15-1 liitrit suitsu. võr ii dlus p Järeldused - Tavaline piibutamisseanss sisaldab 100-200 korda rohkem suitsu, kui ühe sigareti tõmbamine. - Vesipiibu suitsetamine ei ole kindlasti ohutum, kui teiste tubakatoodete kasutamine. Kuigi tegemist näiliselt huvitava tegevusega, ei tasu seda proovida, sest hiljem on sõltuvusest raske vabaneda!

    Terviseõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun