Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvusvahelise õiguse kehtivus (0)

1 Hindamata
Punktid
Õiguse kehtivus
Kuigi rahvusvaheline õigus on õigus, mis ei kehti ainult ühe riigi siseselt, vaid rahvusvahelisel areenil, ei kehti siiski kõik rahvusvahelise õiguse normid universaalselt kõigi maailma riikide ja teiste rahvusvaheliste õiguse subjektide suhtes.
Rahvusvahelise õiguse kehtivuse ulatusest tulenevalt saab teha vahet nt universaalsel ja regionaalsel rahvusvahelisel õigusel. Rahvusvaheline õigus kehtib sellest liigitusest lähtuvalt kas osade riikide (ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes) või koguni kogu maailma riikide suhtes. Rahvusvahelise õiguse üksikutel reeglitel võivad seega olla erinevad adressaadid.
Universaalne rahvusvaheline õigus on seega üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kõikide maailma riikide suhtes. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib seevastu vaid teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes.
Nii kehtivad näiteks jõu kasutamise keeld või muud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiibid kõigi maailma riikide suhtes. Balti riikide vahel sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused aga kehtivad ainult kolme Balti riigi, mitte aga teiste maailma riikide suhtes.
Üldise rahvusvahelise avaliku õiguse kehtivus
Õigusallikate rahvusvahelis -õigusliku korralduse mõttes, rahvusvahelise kohtu põhikirja artiklile 38 toetudes, on siin tegemist eelkõige rahvusvahelise tavaõiguse ja asjaolude tõttu paratamatult universaalselt tunnustatud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega. Edasi võib eristada dispositiivset ja siduvat üldist rahvusvahelist õigust.
  • EÜ välissuhetes
    Ennekõike on selge, et välissuhetes kehtib üldine rahvusvaheline õigus EÜ kohta täiel määral nagu ka teiste rahvusvahelise õiguse subjektide kohta. Põhimõtteliselt ei nõua need üldise rahvusvahelise õiguse laused Euroopa Ühenduse õigusesse erilist ülevõtmist. Pigem kehtivad nad vahetult. Euroopa Kohus räägib sageli sellest, et rahvusvahelise õiguse teatud osad on ühenduse korra lahutamatu koostisosa.
  • EÜ siseruumis
    Seevastu EÜ siseruumis kehtib kõigepealt põhimõtteliselt ühenduse õigus, mis nii palju kui võimalik tõrjub kõrvale või katab kinni üldise rahvusvahelise õiguse reeglid. Siiski tuleb silmas pidada kaht asja. Ühest küljest peab Euroopa Ühenduse õiguse sisemine väljaarendamine püsima siduva rahvusvahelise õiguse sätete raames. See mängib rolli Euroopa Ühenduse õiguse üldpõhimõtete, sealhulgas selle kirjutama põhi- ja inimõiguste osas. Teisest küljest esineb Euroopa Ühenduse õiguses aeg-ajalt lünki, mida saab täita küll esmajoones Euroopa Ühenduse õiguse edasiarendamise kaudu selle enda printsiipide juurde tagasi minnes, hädakorral aga ka üldise rahvusvahlise õiguse kasutamise abil. Selles mõttes esineb üldine rahvusvaheline õigus Euroopa Ühenduse õiguse suhtes lisaõiguse rollis ning kinnitab selle ambivalentset positsiooni rahvusvahelise õiguse ja siseriikliku õiguse vahel.
    Astmelt on üldise rahvusvahelise õiguse eeskirjad, kuivõrd tegemist on siduva õigusega, rahvusvahelise õiguse põhimõttelise ülimuslikkuse alusel eesõigustatud ühenduse õiguse suhtes igal astmel. Muus osas tuleb igal üksikjuhul kontrollida, kas rahvusvahelise õiguse eeskiri on muutunud (ka kehtetuks muutunud).
    EUROOPA ÕIGUS, TOMAS OPPERMAN (KIRJASTUS JUURA , 2002)
  • Rahvusvahelise õiguse kehtivus #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor A A Õppematerjali autor
    Rahvusvahelise õiguse kehtivuse ulatusest tulenevalt saab teha vahet nt universaalsel ja regionaalsel rahvusvahelisel õigusel. Rahvusvaheline õigus kehtib sellest liigitusest lähtuvalt kas osade riikide (ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes) või koguni kogu maailma riikide suhtes. Rahvusvahelise õiguse üksikutel reeglitel võivad seega olla erinevad adressaadid.

    Sarnased õppematerjalid

    Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus
    14
    docx

    Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus

    on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid Võimalik eristada kolme tasandit: 1) universaalne rahvusvaheline õigus = kehtib kõigi riikide suhtes (kuulub peamiselt tavaõigus, nt agressiooni keeld) 2) üldine rahvusvaheline õigus = kehtib enamiku riikide suhtes (kuulub peamiselt lepinguline õigus, nt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuut) 3) regionaalne rahvusvaheline õigus = kehtib ainult teatud geograafilisel või

    Õigus
    Rahvusvaheline õigus
    54
    doc

    Rahvusvaheline õigus

    RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus­ on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust ­määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust ­ on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi.

    Rahvusvaheline õigus
    RAHVUSVAHELINE ÕIGUS
    60
    doc

    RAHVUSVAHELINE ÕIGUS

    I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim.

    Õigus
    Rahvusvahelise eraõiguse konspekt õpiku järgi
    20
    doc

    Rahvusvahelise eraõiguse konspekt õpiku järgi

    RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga ,,rahvaste õigus" (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust

    Rahvusvaheline õigus
    Õigusõpetus-Mahukas Eksami konspekt
    64
    docx

    Õigusõpetus. Mahukas Eksami konspekt.

    vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused.  Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi.  Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa

    Õigusõpetus
    sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt
    19
    doc

    sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

    midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime ­ käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus ­ inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis ­ sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk ­ saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis ­ kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete normide funktsioon ­ Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. (Reguleeriv, koordineeriv, stabiliseeriv, sotsialiseeriv funktsioon). Sotsiaalsete normide liigid:

    Sissejuhatus õigusteadusesse
    Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt
    84
    pdf

    Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt

    Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester   Loengukonspekt     Rahvusvaheline  õigus  =  RÕ   RÕ  on  kokkuleppel  põhinev  õigus.   28.september  loengut  ei  ole!   Mõlemas  seminaris  on  osalemine  kohustuslik!  1  seminari  võimalik  asendada   lühiesseega.     Eksam-­‐  1)  definitsiooni  küsimus,  kus  palutakse  mingi  keskne  asi  rahvusvahelises   õiguses  lahti  mõtestada  nt  mis  on  reservatsioon  2)kaalukam  osa-­‐  teoreetilise   kontseptsiooni  lahti  mõtestamine  rahvusvahelises  õigus  3)  analüütiline   ülesanne-­‐  kaasus,  mis  on  lahendatav  rahvusvahelise  õiguse  elementaarsete   põhimõtete  alusel,  võib  olla  ka  arutlus     31.08.15     Teema  I  –  olemus     Kogu  õigussüsteemi ?

    Õigus
    RAHVUSVAHELINE ÕIGUS - PÕHJALIK LOENGUKONSPEKT
    55
    pdf

    RAHVUSVAHELINE ÕIGUS - PÕHJALIK LOENGUKONSPEKT

    Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris ​tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus ​pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi ​kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (​UNITED NATIONS TREATY SERIES (​nagu rahvusvaheline Riigiteataja​) - selle abil saame kontrollida lepingu kehtivust riikide suhtes - leia vastav ÜRO link Google’st)

    Rahvusvaheline õigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun