Õiguse rakendamine (0)

Õiguse rakendamine

1) Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest
Eristatkse 3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75)

• Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine.
  
• Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reegline need riigiorganid kuuluvad õiguse realiseerimise seisukohalt kõrvalisteks subjektideks , sets nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse . Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites
  
• Õigusnormi kasutamine – seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhetes.
  

2) Õigusnormi rakendamise vajadus tekib: (lk 86)

• Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (nt sõjaväe teenistusse minek)
  
• Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle
  
• Kui on toimepandud õigusrikkumine ja on vaj akohandada anktsioone.
  

3) Õigusnormi rakendamise protsess on küllalt keeruline ja mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimisel õigusnormile ja sealt antud küsimuste praktiliseks lahenduseks
Eristatakse erinevaid staadiume ja peab silmaspidama, et siin peavad olema järgitud kõik staadiumid, st ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmisest.
Esimene stadium – (lk 87).. Analüüsitakse 2 suguseid asjaolusid: A) asjaolusid, mis on antud õigusnormi seisukohalt juriidilist tagajärge esilekutsuvad ja need asjaolud on juriidilise fakti tähendusega või kuuluvad prktilisse koosseisu. B) analüüsitakse niisuguseid asjolusid, mis otseselt ei mõjuta asja juriidilist hinnangut , kuid on olulised optimaalse lahendi leidmisel.Kõikide nende asjaolude kindlaks tegemine toimub juriidiliste tõendite abil.
Teine stadium – õigusnormi valik ja analüüs. (lk 87).. üldiselt üksikule – otsitakse välja vastavad õigusnormid ja tehakse õigusnormi analüüs. 1) peab olema tegemist audentse tekstiga. 2) Peab veenduma, et tekstis ei ole vigu 3) tuleb vaadata, aks antud normi ei ole hiljem muudetud. 4) tuleb ülekontrollida,kas kasutatav norm üldse kehtib 5)vajaduse korral tuleb tõlgendada rakendatavat õigusakti, st selgitada sisu 6) otseselt vastava õigusnormi puudumisel otsustatakse analoogiline rakendamine.
Seaduse analoogia puhul selle suhte reguleerimiseks kasutatakse analoogilist suhet reguleerivat õigusnormi. Kui ei ole võimalik seaduse analoogiat rakendada, võetakse appi õiguse analoogia, mis seisneb selles, et rakendatakse vastava õigusharu üldiseid põhimõtteid. Kriminaal õiguses ja haldusõiguses analoogia rakendakine pole lubatud.Kolmas stadium – Kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Üks vastutusrikkamaid staadiume. Vormiliselt kujutab see staadium endas õiguse rakendamise akti e. individuaalakti vormistamist. Selles aktis fikseeritakse varem õiguse rakendaja teadvuses väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb
Teatavatel juhtudel järgneb ka neljas stadium, st tehtud otsuse täitmise tagandamine. See on vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid.
4) Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane.
Õiguse rakendamise seaduslikkus tähendab seda, et:

• seaduse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit. Või õiguse analoogia rakendumisel.
  
• 2)Otsus peab olema tehtud vastav riigiorgani kompetentsi piires.
  
• 3) Õigusnormi rakendamine on oblikatoorne igal juhul, kui see on seadusega ettenähtud
  
• Senikaua , kui antud asjades on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastuvõtta uut otsust, et mitte tekitada ootsuste kollisiooni .Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnev otsus tühistada.
  
• 5)Kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise normi, tuleb sellest rangelt kinnipidada.
  

Põhistatuse nõue tähendab seda, et peavad olema välja selgitatud , hoolikalt ja objektiivselt tundma õpitud kõik asjassepuutuvad faktid. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta. Põhistatuse nõue on väga tihedalt seotud seaduslikkuse nõudega. Põhistamata akt on ebaseaduslik selle pärast, et põhistatuse nõue on tavaliselt seaduses fikseeritud (kohtuotsuse tühistamise aluseks on tema põhistamatus).
Otstarbekohasus
Sellel nõudel on kaks täiesti erinevat aspekti:
1) Seadus ise annab ainsa otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele asjadele. Seetõttu seadusest kinni pidamine on kõige otstarbekohasem
2) Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. Ja seaduse kohaldamisel tuleb nendes piirides kohustatud subjekti käitumist reguleeritakse nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem. Et seaduse eesmärk realiseeruks kõige täielikumalt.
Õigluse seisukohalt
Õiglene on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige ja nii riigi seiskohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist iskutele, kes võtavad osa asja lahendamisest.
5) Temas peavad olema selgelt väljendatud järgmised andmed:

Milline organ on välja andnud

Millal on välja antud

Millise konkreetse isiku kohta

Milles seisneb asja lahendamise olemus

Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb

Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud

Kus on välja antud
Rekvisiidid ja struktuur peab vastama järgmistele nõuetele

• sissejuhatavas osas tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed(akti välja andnud organ, akti nimetus, aeg ja koht, adressaat jms.)
  
• kirjeldavas osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustavad õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu
  
• põhjendavas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt.
  
• resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus.
  

6)

• a)Regulatiivseid akte
  Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega
  
• b)Jurisdiktsioonilisi akte
  On sellised õiguse rakendamise aktid , mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse.
  
• C) Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad:
  

Riigi võimuorganite aktid

• kõrgemate
  
• kohalike
  

Riigi valitsemisorganite aktid

Kohtuorganite aktid

Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid