Ühiskond, riik ja valimised kordamisküsimused ja vastused (0)

Mis on ühiskond? 
See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid
Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. 
Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne)
Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid)
Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule ( heategevus jne)
Mis on sotsioloogia?
See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid
 
Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid
Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv
Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus
Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. 
Tähendab erinevaid jõukusastmeid
Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`?
Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda
Tööstussektor – reostus, linnastumine , sotsiaalse hoolekande probleemid
Teenindus ja info sector – tehnoloogia aareng ja kasutus, info liikumine, heaolu ühiskond
Mis on riik? 
Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avaliku-õigusliku võimuga.
Millega tegelb riigiõpetus? Nimeta 5 riigitekketeooriat ( seletage lahti)
See tegeleb sellega, kuidas riik tekkis ja milline peab riigivõim olema.
1) Lepinguteooria – inimeste omavaheline kokkulepe 2) Orgaaniline teooria – riik, kui bioloogiline organism, kus tugevam jab ellu
3) Vägivallateooria – vallutustel põhinev 4)Teokraatlik teooria - Jumal lõi
5)Marksistlik teooria – majanduslikult juhtiv ühiskoona kith loob riigi, et positsioon luua
Riigivõim ja valitsemisvormid, too näiteid
Riigivõim on riigivalitsemise vorm ja halduslik korraldus.
Riigivalitsemisevormid: 1) Parlamentaalne vabariik (Eesti) 2 )Presidentaalne vabariik (USA) 3) Konstitutsiooniline monarhia (Inglismaa)
Riigikorralduse vormid: 1) Unitaarriik(üks kõrgem võim – Eesti) 2) Föderatsioon ( liitriik – USA, Saksamaa) 3) Konföderatsioon (Riikide liit – EU
Demokraatia ja diktatuur. 
Demokraatia – kõrgeima võimu kandjaks on rahavs, kes teostab seda vaba ja regulaarsete valimistega. Riigivõim toimib seadustega.
Diktatuur – 1) Autoritaarne – Isiku või institustsiooni ebademokraatlik valitsemine 2) Totalitaarne – Isiku hirmuvalitsus, riigivõim kontrollib, päritav, üks ideoloogia
Mis on ideoloogia? 
Maailmavaade, mis koondab sarnaseid ideid.
Kirjelda lühidalt parempoolsust  ja vasakpoolsust, too näiteid Eesti erakondadest, kes pigem millist maailmavaadet toetab.
Parempoolsus . Riik sekkub vähe, ent peab tagama rahva heaolu, indiviidi huvid esiplaanil (Reformiaerakond, IRL)
Vasakpoolsus : Üldine võrdus, võrdsed võimalused, segamajandus, astmeline maksusüsteem ( Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond
Demokraatia tunnused, vormid.
Tunnused: vabad ja õiglased valimised, konkurents võimu nimel, seaduste ülimlikkus, kodanikuvabadus ja inimõigused, võimude lahusus
Vormid: Esindusdemokraatia (kõigil kodanikel pole vaja riigi asjade otsustamisel osaleda, piisab üleriigilisest esindajakogust) Osalusdemokraatia ( kodanikkond osaleb vahetult riigiasjade otsustamisel
Kuidas ja kas on seotud demokraatia levik ja kirjaoskus? 
Jah on. Kirjaoskuse suurenedes tekkisid eeldused, et demokraatlikud ideed võiks ajakirjanduse kaudu jõuda suuremate rahvahulkadeni.
Demokraatliku hääletamise tunnused?
Vaba konkurents (kõigil on õigus osaleda), üldisus (võimalikult suur osa), Ühetaolisus (kõigil häältel on võrdne kaal), Otsesus (peab sõltuma ühiskonnast)
Nimeta 4 valijatüüpi, kirjelda ühte lähemalt, mis on sinu arvates valitsejate hulgas valitsev. Põhjenda oma arvamust. 
Aktiivsed, Rutiinsed, Jooksikud, Passiivsed. Rutiinse valije jaoks ei ole eriti tähtis, milline on partei tegevusprogramm. Nad toetavad partied harjumusest, perekondlikust traditsioonist jne. Arvan, et Eestis on populaarsemad rutiinsed ja passiivsed valijad, kuna inimesed ei viitsi süveneda valimisprogrammidesse ega parteide ideoloogiatesse, nende jaoks on mugav toetada koguaeg ühte või siis teasel juhul ei huvitu nad üldse poliitikast ega arva, et nende häälel on suur mõju.
Mis on valimissüsteem, milline on Eestis, kuidas need erinevad teineteisest? 
See määrab, kuidas jagunevad hääletutulemusest lähtudes kohad esindusorganis. Eestis on proportsinaalne süsteem : nimekirjavalimised ja üksiku ülekantava hale meetod. viimase puhul annab valija oma hale ühele valimisringkonna kandidaadile. Nimekirjapõhine on kaks variant: a) suletud ehk hääli saab anda kõigile nimekirjas esitatud kanditaatidele b) avatudehk suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb partei nimekirjas ettepoole.
Mis vahe on revolutsioonil ja reformil, valimistel ja referendumil? 
Revolutsioon: algatajteks on võimu kriitikud, kelle seisukohti valitsus ei taha arvestada. Meeleavaldused võivad viia riigipöördeni.
Reform : Võimulolijad tajuvad kriitika tõttu muutuste vajadust ja asuvad seadusandlikul teel neid ellu viima, rahumeelsed, kavakindlad
Valimised: kodanikud valivad oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil
Referendum: kodanikkond langetab ühise otsuse konkreetse ühiskonna küsimuse osas
Kollektiivne identiteet – ühtekuuluvustunne, kus inimesi ühendavad ühesugused väärtushinnangud valdkondade suhtes
Anarhia – võimu ja seadusteta ühiskond
Horisontaalne sotsiaalne liikuvus – liikumine sarnase positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel
Vertikaalne sotsiaalne liikumine – liikumine erinevate positsioonide vahel
Läbikukkunud riik – ei suuda kontrollida oma ala, puudub ülevaade rahvast, puuduvad diplomaatilised suhted, sotsiaalhoolekanne ei toimi
Unitaarriik – riik, mille koosseisu ei kuulu liidumaid, osariike ega autonoomseid riike
Enklaav – riik, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium
Föderatsioon – Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused
Konföderatsioon – riikide liit ühiste eesmärkide realiseerimiseks