Õiguse entsüklopeedia eksam (0)

Õigus - Õiguse alused

1 Hindamata

Õiguse entsüklopeedia
Eksamil!

Õiguse mõiste ja tähtsus ning kuidas on see seotud riigi poliitika ja majandusega

Avaliku ja eraõiguse erinevus ehk vahet tegemine

Õiguse allikad ja avaldamise vormid (nt eesti õigusaktide süsteem)

Õigusnormid, mõiste ja struktuurielemendid (hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon )

Õigus perekond ja õigussüsteem (õiguse harud)

Õigussuhe ja struktuurieemendid( subjektid , sisu, objekt)

Õiguse rakendamise mõiste ja etapid ehk staadiumid

Õigus on headuse ja õigluse kunst . Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid.
Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temalevajalikus suunas.
Õiguse ja majanduse omavahelises seoses on määrav mõju majandusel, teisalt aga õigus, kehtestades majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab mõju ka majandusele. Õigusel on majandusele reguleeriv toime. Riik ei saa oma majanduse korraldamisel läbi õiguslikke vahendeid kasutamata.
Õigus ja poliitika on tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Igal seadusel on konkreetsed poliitilised eesmärgid. Õigus on riigi poliitika teostamise vahend ja ka poliitika ohjamise vahend.
Õigus peab tagama võimude lahususe põhimõtte järgimise, seaduslikkuse ja seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimise, riigivõimu allutatuse põhiseadusele, demokraatliku õigusmõistmise sõltumatu kohtu poolt jne, eelkõige aga kaitsma üksikisikut nii riigi kui riigiväliste institutsioonideebaseadusliku kohtelmise, aga ka kohtlemise eest, mis ei vasta inimõigustele või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetele ja normidele.

Era- ja avalik õiguse vanimaks eristamiseks on huviteooria (avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku kasuga). Kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub ka probleem avalikku õigusesse. Kaasajal on eristamisel määravaks nn subjekti teooria.
Eraõigus jaguneb: tsiviil-, kaubandus-, majandusõigus
Avalik õigus jaguneb: rahvusvaheline, riigi-, kiriku-, haldus-, kriminaal -, protsessi-, finantsõigus.

Õigusvorm ehk õigus allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Ajalooliselt on olnud õigusvormidena kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Nüüd on lisandunud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Euroopa Liidu õigusaktid.
Eesti õigusaktide süsteem: 1) Põhiseadus; 2) Põhiseaduslikud seadused; 3) Seadused; 4) Seadlused; 5) Määrused; 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid

Õigusnormid on käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Need ei ole õiged või väärad, need on kas kehtivad või mitte. Reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna. Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul . Õigusnorm on üles ehitatud: kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon)

Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonnad).
Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisiühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne).

Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhe on suhe, milles subjektid on omavahel seotud subjektiivsete õiguste ja subjektiivsete kohustustega. (Õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidilste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele).
Õigussubjektsus on isikuvõime olla õigussuhtest osavõtja, selle moodustavad õigusvõime, teovõime ja deliktivõime.
Juriidilise sisu moodustavad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.
Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi.

Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine , mida teostavad pädevad riigiorganid . ( Õigusnormide rakendamine on kompentsete riigiorganite riigivõimualaneorganiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites).
Esimene staadium on faktiliste asjaolude analüüs.
Teine staadium on õigusnormi valik ja analüüs.
Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine).
Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 148 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

148 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

minniheidi Õppematerjali autor

Õiguse entsüklopeedia küsimused-vastused eksamiks

Õiguse entsüklopeedia Õigus entsüklopeedia Õiguse allikad Õigusnormid eraõigus avalik õigus

Sarnased õppematerjalid

docx

Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega

(samuti ka riigieelarve); seadusandliku võimu organid liigitatakse kõrgeimateks (Riigikogu) ja kohalikeks (valla- ja linnavolikogud) Täidesaatva võimu organ – valitsus, esmaseks ülesandeks on seadustes ja kõrgemalseisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimine; täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganiteks (Vabariigi Valitsus) ja kohalikeks haldusorganiteks (maavanem). Kohtuvõimu organ – kohtud, esmaseks ülesandeks on õiguse mõistmine Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse ka esmaseid ja teiseseid riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas. Eestis on esmaseks riigiorganiks Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid (moodustatakse valimiste tulemusel) ja mittevalitavaid (moodustatakse nimetamise või määramise teel) riigiorganeid.

Õigus alused

docx

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Õiguse entsüklopeedia (AKJ6260.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistekse õiguse eelastmete all? Selgita! Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord. MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga

Õiguse entsüklopeedia

docx

Õigusõpetus I KT kordamisküsimuste vastused

Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustavad tunnused 1) õigus on käitumisreeglite kogum 2) õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) õiguses väljendub riigi tahe 4) õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) õiguse täitmist tagatakse riigisunniga 6) õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.  Õiguslik tava

Õigusõpetus

docx

Õiguse alused eksamiküsimused-vastused 1-63

sisefunktsioonid-riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon,õiguskorra tagamine,sotsiaalmajandus,kultuurilis-kasvatsulik f. Välisf- kaitsef,vastastikune koostöö ja abif. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat- riigiorganite systeem,mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan-riigiaparaadi struktuurne element,selle funktsionaalne osa. Liigitus-seadusandliku,täidesaatva ja kohtuvõimu oraniteks. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab õigusele vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu.õiguses väljendub riigi tahe. 8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Õigusriik-riigivõimu selline õiguslik korraldus,mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse

Õigus

docx

Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus"

Õigust iseloomustab: Õigus on käitumisreeglite kogum; Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; Õiguses väljendub riigi tahe; Õigus on üldkohustuslike normide kogum; Õiguse täitmist tagatakse riigi-sunniga; Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Ehk õigus on ühiskonna õiglustundele vastav käitumisreeglite ehk normide kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigisunniga. 10.Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse juriidilise käsitluse kohaselt on õiguseks riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord. Õiguse loomuõigusliku käsitluse kohaselt on õigus normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. 11

Õigus

docx

Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.

poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA, Sveits, Araabia Ühendemiraadid). Konstitutsioonilised föderatsioonid luuakse riigivõimu aktide alusel ,,ülaltpoolt" (Brasiilia, India, Pakistan). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega (liikmesriikidevaheliste lepingutega). Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Personaalse autonoomiaga (personaalne autonoomia) on tegemist siis, kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest

Õigus

doc

Õiguse põhimõisetd

reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks ·Autoritaarne ·Autonoomne õigusinstituut ·Õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. õigusperekond ·Õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. ·Tänapäeval suuremad õigusperekonnad: ·Kontinentaalne õigusperekond ·Üldise õiguse perekond Kontinentaalne õigus ·Ehk romaani-germaani õigus kujunes Euroopa mandril alates 12.saja Rooma õiguse teadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. ·Iseloomustab: õigusnorm kõige tähtsam! Üldine õigus ·Ehk anglo-ameerika õigus kujunes välja Inglismaal normannide vallutuste järel ja hõlmab nüüdisajal peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike. ·Iseloomulik . Kõige tähtsam kohtulahend. Koninentaalse õigussüsteemi iseloomustus

Õiguse entsüklopeedia

doc

õigusõpetuse konspekt.

Õiguse mõiste.- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem.- Ühiskondlikke suhteid reguleerivate õigusnormide teatud kvalitatiivselt määratletud ühtsus. · Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. · Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. · Nimeta õiguse allikad. - Õiguse allikas on õigunormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. · Õiguslik tava · Õigusteadus (juristide arvamus) · Kohtu- ja halduspretsedent · Leping · Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid · Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist. - ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid