50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
violetta krets
Õppematerjali autor
Juhend essee kirjutamiseks. (koostatud Leo Luksi juhendi ja Internetimaterjalide põhjal) Olulisim nõue: tudengilt ei oodata referaati, vaid arutlevat teksti linnaplaneerimise teooria aine raames käsitletud või haakuvatel teemadel. Üheks akadeemilise stiili tunnuseks on viitamine autoriteetidele. Seega ei ole see essee oma peast kirjutatud jutuke (nagu näiteks ajakirjanduslik essee). Essee on mingi teoreetilise või praktilise probleemi käsitlemiseks esitatud küsimuste loogiline, argumenteeritud, selgepiiriline ja soovitavalt uudne püstitus ja/või põhjendatud vastuste otsimine ning lahenduste leidmine nendele küsimustele. Erinevalt referaadist avaneb essees selle autori isiklik arusaamine ja suhtumine käsitletavasse ainesse. Essee on referaadist nii
jõuda kõige parema tulemuseni. · Koostatakse kirjandi kava. See aitab teema juures püsida, loob üldpildi kirjandi ulatusest, selle osadest ja teema lahtimõtestamisest · Alustatakse sissejuhatuse esimesest lausest. Selleks ei ole vaja mingit süsteemi, kuid vabamõttelend on pigem kaasasündinud kui omandatav ja seega peaks kirjutaja enda vastu kriitiline olema. Teksti viimistlus. Puhtandi kirjutamine Mustandi viimistlemisel tuleb tekst mitu korda üle lugeda, keskenduda iga kord eri aspektile: sisele, ülesehitusele, keele ning stiili probleemidele. Viimistlemine on kirjandi kirjutamise protsessis sama tähtis nagu mustandi kirjutaminegi, selleks tuleb piisavalt aega planeerida. Sõnastuse viimistlemisel pööra kõigepealt tähele panu lausele. Suur hulk kirjutajaid eelistab põimlauset teistele lauseliikidele. Kõrvallause vale paigutus võib aga põhjustada
Kuidas kirjutada arutlust? Käsileht. Ajalugu ja ühiskonnaõpetus Arutluse kirjutamine ei nõua mitte ainult sügavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, võimet analüüsida ja seostada teemat puudutavaid küsimusi, oskust sõnastada põhjendatud hinnanguid ja järeldusi ning valida sobivaid näiteid, oskust oma mõtteid selgelt väljendada ja kõige tähtsam head kõige olulisema tajumise võimet. Arutlust kirjutades ära kiirusta! Kui kasutad arutluse kirjutamisel materjale, siis ära kirjuta sõna-sõnalt maha
6.etapp: Õpilane viib läbi uurimuse. 7.etapp: Õpilane vormistab uurimistöö. 8.etapp: Koos juhendajaga valmistutakse kaitsmiseks. Uurimistöö koostamise etapid võib juhendaja määrata ka kirjalikult. Näide: Teema valimine 20.jaan. Teemakohase kirjandusega tutvumine 15.veebr. Töö kalenderplaani koostamine 20.veebr. Tööks vajalike andmete/materjalide kogumine ja läbitöötamine 10.märts. Laiendatud kava koostamine 20.märts. Teksti kirjutamine ja töö algvariandi esitamine 20.apr.. Teksti viimistlemine ja lõplik vormistamine 30.apr Töö retsenseerimine 15.mai. Uurimistöö kaitsmine juuni. 5 3. TEEMA VALIK Teema valikul tuleb õpilasel: lähtuda oma võimetest, kogemustest ja huvidest ning järgida juhendaja soovitusi; silmas pidada töö koostamise eesmärki ja töö koostamiseks kasutada olevat aega;
KUIDAS TÕHUSALT JA MÕTTEGA LUGEDA? Allikas: Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat. K. McMillan & J. Weyers Olenemata erialast peavad üliõpilased palju lugema. Kuigi lugemisoskus omandatakse juba lapsepõlves, kujuneb tekstist arusaamine vastavalt sellele, kuidas uute, järjest keerulisema sisu ja ülesehitusega tekstidega kokku puututakse. Suure osa materjalist, mida Sa õpingute jooksul loed, moodustavad akadeemilises stiilis kirjutatud raamatud ja artiklid. Seepärast on esimesel aastal on oluline tegeleda teadusteksti lugemisoskuse arendamisega, mis võimaldab iseseisvalt teadmisi hankida ja akadeemilise kirjutamise oskust kujundada. Sellest abimaterjalist saad ülevaate järgmistest teemadest (klõpsa vastaval lingil, et liikuda otse Sind huvitava teemani) Mis on teadustekst ja kuidas seda ära tunda. Kuidas teadusteksti lugeda, sh kui
fantaasiale, kasutab ilukirjandulikku stiili. Publitislikus tekstis esitatakse oma seisukohti või arutletakse mingi probleemi üle nii, et lugejaid suunata või mõjutada (näiteks uudis, intervjiu, ajaleht, report). Teaduslikus tekstis esitab mingi teadus valdkonna andmeid ja probleeme enne, mis on uuringute tulemused või on leitud mingi huvitavat eriala kirjeldusest. Ja teadus teksti eesmärk on edastada uuringuid/tulemusi. TEKSTI AINESTIK Teksti kirjutamine algab ainestiku ehk materjali kogumisest. 3 peamist ainestiku allikat on : 1. Autori teadmised, tundmused, kogemused, fantaasia; 2. Kirjalikud allikad teatmeteosed, ilukirjandus, massiteadus; 3. Teiste inimeste tähelepanekud, mõtted, arvamused. Eeltöö ainestiku kogumiseks : Kirjandi ainestiku kiireks ja süstemaatiliseks kogemuseks on mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused ja klassikaline ülesehitus. Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, s
klammerdu puldile 40. Millised on mikrofoni kasutamise käsud ja keelud? *Kontrolli mikrofoni *Mikrofoni vaikimisest toibumine *Hoia mikrofoni näost õigel kaugusel *Zestikuleeri ka mikrofoni käes hoides KIRJUTAMINE 1. Mis on lugemine? tähenduse taasloomine 2. Milline on seos lugemise ja kirjutamise vahel? ... kommunikatsioon on alati kahepoolne ja saab õnnestuda ainult siis, kui sõnumi saatja ja vastuvõtja mõlemad teevad pingutusi selle õnnestumiseks 3. Mis on essee? Essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata 4. Millised on kirjatöö tegemise etapid? *Mõtete püüdmine *Mõtete korrastamine *Mustandi kirjutamine *Struktureerimine *Viimistlemine *Toimetamine 5. Mis on mõtete püüdmine? *Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks *Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine *Skeem..
Niisugused teadmised on fragmentaarsed, tihti ebapüsivad (võivad ununeda kergesti) ja mittekasutatavad (mälust raskesti kättesaadavad). (E. Kikas ) Uurimused on kinnitanud, et PQ4R-i meetod sobib kasutamiseks keskkooli vanemates klassides. Nooremad õpilased ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada küsimusi oma arusaamise jälgimiseks ega palneerida õppimist jaotatud ajas, mis on vajalik õpitu kordamiseks. (Krull 2000: 372) Märkmete tegemine Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Märkmete tegemise võimalusi on palju: 1) Allajoonimine või markeriga ületõmbamine on küllaltki levinud nii õpilaste kui ka üliõpilaste seas. Õppemeetodina on see vähetõhus, sest ei nõua õppijalt erilist vaimset aktiivsust. Sageli muutub allajoonimine rutiinseks, kus valimatult joonitakse alla ka ebaoluline materjal
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid