Suitsetamine

Q: Mis on suitsetamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Suitsetamine

Q: Mida sigaretid sisaldavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Suitsetamine

Q: Kui paljud teavad millised ained on lisatud sigarettidesse?

Vastus leiad õppematerjalist: Suitsetamine

Q: Miks alustatakse suitsetamist?

Vastus leiad õppematerjalist: Suitsetamine

Kanne, Mihkel

Suitsetamine (0)

Põhikool - Inimeseõpetus - Inimeseõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on suitsetamine?
Mida sigaretid sisaldavad?
Kui paljud teavad millised ained on lisatud sigarettidesse?
Miks alustatakse suitsetamist?

Sisukord

Sissejuhatus.

Referaadi teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub.

Mis on suitsetamine ?

Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega (1).
Mida sigaretid sisaldavad? Kui paljud teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse? Sigareti suitsust võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud:

Ammoonium – leidub puhastusainetes
Ammoniaak- uriinis
Atsetoon- küünelaki eemaldi komponent
Kaadmium- mürgine metall , mida kasutatakse patareides
Vinüülkloorid ehk PVC
Naftaleen - kasutusel koitõrje vahendites
Süsinkmonooksiid- mürgine põlemise käigus tekkiv gaas , mis suures koguses sissehingamisel (näiteks tulekahjude korral) tapab kiiresti ja salakavalalt. Suitsetamise käigus hingatakse sisse väiksemaid koguseid, kuid seegi vähendab suitsetaja hingamise efektiivsust .
Tõrv- ladestub sigareti tõmbamise järel kopsudesse. Sigaretisuitsu sisse hingamisel suits kondenseerub ja umbes 70% tõrvast ladestub kopsudesse. Kondenseerunud tõrv on kleepuv pruun aine, mis määrib näpud ning hambad suitsetajaile omast pruuni värvi.
Nikotiin - tugevatoimeline ja kiiresti sõltuvust tekitav aine. Tubakasuitsu sissehingamisel imendub nikotiin vereringesse. Organism reageerib nikotiinile kiiresti - südame töö kiireneb ja vererõhk tõuseb.
Tsüaniid– tuntud mürk, mida on kasutatud ka gaasikambrites
Formaldehüüd- kasutatakse näiteks surnukehade konserveerimisel
Arseen– tuntud mürk (2).

Suitsetamise mõju inimorgansmile.

Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujunebtubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust (3).
Neil kõikidel eelmainitud ainetel on tervisele erinev kahjulik toime. Nikotiini peamine kahjustus seisneb selles, et näljatunne väheneb, langeb kopsude töövõime, soodustub kahjulike ainete ladestumine arterites ja tekib tubakasõltuvus. Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev sõltuvus, mille tõttu on suitsetamisest raske loobuda . Nikotiin ahendab ka veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. Vingugaas vähendab inimese jõudlust (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse ligi kohvitassitäis pigi . Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. Tõrv mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele. Selle tulemusena langeb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis tõuseb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku. Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus , geneetilised muutused ning loote arenguhäireid rasedal (3).
Suitsetajatel esineb tavalisest rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi ja alakaalulisena sündinuid lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lapsel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega. Suitsetamine muudab ka hingeõhu haisvaks, nõrgestab lõhnataju, mistõttu suitsetajad ise ei tunne enam lahka, mis kaasneb suitsetamisega, on suurem võimalus igemehaiguste tekkeks ning hammaste väljalangemise oht on suurendatud . Samuti muudab suitsetamine hambad kollaseks, võivad sageneda peavalud , halveneda kuulmine ja ka nägemine. Kõik need sümtopmid halvenevast tervisest ei pruugi avalduda kohe peale suitsetama hakkamist, vaid võivad ilmneda elu jooksul (3).
Surmajuhtumeid suitsetamise tõttu maailmas on aastas miljoneid . Põhjusteks südame- ja vereringehaigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused , ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes (3).

Passiivse suitsetamise mõjud.

Passiivset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Passiivse suitsetamise mõju jaguneb kaheks – lühiajaline ja pikaajaline mõju (4).
Tubakasuitsus viibimine põhjustab kinnist või vesist nina, vesiseid silmi, aevastamist, köhimist ning teisi allergiale iseloomulikke tunnuseid. Passiivne suitsetamine võib põhjustada peavalu, iiveldust ja unisust. Astmahaigetel kutsub passivne suitsetamine esile astmahooge. Need mõjud on lühiajalised ning üldjuhul kaovad, kui enam ei viibita suitsuses keskkonnas. Kui aga viibitakse sellises olukorras korduvalt, siis põhjustab see juba pikaajalist mõju tervisele. Kõige kaitsetumad passiivse suitsetamise suhtes on lapsed, sest nende organism alles areneb (4).
Pideva passiivse suitsetamise tagajärjel: Suureneb märkimisväärselt kopsuvähi jm vähkkasvajate tekke risk. Suureneb risk haigestuda südamehaigustesse. Raseduse korral suureneb risk nurisünnituseks ja lapse väärarenguks. Suureneb astma tekkimise risk. Lastel ilmnevad õppimisraskused. Lastel suureneb psüholoogiliste probleemide nagu depressioon , ärevus, ebaküpsus jms esinemise risk. Suureneb kopsuinfektsioonide tekke risk. Suureneb kõrvainfektsioonide tekke risk. Lastel suureneb allergiate tekkimise risk. Ägenevad astma, allergilised reaktsioonid (4).

Suitsetamine rasedana.

Kõige rohkem kahjustab oma tervist rase naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema. Laps võib tänu sellele saada suuremaid kahjustusi juba enne sündi või on ka võimalus, et kahjustused ilmnevad alles hilisemal eluperioodil. Suitetaval emal, kes tõmbab umbes ühe paki suitsu päevas, on suur tõenäosus saada alakaalus laps. On kindlaks tehtud, et üks sigaret päevas võtab beebi kaalust maha umbes 10g. Ka passiivne suitsetamine on sündimata lapse kahjulik. Samuti ka emale, kes planeerib last saada, on suur võimalus mitte rasestuda (3).

Vesipiip .

Vesipiip on traditsionaalne Kesk-Ida või Aasia seade, mida kasutatakse tubaka suitsetamiseks. Vesipiibu suitsetamisega ehk kõnekeeles piibutamisega on tegeletud juba umbes 400 aastat. Väidetakse, et igapäevaselt suitsetab maailmas vesipiipu 100 miljonit inimest. Vesipiibutubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse erinevate ainetega, et tubaka maitse poleks nii tugev - see seletab ka seda, miks piibutama hakkavad ka sellised inimesed, kes muidu sigarette ei suitseta. Arvatakse, et vesipiibu suitsetamine on süütu seltskondlik ajaviide, mida toetab petlik arvamus, et läbi vesipiibus oleva veefiltri tulev tubakasuits ei saa olla tervisele nii kahjulik kui sigareti suitsetamisel. Samamoodi kui kõik teised tubakatooted on ka vesipiip tervisele kahjulik (4).
Mõju tervisele on suures osas sarnane, nagu tavaliste sigarettide suitsetamisel. Vesipiibu suitsetamise peamiseks põhjuseks on, et see on uus, näiliselt huvitav ning vesipiipu suitsetatakse enamjaolt seltskonnas. Tavaline vesipiibu suitsetamine kestab üldjuhul 20-80 minutit, et rahuldada organismi nikotiininälga. Sigareti suitsetamiseks kulub keskmiselt 2 kuni 10 minutit. Sigaretisuitsetajad tõmbavad 5 – 7 minuti jooksul tavaliselt 8 – 12 mahvi ja hingavad sisse 0,5 – 0,6 liitrit suitsu. Piibu suitsetamise tavaseansil tehakse 50 – 200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15 – 1,0 liitrit suitsu (4).
Eksiarvamused seoses vesipiibu suitsetamisega: Müüt vesi filtreerib välja tõrva ja muud kahjulikud ained. Tegelikkus:Vesi ei filtreeri kõiki kahjulikke ained. Vesipiibu suits sisaldab suurtes kogustes süsinikoksiidi, tõrva, nikotiini, raskemetalle – seda võib olla isegi rohkem kui sigarettides. Müüt: vesipiibu suits ei kahjusta kopse ega tervist. Tegelikkus: Vesipiibu suits tundub küll mahe, kuid siiski on vesipiibu suits kahjulik kopsudele ja kogu organismile, nagu sigaretisuits. Müüt: Vesipiibu suitsetajatel ei ole samu terviseriske, mis teiste tubakatoodete kasutajatel. Tegelikkus: Vesipiibu suitsetajatel arenevad välja paljud terviseprobleemid, nagu sigarettide suitsetajatelgi. Lisanduvad veel teised riskid , mis on tingitud vesipiibu jagamisest teiste inimestega, nagu näiteks erinevate nakkushaiguste levik. Vesipiibu suitsetamine pole ohutu alternatiiv ! Müüt: Vesipiibu suitsetajatel ei teki sõltuvust. Tegelikkus: Nagu teistegi tubakatoodete puhul, ka vesipiibu suitsetamine põhjustab sõltuvust, sest see sisaldab nikotiini, mis on tugev närvimürk ja tekitab kergesti sõltuvust (4).

Snuff ehk nuusktubakas .

Snuff ehk nuusktubakas on pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. See sisaldab nikotiini (nagu ka sigaretid), mis on sõltuvust tekitav aine. Snuff on üldine termin, mis algselt viitas ainult kuivale nuusktubakale, mis oli peamiselt populaarne 18. sajandil. Arvatakse, et nuusktubakas tekitab sõltuvust veelgi kiiremini kui sigaretid. Nuusktubakaga satub vereringesse lühikese ajaga suur doos nikotiini. Nuusktubakas on tervisele kahjulik ning tekitab sõltuvust! Tarbitakse põhiliselt 2 sorti snusi : - original snus on lahtine ja niiske pulber , mida rullitakse näppude vahel sobiva suurusega rulliks ; pakendatud on tavaliselt 50g plastikust või papist karbis - portionssnus on eelnevalt pakendatud pulber, mille pakendamise materjal on sarnane teekotikeste valmistamisel kasutatud materjalile. Selline pakendamisviis lihtsustab snusi tarbimist. Pakendi suurus on tavaliselt 24 grammi. Kuna seda ei suitsetata, siis tekib vähem nitrosoamiine ja paljusid teisi vähkitekitavaid aineid, mis üldjuhul tubakasuitsuga seoses tekivad ning nad ei mõjuta kopse, kuigi ta sisaldab rohkem nikotiini kui sigaretid. Kuid ka suhteliselt väike nitrosoamiinide tase, mis Rootsi nuusktubakas leidub, ei ole täielikult riskivaba. Kuid kui seda kasutada suitsetamise asemel ja vahendina suitsetamise mahajätmiseks, siis üldine mõju on siiski positiivne ja sellel on sarnane efekt nagu näiteks nikotiiniplaastritel (5).

Miks alustatakse suitsetamist?

Suitsetamisega alustatakse enamasti teismelisena. Ajendiks on tihti uudishimu, sõprade surve või soov näida vanemana . Nooruses otsitakse uusi elamusi ja põnevust, tuleviku terviseriskidele siis ei mõelda. Põnevus ja uued elamused on tähtsamad. Noori ahvatlevad reisid . Mitte ainult tavalised reisid, vaid ka "põgenemine", olgu kas või narkootikumide abiga. Õnneks on enamik narkootikume keelatud ja raskesti kättesaadavad. Sigarette leidub aga igas kommikioskis. Suitsetavad vanemad sõbrad, vahest iseoma vanemadki. Ja "kui suitsetavad nemad, siis ei saa see ju olla väga kardetav" (6).
Kui noorel on suitsust kujunenud sõltuvus, usub ta tihtipeale, et suits leevendab stressi. Tegelikult on suitsetamine pigem stressi põhjuseks. Suitsetamine lihtsalt vähendab pinget ja ärritust, mis tekib sõltuvuses oleval inimesel, kes ei ole tükk aega suitsetanud (9).
Maailma teadusuuringud on veenvalt tõestanud, et laste suitsetamise alustamise olulisemad tegurid on vanemate suitsetamine ja vähemalt ühe sigareti kaubamärgi teadmine. On ka tõestatud, et reklaami mõjul on alustanud suitsetamist 26,7 protsenti noortest ning positiivse näitena on Norra arstide tõdemus, et tubakareklaami keelamise tagajärjel vähenes noorte seas suitsetamise alustamine 40 protsendi võrra (7).

Suitsetamisest loobumine.

