1 Sisukord 1. Impressionism Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad
(Friedrich "Klooster mändide keskel"; Goya "Hull koletis kugistab inimest"). Realismis (19. saj. keskpaik; Prantsusmaa ja Venemaa) kujutati tõepäraselt ja kriitiliselt elu varjukülgi. Selleks ajaks olid vaesemate inimeste elutingimused ja majanduslik seis linnade kiire kasvu tõttu muutunud märgatavalt halvemaks. Realistlik kunst oli sageli üsna kriitiline, ta arvustas maailma, mis sallis sellist ebaõiglust. (Courbet' "Matus Ornans'is"; Millet "Viljakoristajad"). Impressionismis (19. saj. viimane veerand) kujutati loodust, hetkemuljeid, valgust, hajuvate piiride ja heledate värvidega, kergete pintslitõmmetega. Akadeemiline kunst on elukauge kunst, mis arenes välja klassitsismist ja mida õpetati akadeemiates. (Manet "Baar Folies-Bergcre'is"; Degas "Tantsijanna"). Ampiirstiil on klassitsismi arhitektuuri hilisem ajajärk, mida iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus kui klassitsismi. Historitsism on ajalooliste stiilide jäljendamine arhitektuuris.
3. Leia tunnusjooni, mille poolest iga postimressionist on ainulaadne. Leia enese jaoks märgid7märksõnad, kuidas neid nelja kunstnikku eristada/ära tunda. 4. Vali üks postimpressionist ja kirjelda lühidalt tema teoseid. Vastused: 1. Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. 2. Värvid ei olnud nii sünged. Värvid olid heledad ja puhtamad ja meeleolu oli rahulik. 3. Värvid olid heledad ja meeleolu rahulik.Vincent van Gogh- värvid heledad, meeleolu rahulik. Paul Gauguin- pildid seotud religiooniga, vormilt arhitektuuriga.Paul Cezanne-selged vormid,silinder, koonused jne. 4. Vincent van Gogh- Maalide värvid olid heledad ja puhtad ning meeleolu rahulik.Nt.''Päevalilleed''
Jaan Kangilaski ,,Kunstikultuuriajalugu" 4.Postimpressionistid I Mis ühendas omavahel postimpressioniste? Nad olid impressionismis pettunud ja valisid sellest erineva suuna Kust olid pärit Vincent van Gogh? Kus ta maalis oma parimad tööd? Holland; parimad tööd Prantsusmaal Mida püüdis van Gogh värvidega väljendada? Oma tundeid Millise kunstisuuna üheks rajajaks sai van Gogh? Ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajaja Ehk oskad öelda, milliseid motiive van Gogh maalis? Väga lihtsad motiivid(nt: "Saapad") Mida omapärast oli Paul Gauguini kunstnikuks saamises?
kujutletavat pilti võimalikult reaalsena. Nende hulka kuuluvad nii barokk, klassitsism, romantism kui ka muidugi realism, mis eraldi kunstivooluna kujunes välja 19.saj keskel. See kõik aga muutus impressionismi levikuga Prantsusmaal alates 1870. aastast. Impressionistid üritasid jäädvustada muljet, mida nad püüdsid ümbritsevast elust ja loodusest. Kui varasematel aegadel olid maalid nii tasakaalustatud, et näis, nagu inimesed teadlikult poseeriksid, siis impressionismis oli tihtipeale pildi serv lõiganud pooleks mõne eseme või tegelase. See ajas aga vanad tegijad marru ning teosed tekitasid palju kära nii maalimisviisi kui ka vabameelse sisu tõttu. Ka tänapäeval ei saa kõik nõustuda, et kas üks või teine kunstivool on õige, kuid arvatavasti kõik suudavad leppida teise poole olemasoluga, just nagu usklikud peavad leppima faktiga, et maailmas on ateiste ja vasakpoolne partei peab leppima parempoolse olemasoluga
POSTIMP. kasvas välja impressionismist. Postimpr. Oli puhtprantsuslik nähtus, mis avaldus hiljem mõju kogu Euroopale. Kunstnikud olid kokku puutunud impressionismiga, selle põhimõtted omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ning valinud uue loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev, mistõttu ei saa postimpr. Pidada stiiliks ega ka vooluks. Vincent van Gogh- püüab tundeid ja meeleolusid edastada eelkõige värvide kaudu, mis on heledad ja kirkad. Kasutas palju punast, sinist ja rohelist, mille kõrval oli ta lemmikvärviks kollane (lõõmav päike, kuldne viljapõld, päevalilled). NT Autoportree kinniseotud kõrvadega, Päevalilled, Tähisöö
sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist “Mulje. Päike tõuseb”. Muljekunst. Maalide temaatika – esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli,
sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli,
kellaaegadel. Edgar Degas: pastellmaalid, sest talle imponeeris joon. Teemad: ballett, hobused. Tegi ka skulptuure. Pierre-Auguste Renoir: figuur maastikus: päikeselaigud läbi puuvõra, akt. Camille Pissarro tänavad. Alfred Sisley eeslinnas. Sklp: hetke püüdmine. Rodin ,,Mõtleja". Eestis Konrad Mägi, Villem Ormisson, Ants Laikmaa, Paul Burman. Neoimpressionism: vikerkaarevärvilised värvid, väiksed erivärvi punktid (puantilism), veel enam valgusküllasemad kui impressionismis. Georges Seurat täpptehnika. Paul Signac täpptehnika, piklikum. Postimpressionism: stiiliks nimetatakse tinglikult, sest puudusid ühised eesmärgid, vaid seepärast, et töötasid pärast impr-te. (post=pärast). Ühine: 1. kõik teevad läbi impr-i ja pestuvad selles?? 2. tahavad midagi vastandada impr-le. 3. panid alguse 20. saj kunsti erinevatele arenguliinidele. Vincent van Gogh: ekspressionismi eelkäija, hollandlane, skisofreenik. Ei meeldi impr-i liigne jäljenduslikkus
saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi. · Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele. · Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel. Kuidas mina näen impressionismi? Mina näen impressionismis, lihtsust ja keerulisust samal ajal. Lihtsust niimoodi, et maalidelt on väga selgelt aru saada, mis seal on kujutatud. Lihtsad päikeseloojangud, sadamad, naised. Ent kui kunsti õppijana, tean, et kõik see, mis mulle tundub lihtsalt maalitud olevat on saavutatud pika ja fokuseeritud tööga. Keerulist on impressionistide maalidel sellist, et need maalid on tegelikkuses ja ma usun, et on, väga sügavamõttelised. Nendes on peidus nukrus ent samal ajal ka rõõm
Selles stiilis tehtud maale ei saanud lähedalt vaadata, sest siis paistsid üksnes värvilised täpid. Neid maale tuli vaadata kaugelt, sest siis sulasid täpid üksteisega kokku. Puäntillismiga katsetas ka Camille Pissarro, kuid pöördus hiljem impressionismi juurde tagasi. Postimpressionism on stiil/vool? Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Loomingu tähtsus Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju.19. sajandi lõpul
seadis näitus fookusesse ekspressionistide uuendused kunstimaailmas. Ekspressionistid pühendusid suurte üldiste teemade nagu „inimene“ ja „kõiksus“ omavaheliste suhete uurimisele läbi erinevate ja sügavalt isiklike kunstitehniliste vahendite. Die Brücke oli Saksa kunstnikerühmitus, millele pandi alus 1905. aastal Dresdenis. Brücke kunstnikud seadsid esikohale mitte enam nägemismulje ja idüllilised teemad (nagu enamasti impressionismis), vaid soovisid kõneleda inimese sisemaailmast, mis on täis vastuolusid, hirme ja lootusi. Värvid nende maalidel olid kontrastsed ja intensiivsed, vormid teadlikult moonutatud, detailid suurendatud. Kaasaegse linnakeskkonna nähtuste kõrval kujunes Die Brücke loomingus oluliseks maastikumaali teema – reisides erinevates maakohtades, nägid rühmituse liikmed võimalust kujutada inimese hingeseisundeid läbi looduse. Rühmitus lagunes 1913. aastal.
