Suitsetamise mõju keskkonnale (0)

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS
SUITSETAMISE MÕJU KESKKONALE
Referaat
Juhendaja : Aire Brük
Koostaja : Jelizaveta Kuznetsova
105 MRA
TALLINN
2014

Sisukord

Sissejuhatus 3
Suisetamise mõju looduses 4
Suitsetamise mõju inimeste tervisele 5
Passiivne suitsetamine 6
Suitsetamise mõju ühiskonnale 7
Kokkuvõtte 11
Kasutatud allikad 12

Sissejuhatus

Kolme ainete molekulit, – nikotiin , morfiin ja etanool, – röövivad inimestelt nende tervist ja toovad sama palju probleeme ja raskusi, nagu maailmasõjad . Võitlus nende molekulitega, mis nii halvasti mõjutavad inimese organismi ja keskkonda, suunab erinevate elukutsedega inimesi mõelda, kuidas võib teha niimodi, et inimesed loobuksid oma halvast harjumusest.
Tänapäeval mõned noored ja nende vanemad arvavad ja võtavad suitsetamist vastu niimodi, nagu oleks see täitsa normaalne „selles vanuses“. Enamus siutsetajatest isegi eitavad, et nad olid sõltuvusse sattunud.
Autor arvab , et suitsetamine väga halvasti mõjub kõike meie elus: loodust ja ökoloogiat, otsete ja passiivsete suitsetajate tervist, ja veel paljusid elu osaid – haridus , suhtlemine jms.
Kuidas suitsetamine on seotud loodusega ja inimeste eluga? Miks inimesed, eriti noored, üldse hakavad suisetama? Kuidas suitsetamine mõjutab keskkonda, kuidas mõjutab neid, kes ei suitseta otselt ja millised tervise ohud võivad seostuda kaudse suitsetamisega? Selles referaadis autor püüab võimalikult täpselt saada vastusi oma küsimuste peale.

Suisetamise mõju looduses

Tubakasuits on täitsa ohtlik gaas . Nikotiin ei ole ainuke, mis saastab meie õhku. Tubakasuitsust eraldub ka suur hulk erinevate ohtlikke aineid, neid on umbes 200.
Atmosfäär on saastatud, selle tõttu oli ilmunud niisugune nähtus nagu kasvuhooneefekt – see tähendab, et kogu Maailma peal temperatuur läheb kõrgemaks.
Suitsetamine mõjutab osoonikihti nagu tehased ja autod, sama moodi selle pärast osoonikiht hakkav vähenema, tekkivad augud.
Selle tõttu, et gaase on õhus liiga palju, Maailma peal tekkivad ka happevihmad , mis väga halvasti mõjutavad paljudele asjadele: inimeste nahk, juuksed, ka taimede kasvu kiirus, «aitab» kivide hävitamisele. Väga suur probleem on ka see, et veekogudes toimub vee hapestumine ja see viib paljude kalade, metsade ja loomade, kes seal elavad, surmani.
Et siis saaks teha järeldust, et paljude aastate jooksul suitsetamise ja tubakasuitsu väljendamise tõttu me kaotame palju vajalikke ja olulisi loodusressursse, loomastik ja taimestik väheneb.
Teine väga suur suitsetamisega seotud looduse reostumise probleem on prügi viskamine. Ameerika teadlastel on suured mured suitsetamise negatiivse mõju suhtes maailma ökoloogia peale. Nende arvates, tubakasuits ei ole loodusele nii kahjulik, kui suitsetajate harjumus visata suitsukonisid enda jalga. Uurimuste ajal selgus, et igal aastal järvedes, meredes ja ookeanides, randadel ja avalikkes kohtades koguneb üle 770 tonni suitsukonisid. See tekkitab väga suure ohtu keskkonnale. Kõige halvem on aga see, et ise suitsukonisid ei reostu – nende struktuur lõhustab umbes 10-15 aastate jooksul, aga see on ainult lõhustamine, see ei ole täielik biolagunemine. Teiste sõnadega, ise suitsukonisid kunagi ei kao loodusest.

Suitsetamise mõju inimeste tervisele

Looduses leidub nikotiini vaid tubakataimes. Nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga kopsude kaudu verre, jõuab nikotiin ajusse 7 sekundiga peale esimest suitsumahvi. Algajatel suitsetajatel tekib sageli nikotiinimürgistus, mis avaldub iiveldustunde ja oksendamisega. Samased mürgistusnähud võivad tekkida ka neil, kes liiga intensiivselt ja suures koguses suitsetavad. Nikotiin alandab nahatemperatuuri ning vähendab vereringet jäsemetes.
Nikotiin hajutab suitsetaja tähelepanuvõimet, mistõttu suitsetamine transportvahendi juhtimisel on kõrgenenud riski allikas. Nikotiini peamiseks omaduseks on aga narkootilistele ainetele iseloomuliku sõltuvuse tekitamine, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hilisemal suitsetamisest loobumisel. Tubaka tarvitamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Ennekõike tuleks meeles pidada, et tubakas sisalduv nikotiin tekitab ülimalt kergesti sõltuvust – füüsilist ja vaimset –,  millest on pärast väga raske vabaneda .
Suitsetamine suurendab surmaohtu meestel keskmiselt 1,7 korda ja naistel 1,3 – 1,5 korda. Riski suurenemine on võrdeline suitsetavate sigarettide arvu ja suitsetamise kestvusega. Suureneb oluliselt oht haigestuda kopsuvähki, suuvähki, kõrivähki, söögitoruvähki, neeruvähki, põievähki jne. Mida rohkem sigarette päevas tarbitakse, seda suurem on risk. Suitsetamine põhjustab hingamisteede kroonilisi ärritusnähte, suureneb insuldioht. Risk haigestuda südameinfarkti ja ajuvereringehäiretesse kasvab. Suitsetamise tagajärjel tõuseb vererõhk . Põhjustab igemetehaigusi, hammaste lagunemist. Tulemuseks võib olla ka hammaste välja langemine . Suureneb risk haigestumiseks südameveresoonkonnahaigustesse. Suitsetamine põhjustab ka luude hõrenemist. Suitsetamine vähendab mehe sigitusvõimet ning põhjustab impotentsi. Naistel vähendab suitsetamine viljakust.

Passiivne suitsetamine

On igaühele teadav, et suitsetajad ei tapa oma halva harjumusega ainult ennast, vaid tapavad ka oma ümber olevaid inimesi.
Passiivne e kaudne suitsetamine ei ole otseselt suitsetamine, see on teiste sigaretti suitsu hingamine. Tundub, et see ei tekita halva, aga tegelikult kaudse suitsetamise tagajärjed on ka halvad ja ohtlikud. Passiivne suitsetamine on tervisele sama kahjulik (või isegi kahjulikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane immuunsus) kui suitsetamine ning suures osas on ka tervisehädad samad
Pidevalt suitsetades kaudselt , tagajärjed saavad olla:

• tõuseb oluliselt risk haigestuda kopsuvähki
  
• suureneb risk haigestuda vähktõppe
  
• suureneb risk haigestuda südamehaigustesse
  
• suureneb risk nurisünnituseks või lapse väärarenguks
  
• suureneb „imiku äkksurma sündroomi” risk – „imiku äkksurma sündroomi“ all mõeldakse äkilist ja ootamatut imiku surma, millele ei eelne mingeid haigussümptomeid; tavalisim surmapõhjus vanuses üks kuu kuni üks aasta
  
• suureneb risk astma tekkimiseks (nii täiskasvanutel kui ka lastel)
  
• lastel ilmnevad õppimisraskused
  
• lastel suureneb risk psühholoogiliste probleemide esinemiseks nagu depressioon , ärevus , ebaküpsus jne
  
• uureneb kopsuinfektsioonide tekke risk
  
• suureneb kõrvainfektsioonide tekke risk
  
• suureneb allergiate tekkimise risk lastel
  
• võib naistel raskendada rasedaks jäämist
  
• halvenevad astma, allergiad ja muud seisundid .
  

Hinnanguliselt 72 000 eurooplast sureb aastas passiivse suitsetamise tõttu kodus ning 7000 töökohal.
Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed passiivse suitsetamise all.

Suitsetamise mõju ühiskonnale

Miks alustavad suitsetamist?

• Tubaka müüjad on portreteerinud suitsetamist kui mehist maskuliinset harjumust, mis seostub tervise, õnne, vormisoleku, jõukuse, võimu ning seksuaalse eduga.
  
• Enamik inimesi hakkavad suitsetama sotsiaalsetel põhjustel ja jätkavad seda harjumusest või psühholoogilisest vajadusest.
  
• Kujunenud on välja vaimne ja füüsiline sõltuvus , mistõttu loobumine on väga raske.
  

Miks suitsetavad noored?

• Iidolite eeskuju
  
• Uudishimu
  
• Madal enesehinnang või haridustase
  
• Tutvusringkonna mõju, vanemate eeskuju, tahtmine kuuluda gruppi
  
• Eksiarvamus, et suitsetamine teeb täiskasvanuks jne
  

Suitsetamine raseduse ajal
Suitsetamine raseduse ajal on rangelt emale keelatud, kui ta soovib oma lapsele terve olla.
Raseduse ajal suitsetavatel naistel võib suurema tõenäosusega esineda:

• Emakaväline rasedus
  
• Vaginaalne veritsus
  
• Platsenta irdumine
  
• Väiksema kaaluga laps
  
• Surnult sünd
  
• Sünnidefektid
  
• Enneaegne sünnitus
  
• Lapse madal sünnikaal
  

• 
  
• 
  
  • Suitsetajate 4 tüüpi:
    

• Inimesed, kes suitsetavad kriisisituatsioonides. Sigarett on rahustav, vähendab negatiivseid emotsioone, hirmu ja närvilisust, isegi valu;
  
• Inimesed, kellel sigareti puudumine ka tavaolukorras tekitab ebamugavustunde;
  
• Inimesed, kes tõesti naudivad suitsu ja selle maitset , neile meeldib sigaretiga mängida ja suitsurõngakesi puhuda. Suitsetades tuntakse end vanema ja elukogenumana;
  
• Automaatsed sigaretisüütajad, kes leiavad, et suits ei maitsegi nii hästi, kuid leiavad end üha uuesti sigaretti süütamas, sageli eelmist lõpuni suitsetamata.
  

• Suitsetamine Eestis ja mujal maailmas
  

• Eestis on hinnanguliselt 355 000 igapäevasuitsetajat – 48% täiskasvanud meestest ja 21% täiskasvanud naistest.
  
• Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt.
  
• Maailmas suitsetab 1,25 miljardit inimest.
  
• Iga päev suitsetatakse 15 miljardit sigaretti, millest iga kolmas süüdatakse Hiinas.
  
• Tubakas põhjustab 4,9 miljonit surma aastas.
  
• Tubakas tapab iga teise kasutaja.
  
• Enam kui pooltes Eestimaa kodudes suitsetatakse - 41% kodudest toimub see siseruumides ja vaid 36% siseruumidest väljaspool. 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetatakse kogu korteris .
  

• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

• Kokkuvõtte

• 
  
• Suitsetamine on ohtlik, kahjulik nagu teie isikliku, kui ka samamoodi teie lähedaste, kollegide, naarbite tervisele. Enamus suitsetajatest on keemiliselt ja psühholoogiliselt sõltuvad oma halvast harjumusest.
  
• Suitsetaja mitte ainult ise hingab kopsudesse kahjulikke aineid, vaid ka saastub atmosfääri, ohustab teiste inimeste elut .
  
• Suisetamine mõjutab koolilaste haridustasemet, ka see ei ole odav e siis mõjutab halvasti ka perekonna eelarvet.
  
• Informatsiooni otsites, autor korra veel sai aru, et kui inimene ei suitseta – saab teda õnnelikuks nimetada, aga kui on ta õnnelik, siis sigarette talle ei olegi vaja.
  
• Igale lapsele ja täiskasvanutele, kes soovib olla heas füüsilises vormis ja olla terve, suitsetamine kõikides tema vormides on keelatud!
  
• 
  

• Kasutatud allikad

• 
  

• http://kak.znate.ru/docs/index-101056.html?page=5
  
• http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas
  
• http://shkolo.ru/vliyanie-cheloveka-na-okruzhayushhuyu-sredu/
  
• http://otvet.mail.ru/question/46197803
  
• http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas
  
• http://www.slideshare.net/aleksasuvorova/suitsetamine-ja-rasedus
  
• http://alkeemia.ee/artiklid/6-mojuvat-pohjust-miks-peaks-raseduse-ajal-suitsetamist-valtima/l-130/c-1247/
  
• http://www.haigekassa.ee/
  
• http://www.who.int/features/2003/08/en/
  

• 
  
• 
  

7