Demokraatia, erakonnad, valimine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

ppt

Valimissüsteemid

A – 19 000 häält B – 12 000 häält C – 10 000 häält D – 9000 häält Valituks osutus A keda toetas 19 tuhat – samas aga 19 tuhat teda ei toetanud. • Majoritaarse süsteemi eelised:  lihtsus ja inimestele arusaadavus;  valituks osutumiseks on vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse süsteemi puhul. • Majoritaarse süsteemi puudused:  eelised on juhtivatel suurparteidel; väiksemad erakonnad saavad vähe kohti;  paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud parlament ei peegelda täpselt valijaskonna tegelikke eelistusi. • Majoritaarne valimissüsteem on näiteks: - Suurbritannias - USA-s - Kanadas - Prantsusmaal  Proportsionaalne valimissüsteem • Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt (ehk võrdeliselt) neile antud häälte arvuga. • Mitmemandaadilised valimisringkonnad – ühest ringkonnast saab parlamenti mitu saadikut

Ühiskonnaõpetus

5

docx

Valimised

Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui

Ühiskond

10

docx

Valimised

· Kvoot - volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalike valijahäälte minimaalne määr · Lihtkvoot - selle saamiseks jagatakse valimisringkonna kehtivate hääletussedelite summa valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on kogunud hääli vähemalt 1 kvoodi jagu, osutuvad valituks isikumandaadiga I voorus (tavaliselt 15-17 RK kohta) · Ringkonnamandaat - kasutatakse avatud nimekirju. Jagamisel osalevad need erakonnad, kes ületasid 5% künnise Kõigepealt liidetakse iga nimekirja kandidaatidele antud hääled - summa jagatakse ringkonna kvoodiga - jagatis näitab, mitu mandaati erakonna nimekiri saab selles ringkonnas ­ ringkonnamandaat Näide: Valimisringkonna kvoot on 5000 Partei nimekiri: 1. Mets 2. Puu 3. Kask 4. Lepp 4  5. Paju

Ühiskond

2

docx

Valimissüsteem

1. võrrelda proportsionaalset ja majoritaarset valimissüsteemi Majoritaarne ehk enamushälletus süsteem; kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha. On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest. Lihthäälte ja absoluutne enamus. Süsteem on lihtne. Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome) Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 2. kui vanalt võib kandideerida & hääletada? Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada selles paikkonnas püsiv

Ühiskonnaõpetus

2

docx

Valimissüsteemid

1)Demokraatliku hääletamise tunnused: 1) Vaba konkurents- kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletamisel osaleda, valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida 2) Üldistus- hääleõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest 3) Ühetaolisus ­ kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistele isikutele on keelatud hääletaja mõjutamine 4) Otsesus- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral 2) Mille poolest erineb valijaskond riigikogu valmistel ja kohaliku omavalitsuse valimistel Riigikogu valimisel võivad osaleda kõik Eesti riigi hääleõiguslikud kodanikud. Omavalitsuse volikogu valimisel võivad osaleda Eesti või Euroopa liidu hääleõiguslik

Ühiskond

2

odt

Nimetu

Valimised: põhimõtted ja korraldus ning erinevad valimissüsteemid Kuna demokraatia tähendab rahvavõimu, siis tema üheks oluliseks tunnuseks on valimised, kus rahvas saab väljendada oma poliitilist tahet. Esindusdemokraatias täidavad valimised viite ülesannet: 1) nad määravad kindlaks need parteid ja isikud, keda valijad soovivad võimul näha; 2) valimiste kaudu saavad inimesed avaldada võimudele oma nõudmisi; 3) valimised muudava valitseva võimu seadusandlikuks ja näitavad tema toetuspinna suurust; 4) valimised sunnivad

Kategoriseerimata

4

doc

Võimude lahusus

· Eesmärk määratlevad põhikiri ja programm · Liikmed ­ vähemalt 18a kodanikud · Registreerimiseks vajalik vähemalt 1000 liiget · Rahastamine: liikmemaksus, annetused, eraldised riigieelarvest Erakond ja ideoloogia · Vasakpoolsed- ja parempoolsed; liberaalid ja konservatiivsed · Valijate ootused ja huvid · Erakondade tegevus võimu teostamisel või opositsioonis tegutsemisel · Seisukohavõttude ja arvamusavaldustega poliitikud avalikkuse ees esinevad. Eesti erakonnad · Vasakpoolsed (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Keskerakond) o Astmeline tulumaks o Eluliselt vajalike kaupade käibemaksu alandamine o Tasuta hariduse kättesaadavus o Tööhõive sotsid o Toetused ja sotsiaalteenused(keskerakond) · Parempoolsed o Reformierakond(liberalism) ­ avatud turumajandus ja konkurents o Isamaa ja ResPublica (kristlik demokraatia ja rahvuslus)

Ühiskonnaõpetus

4

doc

Vabad valimised ja parteid

nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitikasse. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalemine valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest. · Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil kasutavad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei.

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)