raskendatud. Lisaks on seaduses palju viiteid teistele seadustele, mis raskendab ühes ja samas kohas küsimustele vastuse saamise. 7. Olulisemate märksõnade loend Avalik õigus Eesti Vabariigi põhiseadus Eraõigus Euroopa Parlamendi valimise seadus Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri Karistusseadustik Objektiivne õigus Riigieelarve seadus Riigikogu kodu- ja töökorra seadus Vabariigi Valitsuse seadus Õiguslik ideoloogia Õigusnormid Õigusnormide liigid Õigusnormide struktuur Õigustloov akt Õigustloova akti formaalne tee Õigustloova akti sünd
Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus, eesmärgistatus, organiseeritus, isereguleeruvus. Iga süsteem omab oma struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel-on ajalooliselt kujunenud. Üldkohustuslikud käitumisnormid-„et...
Sisemise rahu kindlustamine, mis hõlmab a) konfliktide ennetamist ja b) konfliktide lahendamist; 2. Vabaduse kindlustamine, mis hõlmab a) kaitset teiste sekkumise eest isikuvabadusse, b) kaitset riigi sekkumise eest ja c) vabaduse realiseerimise garanteerimist; 3. Õigusliku võrdsuse tagamine; 4. Sotsiaalse tasakaalu ja sotsiaalse kindlustatuse tagamine; 5. Sotsiaalsete protsesside juhtimine. Õigusnormide keskne funktsioon on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist. Õigusnormid stabiliseerivad suhteid ühiskonnas. Soodustavad inimeste sotsialiseerumist. Tagavad õigusriigis füüsilise ja mõneti sotsiaalse kaitse, mida võib tähistada kui õigusnormi turvafunktsiooni. On ka otsustamisfunktsioon õigusnormid on vastavate otsuste tegemise aluseks ning nende legitiimsuse põhjenduseks. 3. Õigusnormi mõiste ja struktuur Levinud on arusaam, et õigusnormid kuuluvad käsulausete ehk imperatiivide alla. Imperatiivi teooria on pärit juba XIX sajandist
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Lily Sandel SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS Seminaritöö Juhendaja Võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits Tartu 2012 SISUKORD TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕIGUSTLOOVAST AKTIST..................................................................4 1.1. Üldinfo...................................................................................... ........4 1.2. Suhestatus Euroopa Liidu õiguskorraga...........................................5 1.3. Akti normistiku kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt.....................6 1.4. Positiivne ja ülipositiivne ...
kohta – pidamislaused. I. Tammelo pakub selliste omaduste tähistamiseks, mis eristavad õigust teistest nähtustest, tegusõna „paenduma” – õigusnorm peab sisaldama „paendumist”. Ka õigusnormist saab teada, mida võib normi adressaat teha või kuidas otsustada. See on seotud normatiivse funktsiooniga. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu. Õigusnorm lubab midagi teha, kirjutab midagi ette, tagab või koguni jätab millestki ilma. Õigusnormid on niisiis käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Erinevalt väidetest ei räägi õigusnormid eksisteerivatest asjaoludest. Õigusnormid ei ole tõesed ega väärad. Õigusnormid on kas kehtivad või mitte. Õigusnormi ülesanne on anda küllaldaselt üldiseid käitumisreegleid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada.
PakS kuulub avaliku õiguse valdkonda ning seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. Seaduses nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. PakS-e täitmine kuulub riikliku järelvalve alla. 7 6. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID Õigusnormide sotsiaalne sisu võimaldab neid liigitada regulatiivseteks õigusnormideks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed õigusnormid reguleerivad inimeste käitumist. Need normid kehtestavad juriidilised õigused ja kohustused. Näited PakS-est: Õigusnorm, mis kohustab teataval viisil käituma: § 24 Pakendi ja pakendijäätmete arvestuse pidamine (2) Isik, kes müüb pakendatud kaupu, on kohustatud pakendimaterjali liikide kaupa pidama
kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. RS-e täitmine kuulub riikliku järelvalve alla. Järelvalvet teostab Tarbijakaitseamet. Täielik õigusnorm on vajalik ära tunda selleks, et teada, kas see norm rakendub või mitte. Täielikud õigusnormid on need, mida me saame kasutada reaalse elulise situatsiooni lahendamisel; need normid on otsesed juhised, kuidas tuleb või käituda mingi elulise situatsiooni esinemisel. TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID Õigusnormide sotsiaalne sisu võimaldab neid liigitada regulatiivseteks õigusnormideks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed õigusnormid reguleerivad inimeste käitumist. Need normid kehtestavad juriidilised õigused ja kohustused. Õigusnorm, mis kohustab teataval viisil käituma: § 12. Reklaami koopia säilitamise kohustus Reklaami avalikustaja on kohustatud säilitama reklaami koopiat vähemalt 20 päeva reklaami
piiravate õiguste ja vabaduse olemust.2) õiguskindlus-sarnaseid juhtumeid lahendatakse õiguse alusel samal viisil ning seaduse järgimisega ei sattu ta teistest halvemasse olukorda, seega õiguse selgus ja tagatus, avaldamine, rakendamise kindlus 3) õiglus-õiglusrahu (kohus, kolmas kohus, lõpp, aegumine, võrdsed tingimused). Õiguse tunnused: 1)normatiivsus-õigusega määratakse kindlaks, mida selles ühiskonnas peetakse konkreetsel ajahetkel heaks ja mida halvaks. Õigusnormid põhinevad väärtustel ja hinnangutel ning kätkevad endas väärtusi ja hinnanguid. 2)regulatiivsus-õigusega kujundatakse inimeste käitumist e määratakse, kuidas inimene peab käituma. 3)ühiskondlikkus-ühiskonnas reguleerivad õiguse normid inimese käitumist, eelkõige inimestevahelises suhtlemises. Õigusnormid põhinevad ühiskonnas olemasolevatel võimu ja jõusuhetel. Ühiskonnas kehtivad õigusnormid on kehtestatud võimu omava isiku poolt (riigiorgan, hõimupealik).
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Janar Pilve Karistusseadustiku analüüs õigusaktina Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...............................................................6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega......................................................7 4. Õigustloova akti vastavus nn. ülipositiivsele õigusele..................................................
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
Õigusnorm ja tavanorm Tavanormid tekkisid juba ammu enne riigi ja õiguse tekkimist, selleks, et reguleerida ühiskondlikke suhteid. Tava- ja moraalinormid on olenevalt kultuurikontekstist ja aegruumist väärtustatud käitumistavad. Õigusnormid aga tekkisid koos riigiga ning on formaalselt määratletud käitumisreeglid, kehtestatud selleks pädeva institutsiooni poolt. Nii tavanormid kui ka õigusnormid on kohustusliku iseloomuga, kuid erinevalt tavanormist, kontrollib õigusnormide täitmist riik. Kui tekkis riik ja õigusnorm, ei tähenda, et tavanormid oleksid kuskile kadunud. Kahjuks üha rohkem tavanormidest lugu ei peeta. Samuti on ka mitmed õigusnormid ühiskonnale kui tervikule vastuvõetamatud
3.õigusnormid neutraliseerivad omakasupüüdlikkusest lähtuvaid vastuolusid ja muid konflikte. Õigusnorm on alati erinevate huvide ja taotluste kompromiss. 4.väga oluliseks ülesandeks on füüsilise ja sotsiaalse kaitse tagamine üksikisikule. See on õigusriigi turvafunktsioon. Moodsas heaoluriigis on õigusnormide tähtsaks ülesandeks kujunenud sotsiaalse kaitstuse kindlustamine. 5.viimaseks on õiguse otsustamisfunktsioon. Õigusnormid on otsuste tegemisel aluseks ja nagu hiljem näha nende seaduspäraseks tunnistamise ehk legitiimsuse põhjenduseks. 3. Õigusnormi mõiste ja struktuur.(lk 58) Õigusnormi põhitüübiks on peetud käsku ja keeldu ehk preskriptsiooni. Neid on väljendatud tavaliselt imperatiivivormilise lausega, mis sisaldab normi. Imperatiiv on normi keeleline vorm. Normilause grammatiline sisu ei ole siiski otsustav, üsna tavalised on jutustavad normilaused. Nimelt puudub õigusnormis tegelik käskija
· Tava pikema ajalise kasutamise tulemusena kujunenud harjumus. Selle peab ühiskond heaks kiitma. Tekivad stiihiliselt. Tava on vabatahtlikult tehtav. · Moraalinormid (kõlblus) eetika ja moraal on aluseks. · Korporatiivsed normid teatud organisatsiooni liikmetele tehtivad reeglid. Neil on suhe riigiga (nt. kas teatud organisatsioon on legaalne või illegaalne st. riik otsustab) · Religioossed normid usuorganisatsioonide poolt kehtestatud. · Õigusnormid kõige olulisemad, käitumisreeglid. Õigusreeglid on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. Õigusnormid on abstraktsed reeglid. Kehtivad kõigile. Kirjeldab konkreetset juhtumit, käitumist. ÕIGUSNORMID TEISED SOTSIAALSED NORMID Riiklik sund Ühiskonna hukkamõist
õigusnormid süstematiseeritud lähtuvad riigilt tagatakse riikliku sunniga ÕIGUSNORMI STRUKTUUR kui X siis Y HÜPOTEES Abstraktsed faktilised asjaolud - elulised asjaolud, mille esinemisel tuleb normi rakendada DISPOSITSIOON Õiguslik tagajärg, mis seisneb lubatud või keelatud käitumises. Sanktsioon Õigusnormid a) täielikud a) regulatiivse õigusnormid d b) mittetäielik b) konstitutiiv ud sed õigusnormid seletavad viitavad kitsendavad ÕIGUSE ALLIKAS õiguse allikas - õigusnormi väljendamise viis õiguse allikaks on õiguse üldaktid Eestis on kõige tähtsam õiguse allikas seadus. õigusakt – dokument, mille vahendusel riigiorganid määravad isikute juriidilisi õigusi ja kohustusi
Õigusnormid ja õigussüsteem Referaat Õppeaine: Õiguse alused Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID.......................................4 1.1. Sotsiaalsed normid...........................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees.............................................................................
4.PEREKONNASEADUSE KUULUVUS ÕIGUSE VALDKONDA, TÄIELIKE JA MITTETÄIELIKE ÕIGUSNIRMIDE LIIKIDE SISALDUS PEREKONNASEADUSES Eesti Vabariigi õiguskord põhineb Mandri-Euroopa õiguskultuuril, mis omakorda jaguneb kaheks valdkonnaks: era- ja avalikuks õiguseks. PKS kuulub oma olemuselt eraõiguse valdkonda. See tähendab seda, et PKS-s sisalduvad õigusnormid on seotud üksikisiku kasuga. TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID Täielike õigusnorme liigitatakse sotsiaalse sisu poolest regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused. Nimetatud kontekstis eristuvad õigustavad, kohustavad ja keelavad õigusnormid. Lisaks eristuvad nn ergutusnormid, kusjuures ergutusnormide hulka kuuluvad sellised õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti, õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks.
Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria küsimusi. Tartu, 1993 Seadus kitsas tähenduses Seadus laias tähenduses Vt ÕE LM II lk 82, skeem (ÕPI PÄHE!) ÕIGUSAKTID Näide: 1. pealkiri (otsus, kuupäev) 2. preambul (sis. viidet) 3. otsus 4. signatuur 5. pitser Kui aktis on kasvõi üks üldnorm, peab akti vormistama üldaktina! KODUS: määrata kas akt on üld või üksik. Uurimustöö koostamise reeglid Teema III Õigusnormid Aarnio 56-67 LM I 15-16 LM II 9-14, 17--25, 30-35, 62, 102-103 ÕE III peatükk SÕT III (lk45-61) RiTo 2,/2000 (www.riigikogu.ee/rito) Kes on R. Scumann ja mida tähendas tema plaan? Kelle ja milline teos on EL hümniks? Sümbolid? Millal on EL-u päev? Sots normide mõiste ja süsteem, liigitus ja mis on millele iseloomulik, Kohustused: autonoomne, autonoomne imperatiivne 6 põhitunnust (PP) Aine, ese, objekt vallata!
ühiskonna teistest regulatsioonivahenditest (näiteks moraalist, kehtivatest mitteõiguslikest tavadest), ning nende õigust iseloomustavate tunnuste kogumis määratleda õiguse mõistet. Õigus on riigi tahtetaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid. Õiguse mittejärgimise korral tagatakse igal juhul riigi sunniga tagamist tähistatakse fraseoloogilise mõistega ultima ratio. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult, vaid kogumina, nad kujutavad endast terviklikku süsteemi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. Õigusnorme loob ainult riik. Sellest asjaolust aga ei saa teha järeldust, nagu sõltuks õigusnormide kehtestamine ainult riigi suvast. Tänapäeva demokraatlikus õigusriigis on riik ise seotud õigusega, samuti peab ta ka arvestama normidega.
poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama.Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. 2. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. 3. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon.(näiteks parlament) 4. Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund.
Maila Rumessen JU148 Miks õigus muutub? Sissejuhatus Kaasajal ollakse seisukohal, et õigus on osa kultuurist , kuid kultuuri enda määratlusi on hetkel üle 900. Eesti keeleski on sõnal ,, õigus" mitmeid erinevaid tähendusi ja juristi ning tavakodaniku arusaamad õigusest ei ole sageli kattuvad. Üheks võimaluseks on õigust defineerida järgmiselt - sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Õiguse algust ei saa kirja panna, sest see on alati olnud meiega. Õigus eksisteerib koos peredega, rahvusega, ühiskonnaga. Seda perioodi, mida õiguses kirja pole pandud, nimetatakse eelajalooliseks ehk kirjutama õiguseks. Esimene märk õiglusest on jurist Celsuse poolt öeldud: ,,Õiglus on headuse ja õigluse kunst!". Seda mõttetera teab ja selle järgi peaks joonduma iga jurist. Selle mõttetera võttis üle A. Thomas, kes muutis seda vas...
sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tegema. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: · Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. · Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. · Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon. · Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS TUBAKASEADUS Koostaja: Liisi Pajula; A83695; BA I aasta Juhendaja: prof. Raul Narits TARTU 2008 Sissejuhatus Peamine põhjus, miks ma valisin tubakaseaduse, on minu suur vastumeelsus kõikide tubakatoodete suhtes. Seetõttu on mulle väga meele järgi need muudatused, mis lähiminevikus Eesti tubakaseadus tehti. Mitte vähem oluline ei ole muidugi antud seaduse vastavus uurimistöö kirjutamise reeglitele. See kuulub objektiivsesse õigusesse ning on vastu võetud hiljem kui 2001. aastal. Käesolevas töös uurin seaduse asukohta rahvusliku õiguskorra püramiidis, analüüsin akti olemust ja seda, millisesse õiguse valdkonda ta kuulub, arutlen tubakaseaduse õigusliku ideol...
ja normide kogum, millele on antud formaalne kuju õigusaktide või kohtuotsuse näol. See tekib ja muutub sõltuvalt ühiskondlikest muutudest, sest see on siiski inimeste vaimutegevuse tulemus. Õigusest arusaamist mõjutavad väärtused, hoiakud ja suundumused, mis ühiskonnas kindlal hetkel liikvel on Õiguse tunnused: · Normatiivsus - õigusega määratakse kindlaks, mida peetakse konkreetsel ajahetkel ühiskonnas heaks ja mida halvaks, mida soodustatakse ja mida mitte. Õigusnormid põhinevad väärtustel ja hinnangutel ning kätkevad endas väärtusi ja hinnanguid. · Regulatiivsus kujundatakse inimeste käitumist ehk määratakse üldiselt või üksikul juhul kindlaks, kuidas inimene peab käituma. Õigusnormide ja nende rakendamiseks moodustatud organitega luuakse selline olukord, et inimesel oleks kasulikum viia oma käitumine õigusnormidega vastavusse. · Ühiskondlikus õigusnormid reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas ehk
Õiguse rakendamine 1) Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest Eristatkse 3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reegli...
õigusrikkumisele. Õigusrikkumiseelemendid Õigusrikkumise elementideks on: 1) õiguserikkumise objekt; -see on ese, toiming, käitumine, käitumisresultaat, millele on õigusvastane käitumine suunatud. 35 Kui objektil ei ole juriidilist tähendust, siis ei saa olla ka õiguserikkumist; 2) Õiguserikkumise subjekt, s.o. õiguserikkumise toimepannud isik, seejuures üksnes teovõimeline subjekt. Õigusnormid määravad, kes ja millistes konkreetsetes õigussuhetes ning millistel tingimustel võivad olla subjektid. 3) Õigusrikkumise objektiivne külg, käitumisakti elementide kogum, sealhulgas: - tegu, kui tahtelise käitumise akt. (tegevus või tegevusetus). Tegevusetus on hoidumine sellisest tegevusest, milleks isik oli õiguslikult kohustatud; - teo kaudu tekkinud kahjulik tagajärg; - põhjuslik ehk kausaalne seos teo ja kahjuliku tagajärje vahel. 4. Õigusrikkumise subjektiivne külg,s.o
EKV6082 Eesti keel C1.1 Viktoria Gratsjova Minu ülevaade allikateks on kaks õpikut. Üks nendest on "Õigusõpetuse õpik 3.täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne" ,mille autoriteks on Advig Kiris, Ants Kukrus,Poigo Nuuma ja Enno Oiderma. Seda anti välja Kirjastuses "Külim" 2012. aastal. Teiseks allikaks on õpik, mille nimeks on "Rooma eraõiguse alused" autor Elmar Ilus. Raamat on trükitud advokaadibüroo "Lepik & Luhäär Lawin" toel, kirjastuses "Penikoorem" 2005. aastal. Need kaks õpikut-konspekti on mõeldud õigusteaduskonna üliõpilastele, et omandada õigusalaseid teadmisi ja mõista eesti õigusteaduse arengulugu. Õpikust "Rooma eraõiguse alused" mina võtsin 5.peatükki (89-98 lk) ja 9.peatükki (171- 186 lk). Õpikus "Õigusõpetus" mina analüüsisin 2.peatükki (38-54 lk) ja 3.peatükki (62- 75 lk). Mina valisin need kaks õpikut, sest kõik minu eriala materjalid põhinevad just nendel õpikutel. Õpikute tekst on jaotatud teemade kaupa ja tegemist ...
3. Mandri-Euroopas on õiguse jaotumine levinud kaheks suuremaks osaks. On avalik- ja eraõigus. Eraõigusega on meil tegemist siis kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis. Avaliku õigusega on tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Eraõiguse alla kuulub nt. tsiviilõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avaliku õiguse alla kuulub riigiõigus, haldusõigus kriminaalõigus jne. 4. Õigusnormid on üldkohustuslikud, üldiseloomuga ja formaalselt määratletud käitumise reeglid, mida kehtestatakse ja kaitstakse riigi poolt ning mis reguleerivad, kaitsevad või loovad soodsad tingimused ühiskonna süsteemi edasiarenguks. Õigusnormid on: - kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt; - õigusnorm on kohustuslik kogu territooriumil kõigi kodanike suhtes. Õigusnorm on oma loogiliselt vormilt hüpoteetiline lause: kui konkreetsed elulised asjaolud
.............................................10 5.2.HIERARHILISUS JA ISESISVUS.......................................................................11 5.3.ORGANISEERITUS........................................................................................ 11 6.ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA...................................................................................... 13 7.MITTETÄIELIKUD NORMID...................................................................................14 8.TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID.................................................................................. 16 9.HEA ÕIGUSLOOME JA NORMITEHNIKA EESKIRI...................................................18 10.MUUDATUSED.................................................................................................. 19 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 20 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................
ÕIGUSE ALLIKAD ÕA tähendused tuletatult E. Ilusa süstematiseeringust: Materiaalne tähendus õiguse allikateks on õigustloovad jõud. Hõlmab ühiskondlikkesuhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhetesotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu;- Formaalne tähendus õiguse allikateks on need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid (tavad e tavaõigus, seadused ja muud õigusaktid, ajalooliselt ka nn juristideõigus ehk õigusteaduslikud teosed). Hõlmab põhiliselt õigusloome protseduuri jainstitutsionaalse pädevuse nõude järgimist; Institutsionaalne tähendus õiguse allikateks on organid, kes annavad üldkohustuslikke norme (Roomas nt rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat, jt) Ürikuline tähendus allikateks on ka materiaalsed esemed, millele on fikseeritud õigusnormid (savitahvlid, hauasambad (steelid), papüürused, mitmesugused [käsikirjalised] ürikud, nüüdse...
Need on kirjas dokumentides ja on kohustuslikud liikmeskonnale. Nende täitmist tagab korporatsioon oma organite kaudu. 3) Tavad ja traditsioonid 4) Religioosed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. 5) Välise kultuuri normid ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid ehk viisakusreeglid. 6) Õigusnormid 3.2. ÕIGUSNORMI MÕISTE JA KOHT SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEMIS. Lk 38 - 39 Õigusnorm riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi spetsiifilised tunnused:
tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides (Anepaio jt. 2005:45). Tava - ajalooliselt väljakujunenud käitmisreeglid, mis on muutunud harjumuseks Moraalinormid - käitumisreeglid, mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid ürgkogukondliku ettekujutuse alusel heast ja halvast. Eetika, kirja pandud, nt piibel Korporatiivsed normid - nt spordiklubi, töökollektiivid Religioossed normid Õigusnormid Mütoloogia- müüdid; Tabu - religioosne keeld, mis on pandud mingile esemele, tegevusele, sõnale. Õigusnormid Õigusnormid on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. Õigusnorm on abstraktne reegel s.t kirjeldab juhtumit või tegu üldiste tunnuste alusel. Õigusnormide liigid: · Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi (kohustused, keelavad, õigustavad ehk lubavad)
1. Leidke 3-5 märksõna terminite ,,riik" ja ,,kodanikuühiskond" iseloomustamiseks. 2. Milline ühiskond on pluralistlik? 3. Missugused jooned iseloomustavad iga demokraatlikku valitsemiskorda? 4. Milliseid valitsemisreziime peale demokraatia on olemas? 5. Mille poolest erinevad moraalinormid õigusnormidest? 6. Mida olulist sisaldab riigi põhiseadus? 7. Mida tähendab korrakohase õigusemõistmise põhimõte? 8. Loetlege peamised kodanikuõigused. 9. Leidke 3 peamist märksõna turumajanduse iseloomustamiseks. 10. Milles seisneb valitsuse roll turumajanduslikus ühiskonnas? 11. Millised on Eesti riigieelarve peamised tulu- ja kuluartiklid? 12. Millised võimalused on kodanikel demokraatlikus riigis poliitika mõjutamiseks? 13. Mille järgi võib ära tunda vabasid valimisi? 14. Kuidas valitakse Eestis Riigikogu ja kuidas moodustatakse valitsus? 15. Kirjeldage praegust Eesti Vabariigi haldussüsteemi. 16. Kirjeldage kohaliku omavalitsuse ülesehitust. 17....
talle pandud lootusi. Õiguslike vaidluste puhul ei oodata mitte ainult lahendust vaid õiglast lahendust. Siit tuleneb ka põhimõtteline erinevus positiivse õiguse ja õige õiguse vahel. Positiivne õigus võib olla õigele õigusele täpselt vastupidine. Õiguse õige õiguse tabamiseks kaks reeglit: 1. Tuleb tunda positiivset õigust. 2. Tuleb olla teadlik. Vaja on leida põhiprobleem ja tegeleda sellega. Üks võimalus õigust määratleda on kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selline õigus ongi positiivne õigus. Samuti on leidunud laia õiguse tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin. See õigus põhineb mitmel algel:jumalikul ilmutusel, inimloomusel v mõistusel. Sellepärast nim seda õigust loodus(loomu) õiguseks. Tegemist on õpetusega põhinormidest, mis vastavad inimese loomusele.Mõistus, tahe, imud-iminloomuse tunnused. Ka enamik õiguspostiviste tunnistab loomuõiguse olemasolu. Eeldatakse, et igas õiguskorras
Seetõttu on alates 1.01.2012 oluline teada, mida reguleerib ja millised nõuded kehtestab «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 27 lõike 3 alusel valitsusasutuste poolt väljatöötatavate õigustloovate aktide eelnõudele esitatavate nõuete ühtlustamiseks 22.12.2011 vastu võetud hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (RT I, 29.12.2011, 228, jõustunud 01.01.2012)? Tegelikult on igas arenenud ühiskonnas suur hulk erinevaid eluvaldkondi reguleerivaid õigusnorme. Õigusnormid grupeeruvad süstematiseeritult moodustades üheskoos õiguskorra. Õigus – õigussugukond – õigusperekond – õiguskord – õigusvaldkond – õigusharu – õigusinstituut. Tänapäevase õigustaksonoomia kohaselt moodustavad õiguse õigussugukonnad, mis omakorda koosnevad lähedastest õigusperekondadest. Õigusperekonnad jagunevad õiguskordadeks, mis omakorda jagunevad õigusvaldkondadeks. Õigusvaldkonnad jagunevad
(kohtulahendite kaudu) - Skandinaavia • Hindu õigus - sotsialistlik (Hiina,Kuuba) - Mitte-läänelik Normid tekivad: tava kaudu Sotsioloogid arvavad: 1.läbi juhi 2.kriisiolukord 3.situatsioon esmakordselt 4.teiselt rühmalt ülevõtmine Õigusvälised Õigusnormid -vajalikkus -realiseerimine -kohustuslikkus Õiguses käsitletakse 3 sorti norme • Tava normid • Kõlbluse/moraali normid- mida me hindame, mida mitte.Põhineb väärtushinnangutel. • Õigusnormid Õigusallikad Õigusakt – corpus nuris civitis (tsiviilõigus) Asjad/isikud Kehtivõigusallikad:
täitmine garanteeritud riigi sunni jõuga. 22. Õigusnormist saab teada, mida võib normi adresaat teha või kuidas peab ta antud olukorras otsustama. Õigusnorm lubab midagi teha, kirjutab midagi ettte, tagab või jätab koguni millestki ilma. Õigusnormide keskne funktsioon on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist. Samuti nad stabiliseerivad ühiskondlikud suhted. Nad soodustavad inimeste sotsialiseerumist. Õigusnormid neutraliseerivad omakasupüüdlikusest tulenevaid vastuolusid ja konflikte. Õigusnormid tagavad õigusriigis füüsilise ja mõneti sotsiaalse kaitse, mida võiks tähistada turvafunktsiooniks. Lisaks on õigusnormidel otsustamisfunktsioon. 23. Õigusnorme liigitakse alljärgnevalt: Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: regulatiivsed määravad õigused ja kohustused
kogu õigus ja selle rakendamine. See seisneb huvide ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. H. Kelseni järgi on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis.Õigust eristatakse objektiivses mõttes (kehtivate õigusnormide kogum) ja subjektiivses mõttes (õigussubjektile objektiivsest õiguses tulenev ja kuuluv õigus). Õiguseallikas on vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Õigusnormid võivad tekkida ainult õigusallikate kaudu. Sisu on seega vormiga seotud. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: õigulusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", vaid ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus
tulemuse saavutamiseks kogu ühsikonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides Tavanormid tava seadust ei muuda, aga seadus võib tava muuta (paljukordne ühel viisil käitumine) Moraalinormid normide rikkumisele kaasneb ühiskonna hukkamõist Korporatiivsed normid kindlas inimgrupis kehtivad normida mida kehtkestavad grupiliikmed ise (reeglite rikkumisel visatakse korporatsioonist välja ) Religioossed normid Õigusnormid o Riigi poolt kehtestatud üldised käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. o Õigusnorm on abstraktne reegelt s.t kirjeldab juhtumit või tegu üldiste tunnuste alusel. o Õigusnorm on õiguslikult kehtiv norm. Tava- ja moraalinormide rikkumisel ei järgne karistust. Õigusnormid alati kirjalikult, kehtivad kõikidele. Riik võib kasutada sakntsioone.