Suitsetamisest loobumist peetakse niisama raskeks kui tugevatest narkootilistest ainetest võõrutamist. Enamikul juhtudel ei piisa ühest katsest. Suitsetamisharjumusest vabanemiseks on oluline teada, mis sunnib inimest suitsetama. Nn. tubakasõltuvus koosneb kahest osast: nikotiinisõltuvusest ja suitsetamisharjumusest (8).
Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus , tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks suitsetamisharjumusest loobumisel on süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisi muutmine (8).
Nikotiinisõltuvus on teine põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral… Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega, mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamisstaaži kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting (8).
Kokkuvõtvalt võib öelda, et oluline on pöörata tähelepanu tubakasõltuvuse mõlemale komponendile. Valmistudes suitsetamisest loobumiseks koostage endale kindel plaan ja valige endale sobivad meetodid, soovi korral pöörduge arstist nõustaja poole. Paljud suitsetajad paraku ei tea, kust saada asjakohast nõustamist või kuidas kasutada abivahendeid. Üks võimalus on küsida nõu oma perearstilt (8).
Tubaka vastu võitlemise Euroopa programm HELP võib pakkuda suitsetamisest loobumiseks palju teavet ja tuge. Suitsetamine tekitab tubakasõltuvuse, mis võib põhjustada arvukaid haigusi, näiteks vähki, südame-veresoonkonna probleeme ja kroonilist bronhiiti. Seetõttu ei ole suitsetamine suitsu sissehingamise tõttu kahjulik mitte ainult tubakatarbijale endale, vaid ka teda ümbritsevatele inimestele (1).

Kokkuvõte

Selle uurimustöö käigus sain palju uut teada. Enne ei teadnud ma tegelikult, millised on tagajärjed ja mida täpsemalt suitsetamine organismiga teeb, aga nüüd olen nende asjade koha pealt targem. Samuti sain teada teiste tubakatoodete kohta ning mida sisaldavad sigaretid. Arvan, et suitsetamine on suur probleem, nii Eestis kui ka mujal ja kindlasti peaks selle probleemiga tegelema.

Pildid

(10)
(11)

Kasutatud kirjandus

http://et-et.help-eu.com/pages/SUITSETAMINE-lexiquedetails-430-9.html

http://www.inimene.ee/?sisu=teemakeskus¢ral_id=21&article_id=332&idr=vk4uZxU5-4k4hEDjs0j7YCSMO8f

http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.ht m

http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1623

http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1620

http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=93

http://www.epl.ee/artikkel/31639

http://www.page.ee/suits/

http://www.kopsuliit.ee/?id=25

http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.jahelule.ee/www/wwwplakat_v.jpg&imgrefurl=http://www.jahelule.ee/www/%3Fid%3D15%26keel%3Dee&usg=__O916w5mmT7cHSysRty3Lx4ouxUI=&h=569&w=400&sz=56&hl=et&start=1&um=1&itbs=1&tbnid=idfMlxkVb-YysM:&tbnh=134&tbnw=94&prev=/images%3Fq%3Djah%2Belule%2Bei%2Btubakale%26um%3D1%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN%26tbs%3Disch:1

http://lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/tubakas/Image51.gif

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 25 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-08-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mihkel Kanne Õppematerjali autor

Materjal sobib eelkõige neile kes teevad referaati suitsetamisest ja ka neile kes tahavad sellest tegevusest rohkem teada.

suitsetamine passiivne suitsetamine suitsetamine rasedana snuff nuusktubakas vesipiip suitsetamisest loobumine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Suitsetamine

Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, miks inimestele meeldib suitsetada ja kuidas see neile mõjub. Mis on suitsetamine? Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja 20. sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist sigareti, sigari või piibuga. Mida sigaret sisaldab? Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit

Bioloogia

doc

Suitsetamine

ained. Närimistubakast saadud nikotiini sisaldus on suur, kuna suurem osa nikotiinist neelatakse alla ning päevane kasutusaeg võib ulatuda isegi 10 tunnini. Närimistubakas sisalduv nikotiin põhjustab igemetes vereringe häirumisi, mille tagajärjeks on igemepõletik. Suitsuvabade tubakatoodete mõju Inimesi, kes tubakatooteid ise ei tarbi, ei ohusta suitsuvabade tubakatoodete tarbijate läheduses olles ka pasiivne suitsetamine, kuid tarbija jaoks ei ole suitsuvabad tubakatooted kahjutud. Nagu teisedki tubakatooted sisaldavad suitsuvabad väga kergesti sõltuvust tekitavaid aineid. Arvatakse et nuusktubakas tekitab kiiremini sõltuvust kui sigaretid. Nuusktubakaga satub vereringesse lühikese ajaga suur doos nikotiini. Passiivne suitsetamine Sigareti suits ei kahjusta ainult suitsetajat, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega isegi

Bioloogia

docx

Suitsetamine noores eas

PALDISKI GÜMNAASIUM Suitsetamine noores eas Uurimustöö Anna-Maria Belousova ja Jekaterina Jermakova Sissejuhatus Suitsetamise ajalugu Tubakas ning selle koostis Suitsetamise mõju tervisele Sõltuvus Passiivne suitsetamine Vesipiip Uuritava objekti kirjeldus Allikate loetelu 1. Suitsetamise ajalugu. Tubakataime ehk Nicotiana tabacumi ajalugu suitsetamisvahendina ulatub maajade kultuuri aega, mil teda kasutati eelkõige religioossetel eesmärkidel. Esimesed suitsetajad on piipu tõmbavad Maia preestrid. 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased. Nõnda kirjeldab maajade suitsetamisharjumusi üks Columbuse

Ühiskond

odt

Suits

suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku (ibid). Radioaktiivsed ained Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid. Radioaktiivsetest ainetest kõige sagedamini võib tubakasuitsust leida polooniumi (ibid). Mida suitsetamine teeb sinu organismiga: Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Süda ja Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab veereringeelundid naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede

Bioloogia

docx

Suitsetamine

Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus

Terviseõpetus

doc

Tubaka kahjulikus

Tänapäeva tänavapildis on märgata üha rohkem inimesi, kes jalutavad ringi suits suus või suitsupakk käes. Kuna uuringud näitavad, et kolmandik alla kümneaastastest lastest on juba suitsetamist proovinud, on levinud arvamus, et suitsetamine on omane vaid nooremale generatsioonile ning inimesed kasvavad sellest välja, kuid viimase poole aastaga olen siiski märganud suurt hulka vanureid, kes rahumeeli jalutavad linnapeal, ühes käes kepp ja teises sigaret. Julgen arvata, et enamik neist on alustanud juba nooruspõlves ning sattunud nikotiini-sõltuvuse küüsi. Võib-olla on just see põhjuseks, miks rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon käsitleb suitsetamist haigusena ning selgitab seda

Rahva tervis

docx

Suitsetamine ja nikotiini sõltuvus

Häädemeeste Keskkool Suitsetamine ja nikotiini sõltuvus Referaat Koostaja:Gerda Türin Juhendaja: õp. Marika Ristmäe Häädemeeste 2012 Sisukord. 1. Sisukord...............................

Inimeseõpetus

pptx

Vesipiip ja selle mõju noorte tervisele

- Vajab kestvat patsiendi ja võõrustaja omavahelist koostööd. - Mittesuitsetajaks loetakse patsienti alles aasta pärast suitsetamisest loobumise päeva. - Kui ilma nõustamiseta loobub suitsetamisest 3-6% nikotiinisõltlastest, siis nõustamise korral 10-20% ja enam. - Suitsetamiseks kulub 2-10 minutit. Si - Tõmmatakse sisse 8-12 mahvi. g - Hingatakse sisse 0,5-0,6 liitrit suitsu. ar Vesi et piib id u ja - Suitsetamine kestab üldjuhul 20-80 siga V minutit. retti es - Tõmmatakse sisse 50-200 mahvi. de ip - Iga mahv sisaldab 0,15-1 liitrit suitsu. võr ii dlus p Järeldused - Tavaline piibutamisseanss sisaldab 100-200 korda rohkem suitsu, kui ühe sigareti tõmbamine. - Vesipiibu suitsetamine ei ole kindlasti ohutum, kui teiste tubakatoodete kasutamine. Kuigi tegemist näiliselt huvitava tegevusega, ei tasu seda proovida, sest hiljem on sõltuvusest raske vabaneda!

Terviseõpetus

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk