Oleme Euroopa Liidu liikmed (0)

Äärmuslikud muutused on loonud sobilikud tingimused Eesti koostööks ja integratsiooniks (lõimumiseks) Euroopa Liiduga. Toetuste andmist alustati PHARE programmi raames. Järgmine samm põhjalikuma integratsiooni suunas astuti vabakaubanduslepingutega. Eesti ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping jõustus 1. jaanuaril 1995. Aastatel 1994 – 1995 pidas Eesti Euroopa lepingu (assotsiatsioonilepingu) läbirääkimisi. Euroopa leping Euroopa Liiduga kirjutati alla 14. juunil 1995. Eesti oli esimene riik, kes sõlmis sellise lepingu ilma üleminekuperioodita. Euroopa leping põhineb osaliselt Eesti ja Euroopa Liidu vahelisel vabakaubanduslepingul. Pärast ratifitseerimist 1998. aasta veebruaris asendas Euroopa leping vabakaubanduslepingu. Vabakaubanduslepingust sai Euroopa lepingu osa.  
  24. novembril 1995 esitas Eesti taotluse saada Euroopa Liidu liikmeks. Euroopa Komisjon esitas avalduse suhtes oma seisukoha ja soovitas alustada Eestiga ühinemisläbirääkimisi. 1997. aasta Luxembourg ’i tippkohtumisel otsustas Euroopa Ülemkogu alustada Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimisi kuue riigiga. Nende riikide hulka kuulus ka Eesti. 1998. aasta märtsis Brüsselis toimunud valitsustevaheline konverents tähistas Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ja ametliku ühinemisprotsessi algust.  
  Eristandardid, kvaliteedinõuded ja muud normid ning õigusnormide vahelised erinevused ja keerukad haldusprotseduurid võisid kujuneda olulisteks turulepääsu takistavateks kaubandustõketeks. Üks võimalus kaubandustõkete kaotamiseks oli ühtlustada kindlad raamistikud (näiteks standardid , haldusnõuded, tolliprotseduurid, tootekatsetused, sertifitseerimine jne). Seepärast oli vastavusseviimine Euroopa Liidu kvaliteedistandarditega Eestis üks ühinemiseelse etapi peamisi eesmärke. Eesti lõppeesmärk oli ühtlustada kõigi asjaomaste valdkondade kõik õigusnormid acquis communautaire’iga (ELi kõikide õigusaktide üldnimetajaga).
.  
 1998. aasta märtsis käivitusid Eesti ja Euroopa Liidu vahelised ühinemisläbirääkimised. Aastail 1998 – 1999 toimus niinimetatud sõelumine, mis lõppes 1999. aasta sügisel. Acquis communautaire, kõigi Euroopa Liidu õigusnormide kogu, on jagatud 32 peatükiks. Eesti õigusnorme ja haldussüsteemi analüüsiti selle iga peatüki raames hoolikalt. Sõelumise eesmärk oli selgitada, millises ulatuses on Eesti õigusnormid juba viidud vastavusse Euroopa Liidu normidega ja milliseid meetmeid tuleb veel tarvitusele võtta.
  Eesti integratsioonile maailma majandusega on kaasa aidanud liberaalne majanduspoliitika ja mitmed riiklikul tasemel sõlmitud kokkulepped. Osalemine kaubanduskoostööd soodustavates organisatsioonides (vabakaubandusleping ja assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga, koostöö teiste Balti riikide ja EFTA riikidega) on toonud Eestile kasu. Seda poleks olnud võimalik saavutada läbi partnerluse üksikute riikidega.  
Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa Euroopa Liidu poliitikate kujundamises ning menetleda liidu õigusakte. Teisisõnu – Eesti ise räägib kaasa selles, mida Euroopa Liit peab tegema.
Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt Euroopa Liidu otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades. Ka Euroopa Liidu teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides.
Et paremini esindada Eesti huve, tuleb valitsusel määratleda prioriteedid ning põhimõtted. Nendest lähtutakse Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemisel. Valitsuse üldisemad Euroopa Liidu suunalised eesmärgid ning prioriteedid tuuakse ära eraldi strateegilised dokumendis. See on alus valitsuse Euroopa poliitika lahtimõtestamiseks ja selgitamiseks ning Eesti Euroopa Liidu suunalise tegevuse hindamiseks. Selle põhjal töötatakse välja valdkondlikud tegevuskavad ning kujundatakse seisukohad Euroopa Liiduga seotud üksikküsimustes.
„Eesti Euroopa Liidu poliitika“ on oluliseks abivahendiks Eesti huve esindavatele poliitikutele, ametnikele ja valitsusvälistele organisatsioonidele. Ühtlasi on tegemist dokumendiga, mille kaudu Eesti tutvustab oma seisukohti ja nägemust teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele, institutsioonidele ja välispartneritele.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa ülesandeks on korraldada ning suunata Ministrite Nõukogu tööd ühe poolaasta vältel. Selleks määratleb eesistuja oma eesistumisperioodiks prioriteetsed küsimused ning tegevuskava.
Arvestades Euroopa Liidu Nõukogu olulist rolli liidu otsustusprotsessis ning eesistujate erinevaid prioriteete, on otstarbekas määratleda valitsuse prioriteedid kitsamalt iga eesistumisperioodi jaoks. Sellest tulenevalt kinnitabki valitsus iga riigi eesistumisperioodi alguses veel eraldi prioriteetidedokumendi. Prioriteetide ja eesmärkide seadmine aitab paremini sihistada valitsuse Euroopa Liidu suunalist tegevust eesistumisperioodil. See võimaldab ka iga eesistumise lõppedes anda hinnangu Eesti riigi osalemisele Euroopa Liidu otsustusprotsessis.
Leian, et kõik need dokumentide läbivaatamised ja muud protsessid olid väga olulised selle jaoks, et Eesti saaks astuda Euroopa Liitu. Ilma nende protsessideta oleks Eesti Euroopa Liidus vaid kõrvaltvaataja. Nüüd saame aga me kõik läbi oma Euroopa Parlamendi saadikute liidu töös osaleda. Mina ei ole kahjuks seda teemat sügavamalt uurinud ja sellega kokku puutunud. Seega ei oska kahjuks teemat pikemalt analüüsida.
Abimaterjalid:
http://www.riigikantselei.ee - Euroopa
http://www.estonica.ee - Majandus
Oleme Euroopa Liidu liikmed
Referaat