50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
496 laadimist
Kokku alla laetud
15 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jt15
Õppematerjali autor
narrib tema sind üheksa korda vastu.“ “Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole.“ “Möödunud õnn on surnud õnn.“ “Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukis.“ “Päevi saab vaene inimene igal pool näha.“ Andrese unistustele mõjus ebasoodsalt Pearu kes üritas meest Vargamäelt välja süüa. Krõõda surm, masendus, see et ta ei saanud kohtus tõde rääkides oma õigust, soo maastik, kivine maa, naabritega halb koostöö.Vargamäele tulles oli Andres Paas töökas mees, isegi liiga töökas. Vahetevahel unustas ta tähele panna oma 2 lapsi või naist. Peale Krõõda surma mõistis mees, mida ta teinud oli ja kuidas käitunud. Mõistes oma käitusmis laadi läbi aastate , muutus Andres pehmemaks ning põõras rohkem tähelepanu oma lastele
Tõde ja õigus A. H. Tammsaare Võitlus maaga 1. Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis. Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, millede sisemus turvas keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Loomajäljed pehmes mudas. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti l?
IV Perekonnaelu 1) Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu Nende abielu oli tavaline talupoja oma. Erilist armastust ei olnud, jagati vaid tööde rõõme. Andres oli Krõõda vanemate juurde kosja läinud ja sedasi ta endale naiseks saanud. Siis viis ta soistele aladele ehk Vargamäele. See tegi Krõõda kurvaks, kuna temale harjumuspärast loodust seal ei olnud. Kuni surmani oli ta selline nukker ja vaikne, lastes Andresel otsuseid teha ning kamandada. Krõõt oli nii vaikne ja samas usin, et ei rääkinud Andresele kunagi oma kahtlustest, et sureb. Ta rühkis tööd teha ka siis, kui ootas last. See ta ära tappiski. Andres ise oli selline suurt kasvu, vaikne mees, kellel olid suured plaanid Vargamäega. Seega tegi ta nii palju tööd kui võimalik ja ei pannud oma naise kannatusi tähele. Võiks öelda, et ta oli natukene isekas. Andres jättis väga palju Krõõda teha ning ega tema ei kaevelnud. Kui
Ta ise peab küll ennast ausaks meheks, kuid elab pigem „eesmärk pühitseb abinõu“ järgi. Raamatu lõpu poole on ta isegi valmis vanduma, et tema on teinud kõike puhtast südamest ja õigluse nimel. See näitab, kui pimestatud ta on oma vihast, mis sündis ebaõiglusest, ja kuidas ta on ise muutunud selliseks nagu Pearu – isegi hullemaks, kuna tema tagamõtted on ratsionaalsed, kuid Pearul irratsionaalsed. Andrese jaoks on ainult üks tõde – see on tema enda oma. Ma arvan, et Pearu ei hooli tõest ja õiglusest nii nagu Andres – Pearu jaoks on need vaid praktilised ja omakasupüüdlikud vahendid, ta ei usu oma südame puhtusesse ega tõesse kui millessegi ülemasse. 2. Andrese kahe abielu võrdlus Andrese abielu Krõõdaga oli armastusest, Mariga praktilisusest. Andrese ja Krõõda abielu sai abieluõnne mõõdupuuks kogu Vargamäe rahvale. Olgugi, et nende aeg oli täis tööd ja
Jaska väärtustas hariduse asemel raha ning omandimaailmas määraski inimese positisiooni raha. Võitlus tõe ja õiguse pärast Tõe jalule seadmine oleneb omandimaailmas võimust, positsioonist, rahast, iseloomust, vanusest ja tarkusest. Teoses on põhiline õiguse taganõudja Andres. Juba siis, kui Andres Vargamäele tuli, hakkas Pearu näitama, kui kõva mees ta on. Pearu võttis kõike naljaga, kuid Andres ei saanud sellest aru, igal võimalusel, kui ta arvas õigus endal olevat, läks Pearuga kohtusse. Siiski jäi Andres mõnel korral ise süüdi, sest Pearu oskas hästi valetada ja kõik enda kasuks pöörata. Pearu hakkas Andrest kõrtsis selle eest veel rohkem pilkama. Armastus ja abielu romaanis Teose alguses olid Andres ja Krõõt lootusrikkad, entusiastlikud. Krõõt talitas loomi, tegi majapidamistöid ja käis heina tegemas. Andres tegi põlluöid, ehitas ja kaevas. Tütarde sünd mõjus suhtele halvasti. Andres süüdistas Krõõta
,,Tõde ja õigus" 1. A.H. Tammsaare Võitlus maaga Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890. Näide:"See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgetega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval." 19. sajandi teisel poolel iseloomustab Eestit üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Teoorjuse kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majandusl
meesterahvad, kes pidevalt teineteisega tülitsevad ning nõuavad õigust. Kui Andres Vargamäele kolis, siis polnud tal aimugi, et ta peab ka tegelema peremehe Pearuga. Andres sõlmis Pearuga kraavilepingu, mis oli Pearu huvides. Aga Andres ei osanud isegi arvata, et naabertalu peremees võib seda enda kasuks ära kasutada. Andres alustas ausa mehena, aga mida rohkem ta Pearuga kokku puutus, seda rohkem hullemaks olukord muutus. Pöördutakse kohtu poole, et õiguseni jõuda. Andrus uskus, et tõde päästab tema kui ka Vargamäe, aga Pearu valelik ja petlik iseloom võitis lahingud. 2. Andrese kahe abielu võrdlus – Andrese esimene abielu oli koos Krõõdaga. Ta armastas Krõõta väga, aga Krõõt oli väsinud. Pidev laste sünnitamine, et Vargamäele uus pärija saada ning töötamine väsitas ta ära. Ta oli väga töökas naine ja hell ning heasüdamlik. Lõpuks sündis neil siiski poeg, kuid kahjuks suri Krõõt pärast enda poja sünnitamist. Andrese teine
Andres ei näinud tütardes kohapärijaid ja arvas, et tütardest on perenaisele rohkem abi, kui talle. Pealegi olid Pearul esimesed pojad ja Andres tundis end halvemana. Lohutus leidis Andres mõttest, et nad on Krõõdaga veel noored ja küll jõuavad poegi ka saada. Poja ootuses rajas ta rohtaia. Lohutuseks arvasid nad, et kui tütred on Jumala tahtmine, siis nii peab olema. Lohutust leidsid nad ka töörõõmust. Krõõt oli arvamusel, et Andresel õigus temaga tõrelda ja pahandusete puhul nuttis ta üksinda. Krõõt usaldas oma meest ja ka siis kui ta arvas, et mehel pole õigus, ei näidanud ta seda välja. Andres oli harjunud Krõõdale oma südant puistama. Andres oli vaid üks kord kooselu jooksul rõõmustanud, Krõõdal sündis poeg. Aga Vargamäel oli ikka nii olnud, et kui rõõm tuli kellegi südamesse, siis lahkus ta mõne teise südamest, sest Vargamäel ei jätkunud rõõmu kõigi südamete tarvis.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid