kaasamõtlemist, võeti kasutusele vabavärss. Prantsusmaa. Baudelaire, Maeterlinck, Wilde. Estetism taotleb välimist ja sisemist ilu, seotud sümbolismiga. Prantsusmaa. Wilde. Uusromantism sümbolism + impressionism põhjamaades ja Saksamaal. Yeats, Leino. Futurism eitas minevikku, ülistas tööstust, linnu; stiil agressiivne, lööv, jultunud. Itaalia. Majakovski, Severjanin, Marinetti. Ekspressionism närviline, ülierutatud, võigas; sõjameeleolud ja koledused. Saksamaa. Trakl, Becher, Under. Kubism sisu teisejärguline, tähtis vorm, väline pilt. Prantsusmaa. Apollinaire. Imazism kõige keerulisem, intellektuaalsem, põhineb assotsiatsioonidel. Inglismaa, USA. Pound, Eliot, Rummo. Akmeism realismi juurde tagasipöördumine. Venemaa. Ahmatova, Gumiljov. Dadaism ja sürrealism realismi eitus, sünnib alateadlikult, automaatkirjutus, eitab kõike mõistuslikku ja loogilist, lõhub ja skandaalitseb; kirjavahemärgid jäetakse ära. Prantsusmaa
Ekspressionism See luulevool ja kirjandusnähtus esines peamiselt saksa kultuuriruumis Tuntud eelkäijaid: Richard Dehmel, Hugo von Hofmannsthal, Rainer Maria Rilke, Stefan George Väljapaistvaid ekspressioniste: Georg Heym, Franz Werfel, Else Lasker-Schüler, Ernst Stadler, Georg Trakl, Gottfried Benn, Kurt Heynicke, Walter Hasenclever, Johannes R. Becher Richard Dehmel (1863 – 1920) Vastuvõtt Kogust „Erlösungen“ tõlkinud Marie Under Aga ära tule pikas rüüs. Tule joostes, sädemete loites, neidis! Avat käsivarsi tule siis! Minu lossi ei vii gaala-trepid; Mäest üle läheb, kisu maha schlepid, Armastada võib vaid lühikeses kleidis! Ära seisa enne peegli ees! Oo, nii üksik öö on minu metsas!
Ekspressionism Sander ja Rait Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. Eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Levis peamiselt Saksamaal. Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid, ekspressionistid võitlesid aga uue inimese ja parema maailma eest. Iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Be...
Ekspressionism Sander ja Rait Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. Eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Levis peamiselt Saksamaal. Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid, ekspressionistid võitlesid aga uue inimese ja parema maailma eest. Iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Be...
mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Kirjanikke: Bertolt Brecht, Georg Trakl, Georg Heym, Georg Kaiser, Franz Kafka, Marie Under, Gustav Suits, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas. Ekspressionism kunstis Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada
sajandi algul Itaalias. · Eitati kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. · Ülistati suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused. · Tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, ksutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. · Luule pidi olema jõuline Ekspressionism Esindajad: Saksamaalt Georg Heym, Austriast Georg Trakl, sakslane J.Becker, Ilmar Laaban, Andres Ehin, Tekkis: 1910.a 1925.a Saksamaal ja Austrias · manati esile maailmalõpuvisioone ja ihkasid sõda. Ja nad said oma tahtmise. · Väljendati autori suhet maailmaga, originaalne ja kujundlik keelekasutus ja draagiline elutunnetus, katastroofi eelaimdus. · Kasutavad hüüatusi, eluheidikuid, kerjuseid, vaesed. · Teostes on surma ja enesetapu teema, mõttetuse ja jõuetuse tunne.
Click to edit Master text styles Surma- ja Second level enesetapumotiivid Third level Fourth level Paatoslik ja jõuline Fifth level luulekeel Rohke adjektiivide kasutamine Eeskujuks: Bertolt Brecht Click to edit Master text styles Second level Georg Trakl Third level Georg Heym Fourth level Fifth level Franz Kafka Marie Under Johannes Barbarus Gustav Suits Friedebert Tuglas Mood: Sirge ja lame figuur oli Click to edit Master text styles ihaldusväärne 20-ndatel Second level Third level aastatel
Sõja-aastatel ja pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis kestis 1920-ndate aastate keskpaigani. Kirjanduskeskse ekspressionismiga võrreldes iseloomustab hilisekspressionismi suurem politiseeritus. Ekspressionismi kirjandusvoolulise laialivalguvuse põhjuseks on peetud ühtse selgelt sõnastatud programmi ja tugeva liidri või liidrite puudumist. Paljud talendikalt alustanud noorte ekspressionistide elutee katkes Esimeses maailmasõjas (Ernst Stadler, Georg Trakl, August Stramm). Sõna ,,ekspressionsim" võeti algselt kasutusele XIX sajandi keskpaiku kujutava kunsti valdkonnas, impressionismi vastandina. Ühtseks vooluks hakkas ekspressionism kujutavas kunstis, kinos, teatris ja kirjanduses koonduma 1910. aasta paiku. Ekspressionismi keskuseks kujunes Berliin. 1911 1932 ilmusid Berliinis ajakirjad Torm ja Aktsioon. Mõlemad ajakirjad avaldasid tollal veel tundmatute noorte luuletajate loomingut.
sajandi hispaania barokk-stiili gongorismi mõjutustega. Eesti luules on sürrealismi viljelenud Ilmar Laaban (1921 – 2000), Andres Ehin (1940 – 2011), Jaan Malin (sünd. 1960). Ekspressionism – tekkis 1912. aasta paiku, prantsuse sõnast „expression“ – „väljendus“, „ilme“. Põhiliselt saksakeelsetel maadel. Tunnuseks ilmutuslikud meeleoluvärvid, ideeline alastus. Else Lasker-Schüler (1869 – 1945), Jakob van Hoddis (1887 – 1942), Gottfried Benn (1886 – 1956), Georg Trakl (1887 – 1914), Johannes Becher (1891 – 1958). Ekspressionismi järelmõju avaldus eesti luules 1960. aastatel. Ultraism – sürrealismi, imažismi ja ekspressionismi (samuti sümbolismi) tunnusjooni ühendav luuleuuendusliikumine Hispaanias ja Ladina- Ameerikas. Rajajaks 1919. aastal Madriidis luuletaja Guillermo de Torre (1900 – 1971). Esindajaid: Gerardo Diego (1896 – 1987), Jorge Luis Borges (1899 – 1986). Kreatsionism – samuti hispaaniakeelses maailmas
noorte heliloojate iidol, tema loomingus nähti uusi teid näiteks totaalne serialism. Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Traagiline elutunnetus Sünged kujundid (sõda, vaesus) Loomingus surma-ja enesetapumotiivid, jõuline luulekeel Raskesti mõistetav ja hakitud tekst Mõned kirjanikud: Bertolt Brecht, Georg Trakl, Georg Heym, Georg Kaiser, Franz Kafka, Marie Under, Gustav Suits, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas. Ekspressionismi ajastul tegutses palju häid ja andekaid heliloojaid, kes kirjutasid väga suuri ja tähtsaid teoseid. Võrreldes tänapäevaga on see muusika midagi täiesti teistsugust, kuna elustiil on muutunud ja noored kuulavad teist laadi muusikat. 3
Biedermeier 1848 Adalbert Stifter 1830- Vormärz Georg Büchner, Georg Herwegh, Heinrich Heine 1848 1850- Realismus Theodor Fontane, Gottfried Keller, Theodor Storm 1890 1875- Naturalismus Carl und Gerhart Hauptmann, Henrik Ibsen 1900 Expressionism 1910- Gottfried Benn, Georg Heym, Georg Trakl us 1925 Neue 1925- Bertolt Brecht, Ödön von Horvath, Erich Kästner, Heinrich Mann, Sachlichkeit 1940 Kurt Tucholsky 1900- Franz Kafka, Hermann Hesse, Thomas Mann, Robert Musil, Rainer Moderne 2013 Maria Rilke, Arthur Schnitzler Literaturepoche: Barock (1600-1720) Wissenswertes über die Epoche: Dreißigjähriger Krieg und Absolutismus prägten maßgeblich die Epoche.
kõiki dramaatiliselt. Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Esiplaanile seati inimese sisemaailm koos tema tunnetega, traagiline elutunnetus(nt. sõda ja vaesus). Kunstis kasutati tihti rajusid ja kirevaid värve, et väljendada inimesi sageli jõhkratena ja inetutena koos piina ja ängistusega. 7 Autorid kirjanduses: Bertolt Brecht, Georg Trakl, Georg Heym. Dadaism Dadaismid leiavad, et kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Põhilisteks tunnusteks on: pilkamine, mõnitamine, mängulisus, provokatsioonid. Autorid kirjanduses: Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. 8 Kokkuvõte Modernism on pärast realismi tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Modernismi põhiliseks tunnuseks on see, et autoritel on lubatud järgida enda loodud kujutlust, ilma reegliteta
Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjaniku idee ja elamuse väljendamist. Tahaplaanile seati inimese sisemised tunded. Ekspressionismi iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid kujundeid. Iseloomulikuks on veel lünklikud ning raskesti mõistetavad tekstid. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Eestis tuntuimad ekspressionistlikud kirjanukud on Bertolt Brecht, Georg Trakl, Georg Heym, Georg Kaiser, Franz Kafka, Marie Under, Gustav Suits, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas. Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis Zürichis ning oli valitsevaks aastatel 1916 1922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke,. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray
ja unenäolist reaalsust. Võtted/tunnused *kirjutada nagu hüpnoosis juhuslikke mõtte seoseid ülesse. *oivaline laip- mitu autorit kirjutavad paberile ridu, teadmata eelnevat teksti. *Eitasid loogikat ning kasutasid huvitavaid kujundeid ja seoseid. EKSPRESSIONISM Ekspressionism on Saksamaal ja Austrias 1910-1925.a levinud modernistlik vool. Keskus oli Berliinis. Neil oli 2 ajakirja Torm ja Aktsioon. Tähtsaimad esindajad on saksamaalt Georg Heym, Austriast Georg Trakl, sakslane Johannes Becker. Loomingus kujutatakse autori suhet maailmaga, originaalne ja kujundlik keelekasutus ja traagiline elutunnetus., katastroofi eelaimus. Tunnused: kasutavad hüüatusi, eluheidikuid, kerjuseid, vaeseid, tehnika rõhub inimest ja linn on saatanlikult elustunud ja ähvardav. Inimene on ekspressionistide meelest üksildane , võõrandunud ja kadunud halli massi.* Teostes on surma ja enesetapu teema, mõttetuse ja jõuetuse tunne. IMS muutis eksp
kesmeks on ühiskonnaga seonduv, eelkõige I maailmasõja üleelamised. Ekspresionism on spetsiifiline suund saksa kirjanuses, mille eesmärgiks on sama, mis futurismilgi : kujutada seda, mida ei suuda traditsiooniline luule- närvilist kaasaega. Stiililt oli ekspressionism eksalteeritud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taolev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Suhe maailmasse oli traagiline, sageli lootusetu, küüniline ja nihislik. Esindajad: austria kirjanik G. Trakl (1887-1914); saksa luuletaja J.R. Beher (1891-1958), draamakirjanik B. Brecht (1898-1956). Imazism Modernistlik kirjandusvool ingliskeelses luules, tekkis 20.saj algul (1912-1917) Inglismaal ja Ameerikas protestiks järelromantismi vastu. Imazism kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni: pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile, väljenduse konkreetsusele ja täpsusele, elavusele ja ilmekusele. Olulisim tunnus on ere, lakooniline, sugestiivne, sügav, omanäoline keelekujund.
näidenditega „Nii see just ongi (nagu teile paistab)”, „Kõik on paremuse poole”, „Kuus tegelast autorit otsimas” ja „Heinrich IV”. Järgnesid „Igaüks omal viisil” ja „Täna õhtul improviseerime”. Pirandello on „groteski teatri” tuntuim esindaja. 60. Nimetage neli saksa ekspressionistlikku luuletajat. Paljude talendikalt alustanud noorte ekspressionistide elutee katkes Esimeses maailmasõjas (Ernst Stadler, Georg Trakl, August Stramm). Pärast sõda jäid ekspressionistliku luule peamisteks esindajateks Gottfried Benn ja Johannes Becher. Georg Heym. 61. Nimetage kaks prantsuse ja kaks eesti sürrealistlikku luuletajat. Prantsuse sürrealistlikud luuletajad on Paul Eluard, Andre Breton, Louis Aragon, Philippe Soupault. Eesti sürrealistlikud luuletajad on Ilmar Laaban ja Andres Ehin. 62. Nimetage üks Miguel de Unamuno romaan. „Udu” 63. Milline 20
Ja rindel nad kas tapeti, haavati, surid laatsaretis, paljud läksid hulluks, mõned elasid sõja üle, aga mida nad seal nägid, ruineeris nende elu, nii et ei saanud hakkama ilma alko või narkota. Rheiner ei saanud ka sellega hakkama. Tundlik natuur, Dresdeni ekspressionistide rühmitusse kuulus, sõjakogemus oli talle kohutav, ei sand hakkama, hakkas narkotsi panama, kokaiini üledoosi suri. Paljud neist tegid iseendaga eksperimente, nt Georg Trakl, mõned tema luuletused on narkotsi mõju all tehtud. Miramee on ka nagu oleks erinevad pildid, mille vahel vähe seoseid. Natuke nagu Schnitzleril unenäoloogika. Meditsiiniliselt kirjeldatavad nägemused, narkouim. Armastuse teema. Neil on teine armastuse kontseptsioon. sageli näeme vabaarmastust. Armastus ei ole siduv kohustus, peab olema vaba. Sageli on tegelasteks ka prostituudid, ostetav armastus. Punane-must. Kollane sümboliseerib haigusi, kadumist ja kõdu.
Koostanud Alli Lunter. AS Bit, 2001, Avita, 2001. 7. Modernistlike luulevoolude tõlkeid eesti keelde: Sürrealistlik bukett: Rimbaud, Breton, Desnos – „Vikerkaar“ 1989, nr 3, lk 3 – 18. Dadaism: Hans Arpi (Jean Arpi) luulet – „Vikerkaar“ 1991, nr 12, lk 19 – 21. Georg Grosz, „Laul, Laul maailmale, Kullakaevurite laul“ – „Vikekaar“ 1989, nr 10, lk 12 – 18. Ekspressionistlik bukett: Ernst Toller, Else Lasker-Schüler, Jakob van Hoddis, Gottfried Benn, Georg Trakl, Franz Werfel, Georg Grosz – „Vikerkaar“ 1989, nr 10, lk 1 – 18. „Vikerkaarest“ 1997, nr 10 – 11, lk 149 leiate Tiit Hennoste modernismivoolude teemalise loengute sisukorra. Soovitatav on lugeda mõnda osa Rainer Maria Rilke „“Duino eleegiatest“ (eesti keelde tõlkinud Mati Sirkel), Rilke on kirjanik, kes seob 19. ja 20. sajandit ning modernismi luulevoolude lahkhelidest mõnevõrra eemal seisab. V.Woolf. Tuletorni juurde Virginia Woolf 25. jaan. 1882 – 28
annaabi.ee 