talle pandud lootusi. Õiguslike vaidluste puhul ei oodata mitte ainult lahendust vaid õiglast lahendust. Siit tuleneb ka põhimõtteline erinevus positiivse õiguse ja õige õiguse vahel. Positiivne õigus võib olla õigele õigusele täpselt vastupidine. Õiguse õige õiguse tabamiseks kaks reeglit: 1. Tuleb tunda positiivset õigust. 2. Tuleb olla teadlik. Vaja on leida põhiprobleem ja tegeleda sellega. Üks võimalus õigust määratleda on kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selline õigus ongi positiivne õigus. Samuti on leidunud laia õiguse tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin. See õigus põhineb mitmel algel:jumalikul ilmutusel, inimloomusel v mõistusel. Sellepärast nim seda õigust loodus(loomu) õiguseks. Tegemist on õpetusega põhinormidest, mis vastavad inimese loomusele.Mõistus, tahe, imud-iminloomuse tunnused. Ka enamik õiguspostiviste tunnistab loomuõiguse olemasolu. Eeldatakse, et igas õiguskorras
Õigusõpetus III Õigussüsteem Poliitika on riigi tegevus ühiskonnaelu korraldamisel Poliitika onkorra jõustamine jõu jõustamise või rakendamise teel. Õiguspoliitik akaudu määrtaletakse milliseid sotsiaalseid eesmärke ja milliste õiguslike vahenditega neid taotletakse. Õigupoliitikat teostatakse tavaliselt kahel viisil: Õigusloome Õiguse realiseerimise/rakendamise kaudu Igas riigis one rinevad õigusnormid, kusjuures neil on erinev sisu ja väljendusvorm, vaatamata sellele nad ie kujuta endats mehhaanilist summat vaid valitatiivselt määratletud ühtsust või igussüsteemi. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka, omavahel seotud elemente, mis kujutab endast terviklikku moodustist. Õigusnormide ja õigussüsteemi ühtsus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete ühtsusest. Ja see ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära õigusnormide süsteemi. Samal ajal selle ühtsuse raamides moodustavad ...
Tsunft- käsitööliste kutseorganisatsioon, millel oli oma põhikiri. Skraa- tsunfti põhikiri. Tsunftimajandus- kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistril. Gild- kaupmeeste vennaskond. Hansa liit- läänemere äärsete kaubalinnade liit. Hansapäevad- laat, mis toimus 1 kord aastas. Koge- kaubalaev. Naturaalmajandus- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu. Rahamajandus- majandus, kus peamiseks maksevahendiks on raha. Veksel- võlakiri. Bürger- linnakodanik. Patritsiaat- mõjukaimad ja jõukaimad linnakodanike perekonnad, kelle seast valiti järjepidevalt raeliikmeid. Bürgermeister- linnavanem, linnapea, rae eesotsas seisev valitav ametiisik. Linnaõigus- valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid. Raad- linnavalitsus. Sell- õpipoiss.
Äärmuslikud muutused on loonud sobilikud tingimused Eesti koostööks ja integratsiooniks (lõimumiseks) Euroopa Liiduga. Toetuste andmist alustati PHARE programmi raames. Järgmine samm põhjalikuma integratsiooni suunas astuti vabakaubanduslepingutega. Eesti ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping jõustus 1. jaanuaril 1995. Aastatel 1994 1995 pidas Eesti Euroopa lepingu (assotsiatsioonilepingu) läbirääkimisi. Euroopa leping Euroopa Liiduga kirjutati alla 14. juunil 1995. Eesti oli esimene riik, kes sõlmis sellise lepingu ilma üleminekuperioodita. Euroopa leping põhineb osaliselt Eesti ja Euroopa Liidu vahelisel vabakaubanduslepingul. Pärast ratifitseerimist 1998. aasta veebruaris asendas Euroopa leping vabakaubanduslepingu. Vabakaubanduslepingust sai Euroopa lepingu osa. 24. novembril 1995 esitas Eesti taotluse saada Euroopa Liidu liikmeks. Euroopa Komi...
ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS 1.1 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA. 1.2 1.3 Euroopa Liidu õigussüsteemi tutvustus algab selgitusega, mille kohaselt õigus „on avalike institutsioonide loodud ja jõustatud eeskirjade süsteem. Õigus on ühiskonna peamine jõud, mis kujundab poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna ning on kõige olulisem sotsiaalse rahu tagaja. Seepärast on väga tähtis, et iga kodanik teaks kohaldatavat õigust.“ ( https://e-justice.europa.eu/content_law-2-et.do ) Vajadust tunda kohaldatavat õigust kinnitab asjaolu, et oluliseks märksõnaks on kujunenud nõuetelevastavus. Ükskõik millises valdkonnas tegutsemine eeldab järjest enam vastavas valdkonnas toimivate reeglite täpset tundmist ja täitmist. Kuna olulisemad reeglid on üldjuhul kehtestatud seaduste ning seadusega kooskõlas olevate alamalseisvate õigusaktidega (valituse määrustega, ministrite määrustega jne), siis tähendab eelöeldu seda, et tuleb tunda ja osata t...
Õiguse entsüklopeedia Eksamil! 1. Õiguse mõiste ja tähtsus ning kuidas on see seotud riigi poliitika ja majandusega 2. Avaliku ja eraõiguse erinevus ehk vahet tegemine 3. Õiguse allikad ja avaldamise vormid (nt eesti õigusaktide süsteem) 4. Õigusnormid, mõiste ja struktuurielemendid (hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon) 5. Õigus perekond ja õigussüsteem (õiguse harud) 6. Õigussuhe ja struktuurieemendid(subjektid, sisu, objekt) 7. Õiguse rakendamise mõiste ja etapid ehk staadiumid 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid.
Õiguse instituudid õiguse allharud Õigustloovad aktid e üldaktid. N:seadused,määrused,vanusepiirangud jne. Õigusnormid SELGITA välja 2 suure õigusperekonna 3 erinevust! ANGLO-AMEERIKA Pretsedent-lahendatakse sarnaselt varem toimunud juhtumitega(anglo-ameerika õigusperekonnas)kui pole,peab kohus tegema uue pretsedendi,õigust mõistab vandekohus(12 liiget),kohtunik määrab karistuse,juhib protsessi,KOHUS LOOB ÕIGUST. Avalik-era ei eristata. Õigusnormid pole grupeeritud. Rooma õiguse mõju olematu. ROMAANI-GERMAANI Kohtuvõim eraldatud. Järgitakse seadusi,iga juhtum eraldi. KOHUS EI LOO ÕIGUST. Kontrollib seaduskuulekust,aluseks seadused. Eestis pole pretsedendiõigust.avalik-eraõigusel tehakse vahet. Õigunormid on grupeeritud e kodifitseeritud. Rooma õiguse mõju suur. Õigussüsteem Õigusharu Õigusinstituut-varavastased,isikuvastased kuriteod KOHTUD: 1. 1 2. Maakohus tsiviilasi(perekonnaga seotud
1. Nimeta riigi tunnused? (3 tk.) Nimeta Eesti riigi territoorium väljaspool Eesti riigi piiri (3 tk.) 2. Mitu võimu on Eestis? Millised? Kes on nende esindajad? 3. Kes ja mitu inimest juhib riigikogu? 4. Mis on riigikogu põhiülesanne? 5. Milline on seaduse vastuvõtmise protsess? 6. Mis ajast hakkab kehtima väljakuulutatud seadus? 7. Kes asendab presidenti järgmisena, kui president ei saa enam riiki esindada? 8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse? 9. Milline on VV ülesanne? 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 11. Mida juhib peaminister? 12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3) 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtest...
seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norme. 2.Reguleerimisobjekti järgi – õigusnormid liigitatakse vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele. 3.Ajalise kehtivuse järgi – õigusnormid võivad olla kas piiratud ajalisekehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. 4.Territoriaalse kehtivuse järgi – eristatakse üleriigilisi,lokaalseid ja kohalikke norme. 5.Ettekirjutuse iseloomu järgi – Õigusnormid võivad olla imperatiivsed ehk määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. 6. Täidetava funkts. Järgi – eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme. 7. Vastavalt regulatsiooni viisile – norme võib liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks. 12. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik,riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid (nt.autorsus)
Kohtuasi C-145/88 Tegemist on pühapäevase kauplemise keelduga. Oli esitatud eelotsuseküsimused artiklite 30 ja 36 tõlgendamise kohta, et hinnata, kas siseriiklikud eeskirjad, mis keelavad pühapäeval kauplemise, on kõnealuste sätetega kooskõlas. Küsimused tõstas Torfaen - B & Q plc `le, kes tegeleb ehitus- ja aianduskaupade müügidega. Linnanõukogu väidab, et avades oma ruumid pühapäeval klientidele muul eesmärgil, kui kõnealuse seaduse viiendas lisas nimetatud tehingud, rikkus B & Q Ühendkuningriigi 1950. aasta kaupluste seaduse paragrahve 47 ja 59 ja peab seetõttumaksma maksimumtrahvi 1 000 Inglise naela. Esimene küsimus Esimese küsimusega soovib siseriiklik kohus teada saada, kas asutamislepingu artikli 30 tähenduses koguseliste piirangutega samaväärse mõjuga meetmete mõiste hõlmab ka sätteid, millega jaemüüjatel keelatakse oma ruumide avamine pühapäeval, kui keeld vähendab absoluutarvudes kõnealustes ruumides ...
3. Deklaratiivne: Hasartmänguseadus §1 lg 1 Käesoleva seaduse eesmärk on kehtestada kõrgendatud nõudmised hasartmängukorraldajatele ja sätestatud meetmeid mängijate kaitseks, vähendatud hasartmängude negatiivseid tagajärgi nende mõju ühiskonnale. 4. Kollisiooni: Rahvusvahelise eraõiguse seadus §3 Mitme õigusnormiga riik kui käesoleva seaduse säte viitab mitme õiguskorraga riigi õigusele, kohaldatakse selle riigi õigusega ettenähtud õiguskorda. MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID II 1. Seletavad: määratlevad faktilist koosseisu; faktilise koosseisu elementi või õiguslikku tagajärge. Riigikogu valimiste seadus §1 lg 3 Igal valijal on üks hääl. 2. Viitavad: Sisaldavad viite kas H-le või D-le Perekonnaseaduses §180 lg 2 Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seadustiku §131 3. Kitsendavad: välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