Vool sai nime Claude Monet’ maali „Impression, soleil levant“ („Impressioon. Tõusev päike“) järgi. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Sõna „impressioon“ tähendab muljet. Impressionistlikule stiilile on võõras romantismile omane kirglik eneseväljendus ja äärmuslikud meeleolud. Vastupidi tugevatele, intensiivsetele värvidele eelistatakse impressionismis peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu. Kirjanduses avaldus impressionistlik tunnetus sümbolismina – eelkõige prantsuse luuletajate Baudelaire’i, Verlaine’i ja Mallarme loomingus. Muusikasse jõudis impressionism esimest korda 1890-ndatel. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu just instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Nii nagu maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus
nüüdsest toimus see peamiselt kohvikutes, millest kujunesid välja kuulsad kunstirahva kohvikud. MUUSIKA Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Muusikas tekkis impressionism sajandivahetusel. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel.Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". KIRJANDUS
saavutas ennenägematui valguse intensiivsuse mulje..Algul maalis ta Prantsuse põhjaranniku vaateid ja maastikupilte, hiljem Vahemere rannikul.Alates 1890. a. on valminud Monet' kuulsad seeriad, kus ta kujutab igas maalis yht ja sama motiivi eri aegadel; varahommikul, keskpäeval, õhtul jne. Aga eelkõige ei kujuta ta mitte motiivi ennast vaid valgust ja õhku, mis seda ümbritseb. Seeriad: "Heinakuhjad", "paplid", " Vesiroosid". Pela emanet' oli ta keskne kuju uuenduste läbiviijate seas impressionismis. Impressionismi kunstnike elukäik polnud kerge, kuna nende töid ei tahetud vastu võtta, nad pidid korraldama omi näitusi, mis pälvisid kriitikute laimu ja üldise meelepaha, alles 1890.a. alustas impressionism oma võidukäiku maailmas.
Kas kunst on kaotanud huvi ilu vastu? 20. sajandil hakkas kõik väga kiiresti arenema ja nii ei jäänud ka kunst sellest puudutatuna. Vanad tavad vahetati uute vastu, aga jätkuvalt säilisid mõjutused eelmistest kunstivooludest. Kuid kas 20.sajandi kunst kaotas huvi ilu vastu? Näiteks postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Juba selle kunstiliigi tekkimine polnud just eriti ilus ega ka polnud see, mida postimpressionistid kujutasid oma töödes. Selle kunstiliigi esindajaks võib pidada Vincent van Gogh`i, kes väga paljudes oma teostes kujutas vaeseid. See on küll üllas eesmärk pidada meeles ka vaeseid, aga mõni tema pilt oli suhteliselt võigas ja nendes piltides on raske leida ilu. Sellel ajal keskenduti rohkem
Elu viimastel aastatel leidis oma tõelise väljenduslaadi, kasutas heledaid kirkaid toone(palju kollast), maalis lihtsaid looduspilte(lilled,põllud,viljapuu aiad, päevalilled ja päike). Kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid, vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist. Esemed ja inimesed on enamasti ümbritsetud tumedate kontuuridega. Paul Gauguin(1848-1903) Alustas kunstiga hilises keskeas impressionistide mõjutusel. Varsti pettus impressionismis ja hakkas otsima huvitavamat väljenduslaadi. Tundis huvi kaugete loodusrahvaste primitiivse elulaadi vastu. Elas ja töötas aastaid Vaikse ookeani saarte(Tahiti ja Markiisi saared), kus maalis põhiliselt eksootilist loodust ja pärismaalastest naisi selle taustal. Uskus, et lihtsates vormides ja puhta värvi pindades väljenduvad püsivad vaimsed väärtused. Põlgas kaasaega ja püüdis luua lihtsat naiivset kunsti, mis oleks hingelähedane.
POSTIMPRESSIONISTID I Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju 20.sajandi kunstisuundadele. Eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure
Tema koheselt äratuntavaid teoseid müüakse oksjonitel miljonite eest ja tema maalidest on saanud inspiratsiooni tuhanded. Vincent van Gogh tegi oma elu jooksul 2000 kunstiteost. Kõige rohkem esinesid tema teostes maastikud, portreed ja päevalilled. Van Goghi võiks pidada ka koloristiks, kuna tema teostes on värvidel väga suur rõhk. Van Goghi põhiliseks kunstistiiliks peetakse post-impressionismi. Post-impressionism laiendas impressionismi piire, post-impressionismis esinevad eredad värvid, paks värvikiht ja isepärased pintslilöögid, kuid samas rõhutatakse geomeetrilisi vorme ja kasutatakse ebaloomulikke ja utoopilisi värve. Struktuur osade tervikuks liitmine on van Goghi hilisloomingu keskne märksõna. Maalikunstis on väiksemad struktuuri osad pintslitõmbed, millest üheskoos moodustub pilt. Van Gogh köitis need meisterlikult kokku, tehes väga algsest kujutusest mõne päriselus oleva eseme.
hirmud, haigused ja surm. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hind teistele inimestele. Tal olid sünged lapsepõlvekogemused. 8. ,,Karje", ,,Madonna", ,,Eluring", ,,Tütarlapsed sillal" on Munchi teosed. Postimpressionistid I 1. Postimperssionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud imperssionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. 2. Hollandlane Vincent van Gogh maalis oma parimad tööd Lõuna-Prantsusmaal Arles'i linnas. 3. Van Gogh uskus, et värvid võivad väljendada mitte ainult tundeid, vaid ka ideid. See innustas teda kasutama eriti kirkaid ja jõulisi värve. 4. Nähes värvides kunstniku väljendusvahendit sai van Gogh (ka Edvard Munch) ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks. 5
Postimpressionism Olulisimad esindajad: Paul Cezanne, Vincent van Gogh, Paul Gauguin. Nad on 20. sajandi kunsti väga tugevalt mõjutanud a) Paul Cezanne geomeetriline vormiarendus, kubism b) Vincent van Gogh väljenduslik (ekspressionistlik) suund c) Paul Gauguin monumentaalne stilisatioon ja puhta värvi vallandumine. Postimpressionisti impressionismiga kokku puutunud kunstnikud, kes pettusid impressionismis ja valisid sellest erinevat loomingusuunda. Valitud suund oli igaühel aga erinev. Impressionism oli liiga reaalne ning otsene kajastamine. Vincent van Gogh Ta oli rahvuselt hollandlane ning elas Prantsusmaal oma viimased eluaastad. Hollandis maali realistlikke maale talupojaelust tume koloriit. 1886.a kolis ta Pariisi (33.aastane) ning kohtus impressionistidega ja hakkas kasutama heledaid koloriite. 1889.a töötas Lõuna- Prantsusmaal ja looming muutus isikupärasemaks
mille kuuest kojast üks pidi haldama kujutavat kunsti. Kõik, kes tahtsid kunsti luua, pidid astuma vastava koja liikmeks, kuid sinna ei võetud neid, kes ei suutnud tõestada oma "aaria" päritolu või olid olnud seotud "mandunud" kunstiga. Väljajäämine tähendas kutsekeeldu ning keeldu isegi ainult enda jaoks kunsti luua ja kunstimaterjale hankida. Keelu järgimist võis kontrollida politsei. Rühmituse manifesti kohaselt algas kunsti allakäik juba impressionismis. Natside arust pidi kunst teenima ,,rahva huve". Natsionalistlike ja religioossete sümbolite kasutamine aitas võita just keskklassi toetust. Visuaalsete vahendite (kujutava kunsti, arhitektuuri, tseremooniate, filmi, foto, massikoreograafia, sümboolika) orienteerimine kodanlikule maitsele ja välisele efektsusele mängisid siinjuures äärmiselt tähtsat rolli. Just välimine külg oli see, mis eritas natse rivaalidest, kelle sõnum ja ideoloogia võisid olla üpris sarnased.
Villu Fovism - Fovismi alguseks võib lugeda 1905. aastat. - Samal ajal eksisteerisid ka teised kunsti voolud ja stiilid nagu näiteks neo-, post- ja impressionism. - Fovismi peetakse esimesks moodsa kunsti suunaks. - Impressionismis olevad värvitäpid muutusid laikudeks, mis olid iseseisvad ja ei tahetud enam saada optilist efekti. Kindlaid värve ei esinenud. - Fovism ei leidnud tunnustust, alguses oli fovism pilkesõna. - Fovismi arengule sai tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused, eriti Pariisis 1903.aastal asutatud Sügissalong. 1905.aasta Sügissalongis hakkasid silma rühm noori kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid olid aga puhtad ja kõlavad
Kujutati maastikke, suurlinnapilte, kohvikustseene ja lillepilte. · Oluline koht oli teadusel, eriti füüsika ja optika vallas, neid huvitas valgus ja värviprobleemid. · Oli fotolik kompositsioon (poolikud kehad jms) 2. Impressionistid pöörasid palju tähelepanu valgusele ja õhule, sest nad tahtsid võimalikult täpselt anda edasi hetkemeeleolu ja kuna maale tehti enamasti õues, oli valgusel ja õhul selle edasi andmisel väga tähtis roll. (?) 3. Impressionismis ei olnud traditsioonilist kompositsiooni. Kompositsioon oli fotolik nt sageli olid maalidel poolikult peale jäänud inimesed. 4. Impressionistlikud maalikunstnikud ja nende kuulsad tööd: · Claude Monet - "Eine vabas looduses", "Impressioon. Tõusev päike", "Moonipõld" ja "Udu Londonis" · EdouartManet - "Eine murul" ja "Olympia" · Auguste Renoir -"Looz", "Akt päikese käes", "Kiik" 5. Rodini tuntuim skulptuur on ,,Mõtleja"
värvidega tundeid. Ta oli tundlik, vastuvõtlik. Põdes epilepsiavormi, tugevad haigushood. Viidi hullumajja, ei ravitud terveks. ( Lõikas oma kõrva maha, saatis oma armastatule). Põgeneb hullumajast ja maalib edasi, huvitavalt. Usub et värvid suudavad väljendada tuneid ja IDEID. ,,Päevalilled" ja ,,Tähine öö". ¤ Paul Gaugain- van Goghi sõber, egoist, otsekohene, börsimaakler. Ta on heal elujärjel, kuidas kunsti kogudes jätab ta pere ja raha ning astub Pariisi kunstiellu. Pettub impressionismis (,, See on silmad ilma ajudeta"). Sõbruneb sümbolistidega. Tema meelest tuleb luua uut ja suurepärasemat ning kunst peab olema hingestatud. Elu lõpuni elab Haitil, maalides kohalikke kaunitare, õpib tundma ürgset loodust. Maalidel pole varje, need on tasapinnalisemad, tähtsad kontuurid, figuurid on silueti taolised. Väljendusvahendid on värv, joon, vorm. Teostest õhkub harmooniat ja tasakaalulisust. ,,Tahiti naised rannal" ja ,,Neiu lehvikuga".
aastat olid liidu esimeesteks Friedebert Tuglas, Karl Rumor-Ast, Eduard Hubel, Henrik Visnapuu ja August Jakobson. 1923 ilmub EKL kirjandusajakiri ,,Looming". Kirjanikkude Liit tegeles kirjanikele avaldamisvõimaluste leidmisega, toetusrahade leidmisega. Impressionism-kunsti-ja kirjandusvool, mis sai alguse 19saj. teisel poolel. Selle eesmärgiks oli kujutada valguse ja varjude mängu ning luua ka kirjanduses nähtavaid e. visuaalseid kujundeid (pilte).Eesti kirjanduses olid impressionismis edukamad Tuglas ja prosaistina V.G.Ridala Sümbolism-mille eesmärgiks on kujutada elu läbi sümbolite, sümbolistide looming oli sageli sünge ja nukrameelne, sisald. palju kujundeid. Eesti luuletajatest kirjut. sümbolistlikku luulet Ernst Enno ja ka Tuglas. Gustav Suits-luuletaja, üks silmapaistvamaid tegelasi kultuuriajaloost.Esimene luuletus ilmus ajalehes ,,Uus Aeg".1905 ilmus esikkogu ,,Elu Tuli" . Võtab kasutusele uusromantismi(impr
,,Kalapaadid rannal", ,,Päevalilled" kõige kuulsam maal., ,,Arles'i naised", ,,Autoportree lõigatud kõrvaga", ,,Tähine öö", ,,Viljaväli varestega". Paul Gauguin ta oli van Goghi sõber. Õppisid mõlemad koos Pisarro juures. Kuni 35 aatsani töötas ta eduka börsimaaklerina. Samal tegeles ta kunsti kogumisega. 35 aastates avastas ta, et hakkab kunstnikuks, jättis pere maha ja sukeldus boheemlaste ellu. 1888 aastatest hakkas ta pettuma impressionismis ja talle tundus, et impressionism on passiivne nähtava maailma väljendamine. Ta oli üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kusntnik. Ta tutvus kirjanike ja kriitikutega. Ta arvas et kunst peab kandma hingelist ja vaimset sõnumit, kunstis peab olema midagi müstilist. Ta elas hilisematel aastatel Haitil. Ta otsis inspiratsiooni eksootilistest kultuuridest. Ta töötas ka koos sümbolistidega. Ta nimetas ennast uhkelt barbariks loobudes läänetsivilisatsioonist, minnes lõunamere saartele
Erik Werenskold, Theodor Kittelsen. Soome sattus 19. sajandi lõpus venestamispoliitika alla vaimne vastupanu. Arhitektuur: Eliel saarinen, Lars Eliel Snock. Kujutav kunst: Aksel Gallen-Kallela ,,Lemminkäise ema", Hugo Simberg ,,Surma aed" . Mõned kunstni8kud maalised teoseid, mida saaks paigutada pigem rahvusvahelise sümbolismi alla: norralane Edvard Munch ,,Karje". M. on ekspressionismi eelkäija. Postimpressionistid I: toimus 19. sajandi lõpus, kunstnikud, kes pettusid impressionismis. Valitud suund oli igal kunstnikul oma, nad olid pärist erinevatest maadest, seega ühine päritolumaa puudub. Kõige suurem tähtsus on Vincent van Goghil, Paul Gauninil ja Paul Cezannel. Nad andsid tõuke uute suundade arengule. Postimpressionistid II: sajandivahetusel; vastanduti impre.le väga erinevalt Tekkis neoimpressionism, rajaja oli Georges Seurat. Teda oli mõjutanud hiljem aga Paul Signac. 2 perioodi siis. Fovism: 20. sajandi algus, Pariis
või komponeerida. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Nii jõuti realismist hoopis erineva ideoloogiani, kus teose tähenduse allikas pole süzee, vaid kujutamise viis. Impressionismi tagajärjel muutus kunstnike isiklik alge kunstis subjektiivsemaks ja tugevnes. Taju oli subjektiivsem kui sõnaline mõtlemine ja teadmine. Postimpressionism Postimpressionismi alla ühendatakse mitut suurt kunstnikku, kes impressionismis 1880-ndate lõpul pettusid. Pettumuse põhjuseks oli impressionismi liiga passiivne tegelikkuse peegeledus. Postimpressionistid läksid eri suundades ja nende programmid panid aluse 20.sajandi kunsti erinevatele arenguliinidele. Hollandist pärit kunstnik Vincent van Gogh (1853-1890) põhimõttes oli mitte nii väga rõhutada seda, mida silmad näevad, vaid tähtsaimaks pidas ta väljendust oma hingeseisundile ja ideedele. Oma sünnimaal Hollandis maalis ta realistlikke tumeda
peredvižnikud- Vene. tegutsenud Rändnäituste Ühingu liikmed, prop. Vene realist. Kunsti, V.pero Dagerrotüüpia on esimene laiemalt levinud fotomenetlus, mida esitleti 1839. aastal IMPRESSIONISM 1860 Sai alguse Claude Monetist, nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, valgus ja selle muutumine, igapäevased teemad, ei segatud värve palju, ei lasknud värvikihtidel kuivada EESTIS Ants Laikmaa POSTIMPRESSIONISM 19.saj lõpp pettuti eelnevas impressionismis, sest see ei peegeldanud tegelikust/ ei saa pidada stiiliks, sest kõik postimpressionistid olid erinevad KUNstinikud: Vincent van Gogh- maastik, lilled, talupojad, autoportreed, hoogsad pintslitõmbed, intensiivsed värvid „tähistaevas“/ Paul Gauguin: eksootika,ei kasutanud tsentralperskpektiivi, puhas värv suurel pinnal, hingeline, vaimne sõnum „kollane kristus“ „naine lillega“ / P.Gezanne: maastik, natüürmort, portree, alguses tumedad pärast heledad
, ,,Arles'i naised", ,,Autoportree lõigatud kõrvaga", ,,Tähine öö", ,,Viljaväli varestega". Oma elu lõpetab ta enesetapuga. Poob üles ennast. Lõikab ka veel kõrva otsast, naise pärast. Paul Gauguin ta oli van Goghi sõber. Õppisid mõlemad koos Pisarro juures. Kuni 35 aatsani töötas ta eduka börsimaaklerina. Samal tegeles ta kunsti kogumisega. 35 aastates avastas ta, et hakkab kunstnikuks, jättis pere maha ja sukeldus boheemlaste ellu. 1888 aastatest hakkas ta pettuma impressionismis ja talle tundus, et impressionism on passiivne nähtava maailma väljendamine. Impressionis oli tema arvates ,,silmad ilma ajuta". Ta oli üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kusntnik. Ta tutvus kirjanike ja kriitikutega. Ta arvas et kunst peab kandma hingelist ja vaimset sõnumit, kunstis peab olema midagi müstilist. Ta elas hilisematel aastatel Haitil. Ta otsis inspiratsiooni eksootilistest kultuuridest. Ta töötas ka koos sümbolistidega. Ta nimetas ennast
Die Psychoanalyse. Alateadvus, S. Freud. Teraapiameetod. Mustri avastamine psühhoanalüüsis. Vastused küsimusele, miks patsient on selline nagu on. Olulised on assotsiatsioonid, vabad assotsiatsioonid. Teooriate süsteem. Vt PPT. Kaks aspekti on: unenägude seletamine, sümbolite kaudu. Vigade, mõtte- või keelevead, millest järeldub, et alateadvuses just praegu midagi juhtub. (Studium von Fehlleistungen). Psühhoanalüüs ja kirjandus. Piltide Flüchtigkeit, põgusate piltide vaheldus. Impressionismis nt üks pilt, mida kirjeldatakse. Pildid psühhoanalüüsis võivad väga kiiresti vahelduda. Kirjanduses ka võivad väga põgusad momendid kirjeldatud olla või vahelduvad pildid kiiresti.. See seostub ka unenägude vaheldumisega. Oleme ühes kohas ja järsku täiesti teises. Hämarolek une ja ärkveloleku vahel. Ei ole arusaada, kas kirjeldatakse unenägu või reaalset tegevust. Piltide või stseenide vahelised assotsiatiivsed seosed.
ELIEL SAARINEN (Suur-Tallinna projekt, Helsingi raudteejaam) LARS ELIEL SONCK (Tampere toomkirik, Helsingi börsihoone) AKSELI GALLEN-KALLELA (Kullervo needmine, Lemminkäise ema) HUGO SIMBERG (Surma aed, Haavatud ingel) NIKOLAI ROERICH (Meretagused külalised, Võitlus) EDVARD MUNCH (Vampiir, Elutants) POSTIMPRESSIONISTID I Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju 20.sajandi kunstisuundadele. Eriti
Klassitsistid, romantikud ja realistid erinesid üksteisest eelkõige süz`ee poolest. Ka impressionistid tõid kaasa uued süz`eed. Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahavarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid - kõike seda, mida isegi realistid polnud veel märganud kujutada. Hiljem jäi aga impressionistide lemmikmotiiviks maastik ja erinevate kellaaegade ning muljete kujutamine. Siiski tõusis impressionismis esile uus kujutamisviis. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki. Näiteks olid nad huvitatud füüsikute teooriatest valguse kohta. Impressionistid leidsid, et esemeid ei tule maalida sellisena, nagu teame neid olevat, vaid sellistena, nagu me neid näeme. Et me näeme kõike ainult tänu valgusele ja läbi õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Üht ja sama objekti tajub inimese silm
kunstipublikule. Elu lõpus maalis oma loomingu parimad teosed. Värvid võisid tema järgi edasi anda ka kunstniku ideid. Vabastas värvid sellest, et nad midagi kujutavad, vaid andis neile oma tunded. Ta oli väljendusliku kunstisuuna rajajaks. Surmani uskus ta, et ta on impressionist. Paul Gauguin oli edukas pangaametnik. Töötas eduka börsimaaklerina. 35-aastaselt jättis ta pere maha ja töö ning pühendas end täielikult kunstile. Ta kogus kunsti ja oli tuttav impressionismiga. Pettus impressionismis. Impressionist-see on silmad ilma ajuta. Oli kõrge enesehinnanguga. Ta oli veendunud, et kunst peab kandma sügavat hingelist sõnumit. Suundus L-Pr, et seal leida eksootikat. Leidis, et tuleb suunduda primitiivsesse kultuuri, et leida müstikat. Tundis end looduses väga hästi. Ta eesmärgiks oli luua maali, mis kujutaks müsteeriumit. Maalid muutusid monumentaalseks. Tundeid näitas läbi kujundite. Kasutas palju tumedat kontuuri, inimesed muutusid siluetitaoliseks
neegrite hukkumisega. Astus välja orjakauplemise vastu. Ameerikas väga tuntud teos. ,,Hannibali minek üle Alpide". Maastikul suur osa, väikesed inimfiguurid. Turner inspireeris oma merevaadetega paljusid tunnustatud kunsnikke nt Aivazovskyt. Teine maastikumaali meister on John Constable. Oluline maalikunsti arengu seisukohalt: propageeris vabaõhumaali ehk plenääri (maastiku peab lõpetama samas kohas, kus sa seda näed) ja seriaalsust. Hiljem väga olulised prantsuse impressionismis suur eeskuju. Constable eelistab romantilisi vaateid: varemeid ja keskaegseid kirikuid. ,,Salisbury vaade", kokku üle 100 maali eri aastaaegadel ja eri ilmadega. ,,Õhtune Stonehenge" üks seeriamaal. Mõned teosed realistlikumad, enamasti siiski tundeküllusega. Hispaania romantism on andnud meil suure meistri Fransisco Goya, kelle varasem looming on seotud baroki ja klassitsismiga, kuid kes keskealise mehena pöördub romantismi. Kibestub
sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. impressionism- Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult
Nn „igavesed teemad“: inimese üksildus, armastuse kaduvus, hirmud haigused ja surm. Ta tahtis oma hinge teistele avada. 8. Kelle teosed on „Karje“, „Madonna“, „Eluring“, „Tütarlapsed sillal“? Much’i 4. Postimpressionistid I 1.Mis ühendas omavahel postimpressioniste? Postimpressionistid olid kunstnikud, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. 2.Kust oli pärit Vincent van Gogh? Kus ta maalis oma parimad tööd? Hollandist. Parimad tööd maalis ta Lõuna-Prantsusmaal Arles’i linnas. 3.Mida püüdis van Gogh värvidega väljendada? Ta väljendas värvidega oma tundeid ja ideid. 4.Millise kunstisuuna üheks rajajaks sai van Gogh? Ekspressiivse ehk väljendusliku kunstisuuna rajajaks 5.Milliseid motiive van Gogh maalis? Mitu tööd ta müüs oma eluajal?
Tuglase looming jagatakse kolme perioodi: 1. 1901-1914 ehk katsetuste periood. Kirjutas revolutsioonilis-romantilisi luuletusi näiteks ,,Meri", ,,Kolgata teel". Ilmus novellikogu ,,Kahekesi", kus pöörab tähelepanu meeleoludele ning püüab jälgida inimese psüühikas toimuvat. Novellikogusse kuuluvad novellid nagu ,,Toome helbed" ja ,,Suveöö armastus". 2. 1915-1935 impressionistlikus laadis ,,Felix Ormusson". Impressionismis jäädvustatakse autori põgusaid muljeid, meeleolusid, tundeid. Uusromantilised novellikogud ,,Saatus", ,,Raskuse vaim" ja ,,Hingede rändamine" (uusromantism- 20.saj.alguse kirjandusvool, mis elustas ja arendas edasi romantismi põhimõtteid, eitades naturalismi ja realismi). Seejärel tekib loomingusse paus,sest kirjanik korraldab kirjanduselu. 3. 1935-lõpuni. Pöördub tagasi realistliku kirjutamislaadi poole. Romaan ,,Väike Illimar"
Tõusev päike" andis kriitikale ajendi nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt impressionistideks, kunstnikud aga leidsid, et nimetus on õiglane, sest oma nägemismuljete kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Impressionistid korraldasid 1874-1886 kokku 8 rühmanäitust. Impressionistid tõid maalikunsti kaasa uued süzeed. Nad kujutasid oma piltidel esimestena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid. Siiski tõusis impressionismis esile uutmoodi kujutamisviis. Nad leidsid, et esemeid ei tule maalida sellisena nagu me teame neid olevat, vaid sellisena, nagu me neid näeme. Et me näeme kõike ainult tänu valgusele ja läbi õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Sama objekti tajume erinevas valguses erinevalt ja seetõttu võib samast motiivist maalida palju erinevaid pilte. Valgus muutus seega pildi peakangeleseks. Tavalises päevavalguses ei näe me
annaabi.ee 
