Kirjalik ülevaade õigusõpetus (0)

EKV6082 Eesti keel C1.1
Viktoria Gratšjova
Minu ülevaade allikateks on kaks õpikut. Üks nendest on "Õigusõpetuse õpik 3.täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne" ,mille autoriteks on Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigo Nuuma ja Enno Oiderma. Seda anti välja Kirjastuses "Külim" 2012. aastal. Teiseks allikaks on õpik, mille nimeks on " Rooma eraõiguse alused" autor Elmar Ilus. Raamat on trükitud advokaadibüroo "Lepik & Luhäär Lawin" toel, kirjastuses "Penikoorem" 2005. aastal. Need kaks õpikut-konspekti on mõeldud õigusteaduskonna üliõpilastele, et omandada õigusalaseid teadmisi ja mõista eesti õigusteaduse arengulugu. Õpikust " Rooma eraõiguse alused" mina võtsin 5.peatükki (89-98 lk) ja 9.peatükki (171-186 lk). Õpikus "Õigusõpetus" mina analüüsisin 2.peatükki (38-54 lk) ja 3.peatükki (62-75 lk).
Mina valisin need kaks õpikut, sest kõik minu eriala materjalid põhinevad just nendel õpikutel. Õpikute tekst on jaotatud teemade kaupa ja tegemist on teadustekstiga. Õpikute materjalid aitavad tudengitel eksamiteks ette valmistuda ja väga tihti need asendavad ka loengukonspekte. Võib öelda, et õpikud teevad õigusteaduskonna tudengite elu aina lihtsamana, sest nad sisaldavad väga palju kasulikku informatsiooni ja annavad võimaluse õppida kodus iseseisvalt. Teadusteksti keel on päris raske, aga see nõuab ainult korraliku läbitöötamist ja analüüsimist, et kõigest aru saada.
Esimesena mina analüüsisin allikat „Rooma eraõiguse alused“. See tekst oli päris raske minu jaoks, sest tekstis oli palju ladina keelseid sõnu ning pidin palju tõlkima. Selle teksti lugedes pidin palju tööd tegema. Õpikus kirjeldatakse Rooma eraõigust. Seda loetakse nagu kõikide õiguste alusena ja algajad juristid algul õpivad Rooma eraõigust, sest pole mõtet õppida oma riigi õigust, kui sa ei tea Rooma õigust. Arvan, et see õpik on huvitav sellepärast, sest seal on palju ajaloolisi fakte ja igale inimesle on huvitav teada, mis oli enne tema sündi.
5.peatükk.Perekonnaõiguslikud suhted (89-98 lk)
See peatükk oli minu jaoks huvitav, sest mina võrdlesin nüüdse ja Rooma perekonnaõigust. Sain teada, et kaasaegne pere mudel väga erineb Rooma pere mudelist. Eriti uus oli minu jaoks see, et Roomas pole abielu olnud selline nagu praegu- vabatahtlik ühendus mehe ja naise vahel. Roomas tunti ainult patriarhaalset perekonna vormi, see tähendab, otsetõlkes "isa võimu". Järelikult Rooma abielu oli ainuabielu, kus eesotsas oli perekonnapea, pereisa (ladina keeles „paterfamilia“), kelle absoluutse võimu alla olid ühendatud naine, lapsed, teised sugulased ja orjad .
Kõige rohkem selles peatükkis räägitakse sellest, et Vana Roomas olid kaks abielu vormi: „cum manu“ ja „sine manu“.Cum manu tähendab, et naine oli täielikku mehe võimu all, aga sine manu puhul see võim oli piiratud või absoluutselt puudus.
Samuti peatükis räägitakse abielusõlmimise vormidest , nende erinevustest, laste ja vanemate õiguslikkest vahekorradest jne. Üldiselt see peatükk sisaldab kõike seda, mis puudutab perekonnaõiguslike suhteid ja näitab kuidas perekonnaõiguse seadused muutusid tol ajal.
9.peatükk.Pärimisõigus (171-186 lk)
Pärimisõigus on väga avar ja vaevanõudev teema. Oma töö käigus mina tihti võrdlesin tänapäeva ja Rooma pärimisõigust. Arvan, et võrdlemise puhul mõned asjad muutuvad rohkem arusaadavateks ja isegi ilmub midagi uut, mis sa lugemise käigus võiksid mitte märgata.
Enne seda, kui ma Rooma pärimisõigusest rääkima hakkan, tahaksin selgeks teha, mida tähendab mõiste „pärimine“. Et oleks rohkem arusaadamav, tsiteerin selle mõiste definitsiooni: „Pärimiseks nimetatakse ühe isiku- pärija- teise isiku- pärandaja- õigustesse ja kohustusse astumist viimase surma puhul.“
Pärimisõiguse peatükki puhul kirjeldatakse pärija ja pärandaja vahelised suhted, kohustused ja pärimise liigid. Loomulikult kaasaegne pärimisõigus väga erineb Rooma pärimisõigusest. Näiteks ,lähtudes meie tänapäeva pärimisõigusest, abielu mitte mingil juhul ei mõjuta pärimisõigust, aga Vana Roomas „cum manu“ abielu juhul naine ( cum manu-naine täielikku mehe võimu all) kaotab oma absoluutse pärimisõiguse. Selliseid erinevusi on väga palju ja peab palju tööd tegema, et neid fakte kõrvutada.
Teiseks ma lugesin õpikut, mille nimeks on „Õigusõpetus“ .See on minu teaduskonna kohustuslik kirjandus, seepärast selle valisingi. Antud õpik on mõeldud mitte ainult tudengitele, vaid ka inimestele, kes soovivad saada teadmisi mõnest üksikust õpikus käsitletavast õigusharust( näiteks. tsiviil-,võla-,pärimisõigusest jne). Õpik koosneb kahest erinevast osast. Esimeses osas (peatükid 1-6) räägitakse riigi ja õiguse üldküsimustest ning see osa rakendab aluse õpiku järgneva osale. Teine osa (peatükid 7-15) on pühendatud tsiviil-, asja-, võla-, äri-, pankroti-, pärimis-, töö- ja karustusõigusele ning kohtu korralduse küsimustele.Tekstis palju viidatakse Eesti õigusaktidele "Riigi teataja " veebiaadressi kaudu.
2.peatükk.Õigusnormid ja õigussüsteem (38-54 lk)
See peatükk loob ettekujutst sellest, mis ja kuidas reguleerib inimeste ühiskondlikuid ehk sotsiaalseid suhteid. Selles tekstis on väga palju mõisteid ja nende definitsioone. Peamiselt räägitakse õigusnormidest ja nende süsteemist ning milleks ühiskonnale neid vaja on. Sain teada, et õigusnormid reguleerivad inimeste käitumist ja tagavad ühiskondlike suhete organiseeritust ja korrastust. Samuti meile iseloomustatakse kaks õigusperekonda: romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda. Põhiliselt see peatükk käsitleb seda, millel tugineb meie ühiskond. Tegelikult tekst pole lihtne, aga kui lugeda põhjalikult, siis võib sellega hakkama saada.
3.peatükk.Õiguse vormid ehk allikad (62-75 lk)
Need kaks peatükki ( 2. ja 3.) on omavahel seotud. Kui eelmises petükkis räägiti õigusnormist, siis selles räägitakse õigusnormi väljendamise viisist. Kõige pealt tekstis käsitletakse õigusvormi mõisteid ja liike. Pärast näidatakse millised on õigusaktid ( näiteks, normatiivaktid ja üksikaktid) ja seletatakse nende tähendusi ja liike. Samuti meile tutvustatakse õigusnormi struktuuri ja kuidas õigusnorme sõnastatakse õigusakti tekstis. Mul on juba kogemus, kuidas õigusnormid väljenduvad õigusakti tekstis. Ma juba tegin sellist tööd, kus pidi liigitama õigusnormid õigusakti tekstis. See töö oli päris huvitav, aga raskusi oli sellega, sest õigusnormi struktuur ei väljendu otseselt õigusakti tekstis, seepärast mina pöördusin selle peatükki juurde ja see väga aitas mind.
Kokkuvõtteks tahaks õelda, et mulle meeldis selle tekstiga tööd teha, kuid lugemine oli raske ja väsitav. Arvan, et põhjuseks võiks olla see, et tekst oli teaduslik ja oli väga palju spetsiifilisi väljendeid. Neid teadmisi ma võiksin kasutada nii ülikoolis kui ka tavalises elus, sest väga tihti me puutume kokku asjadega, mis on seotud õigusega. Ma soovitaksin neid allikaid lugeda loomulikult õigusteaduskonna tudengitele ja ka inimestele, kes tarkust taga nõuab.