Joachim Rückert. The Unrecognized Legacy: Savigny’s Influence on German Jurisprudence after 1900 (0)

Joachim Rückert. The Unrecognized Legacy: Savigny’s Influence on German Jurisprudence after 1900

Autorist

Artikli on autoriks on Joachim Rückert. Rückert on saksa õigusteadlane, kes annab loenguid Frankurdis Johann Wolfgang Goethe Ülikoolis õigusfilosoofia, -ajaloo ja eraõiguse alal. Artikli väljaandmise ajal, 1989. a andis Rückert loenguid Hannoveri Ülikoolis.

Artiklist

Rückerti ajendas artiklit kirjutama asjaolu, et Savigny mõju õiguse arengule on liiga vähe uuritud. Kuigi igale juristile on teada teiseste või kolmandate allikate vahendusel Savigny panus õiguse arengule, on see vähekülladane ja vajaks rohkem uurimist .
Rückert analüüsib Savigny mõju kuuest erinevast teemast lähtuvalt: 1.) õigusajalugu 2.) autoriteetsus õiguse praktiseerimisel 3.) akadeemiline kirjandus tsiviilõiguses 4.) põhilised õiguse kontseptsioonid 5.) põhilised õiguspoliitilised seisukohad 5.) üldine õiguse metadoloogia ja 6.) üleüldine metadoloogia.
Rückert peab kõige olulisemaks just Savigny pärandit õigusajaloo käsitlemisel. Nimelt käsitles Savigny õigust mitte enam iseseisvalt eksisteeriva või inimestest sõltumatu fenomenina, vaid nähtusena, mis on loodud inimeste endite poolt lähtuvalt selle seesmisest vajadusest. Selle järgi algne seos õiguse seesmisest vajadusest ja olemusest on inimestega ajast aega kaasas käinud ning on läbi teinud vaid välised arengud . Teisisõnu – rooma eraõigus oma põhimõtete ja kontseptsioonidega ei kadunud keskajal kuhugi , vaid eksisteeris tesitsugusel vajamineval kujul.
Selline käsitlus pani Savigny’it otsime õiguse üldprintsiipe Rooma õigusest. Sellega pani Savigny ühtlasi aluse ka õigusajaloolise koolkonna rajamisele, mis tõi endaga kaasa uute metadoloogiate rakendamise nii Rooma õiguse kui ka kaasaegse õiguse tõlgendamisele.
Lähtuvalt akadeemilistest töödest ja autoriteetsusest on Rückert hinnanud Savigny panust peamiselt tema tsiteerituse ja kasvandike järgi. Kõige olulisemates töödeks on Savigny „System“ ja „Law of Obligations“, mis on loetavad veel tänapäevalgi.
Ka on Rückert hinnanud Savigny panust erinevate õiguslike doktriinide väljatöötamisel, mille mõju on näha ka Saksa Tsiviilkoodeksis (BGB) . Näiteks reaalse nõusoleku doktriini väljaarendamine (BGB § 929 „dingliche Verträge“) kui eraldi osa lepinguõiguses, abstraktsuse printsiip (mis on kasutusel ka Eesti tsiviilõiguses) ja esinduse abstraktsuse doktriin .
Rääkides õiguspoliitilistest ja metadoloogilistest vaadetest, on autor ka ise suures osas nentinud, et suures osas on need omasid tolleaegsetele arusaamadele või tuginevad varasematele autoritele. Siiski tuleb tema suureks pärandiks lugeda histoorilise meetodi rajamist õiguses. Histoorlise meetodi eesmärkiks on õiguse ajalooline ja süstemaatiline uurimine , mille tulemusel leitakse õiguse seesmine vajadus. Oluline on rõhutada, et sellega pani Savigny veenva aluse ka hilisema õiguspositivismi õitsengule.

Kommentaard

Kahtlemata on Savigny panus õiguse arengule äärmiselt suur, kuid käsitledes tema mõju ka 20. sajandil, on – nagu Rückert ise ka mainis – äärmiselt ohtlik ettevõtmine. Seetõttu tuleks vaadata ka üleüldist ajaloolist pilti ning vaadata, kas need on omavahel võrreldav.
Savigny sakslasena oli kahtlemata kantud tolleagsest idealsimi vaimust . Seda tõestab ka tema seisukoht, et Saksamaa ei ole veel valmis ühist tsiviilseadust looma – ideaali taotlus . Peamiselt tuleb Savigny idealism välja aga tema keelekasutusest ja ideedest, mis on äärmiselt sarnased selle ajastu suurkujule Hegelile. Juba tõsiasi, et Savigny soovis ajaloost otsida õiguse seemist vajadust, mis tuleneb rahvavaimust – Hegeli üks tuntumaid mõisteid - , näitab, et tegemist on kahtlemata hegliaaniga.
Hegeli lõpuni arendatud skpekulatiivsed idealismitaotlused panid ühtlasi aluse ka tugevale vastureaktsioonile, mis viis idealsimi hääbumisele ja lõid aluse postmodernistlikele filosoofilistele kontseptsioonidele. Sellega koos lahutati õigus ka rahvavaimust ning asemele kerkisid uued metadoloogilised lähenemised õigusele, alustades käsuteooriast lõpedades loomuõiguse uue tulekuga.
Oluline on seda vaja tähele panna just seetõttu, et kuivõrd postmodernistlikku ajastusse saavutamisega on õiguse metadoloogias ja filosoofias toimunud niivõrd suured muutused, on kohatu võrralda Savigny’ teoseid kaasaegsete autoritega õiguse metadoloogia alal. Seetõttu soovin soovingi siinkohal märkida, et Rückert on Savigny käsitlemisel läinud pisut liiga kaugele ja üritanud võrrelda võrreldamatut.
Kahtlemata ei saa hindamata jätta asjaolu, et Savigny pani aluse õiguse histoorilisele meetodile ja andis tõuke õiguspositivismile, kuid see, millele tuginedes ta sellele veendumusele jõudis, on tänapäeval oluliselt muutunud. Ka hegliaanlus on võrreldes tollasega oluliselt muutnud oma sisu ja olemust.
Savigny kõige olulisemaks panuseks tuleb lugeda Rooma õiguse uue tõlgendamismeetodi rakendamist, mis pani aluse äärmiselt ulatuslikule Rooma õiguse retseptsioonile kaasaja tsiviilõigusele. Nagu ka autor korrektselt välja on toonud , näeme me Savigny ja Rooma õiguse mõjusid veel tänapäevalgi Saksa Tsiviilkoodeksis.
Kuna Eesti tsiviilõigus on suures osas loodud Saksa tsiviilõiguse eeskujul, on Savingy pärand küllaltki oluline ka Eesti tsiviilõiguses. Nagu juba eelnevalt mainisime, leiduvad mõned printsiibid lausa otsesest Eesti tsiviilõiguses (nt tehingu abstraktsuse põhimõte TsÜS’is). Seega ei saa Savingy panust tsiviilõiguse arendamisel kindlasti väheseks pidada.

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt oli tegemist äärmiselt asjakohase probleemipüstitusega. Kuigi autor läks Savigny pärandi käsitlemisega pisut liiga kaugele, üritades Savingy panust mõõta ka õiguse metadoloogia ja filosoofia alal, oli arutlus siiski omal kohal, andes lugejale hea ülevaate Savigny mõistmiseks. Kahtlemata ei ole võimalik alahinnata Savingy panust kaasaegse tsiviilõiguse arnedamisel.
Üldiselt oli artikkel hästi struktureeritud, analüüs oli olemas ja teema oli huvitav. Kuivõrd Savigny pärand on väga hästi tuntav ka Eesti tsiviilõiguses, on Savigny kahtelmata autoriteediks, keda peaks tundma iga õppiv juuratudeng Eestis ning seetõttu soovitaksin ma seda artiklit ka oma kursusekaaslastele.