Õiguse roll ühiskonnas (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

18

docx

Sotsiaalne reguleerimine

Sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud või neile allutatud isik integreeritakse normide abil vastavasse sootsiumi. Sotsiaalsete normide olemasolu tõttu pole inimene oma tahteaktides enam absoluutselt vaba. Ta peab arvestama üldisi huvisid ning tagajärgi, mida tooks kaasa üldiste huvide eiramine. Sotsiaalsed normid on seega inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks ning seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Kõik need sotsiaalsete normide funktsioonid on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Sotsiaalne regulatsioon kui nähtus on käsitatav ühiskonna alalhoidlikkuse, nö sotsiaalse enesekaitase ilminguna. Liigist sõltuvalt seisneb vastava sotsiaalse normi funktsioon kas vastava sootsiumi või ühiskonna terviku käitumise mõjutamises soovitud suunas. Selles seisneb reguleeriv funktsioon. Sotsiaalse normi koordineeriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises. Sotsiaalsed

Ühinguõigus

36

pdf

Õigusnormid ja õigussüsteem

normatiivset reguleerimist. Seepärast kasutatakse kahte erinevat sotsiaalse reguleerimise viisi.3 1.1. Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet: nad reguleerivad ühiskondlikke suhteid. Tüüpilised sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes: 1. Moraalinormid on kõlbluspõhimõtted, mis on ühiskonnas tunnustatud käitumisreeglitena (aus- ebaaus). 2. Korporatiivsed normid on käitumisnormid, mis reguleerivad suhtlemist organisatsiooni sees ja ka teiste organisatsioonidega. 3. Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Tavade hulka kuuluvad ka traditsioonid.4 1 Paas, T. Infosüsteemi alused. Tartu, 1991, lk 17 jj

Õigus alused

14

doc

Õiguse entsüklopeedia

Õiguse entsüklopeedia ­ lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioonid- õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ...

Õiguse entsüklopeedia

48

docx

Õigus nähtusena

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Õiguse definitsioon. Tunnused, mille abil määratleda õigust..................................................3 2.Tänapäevane õiguse mõiste......................................................................................................5 3.Õiguse juriidilise, sotsioloogilise ja loomuõigusliku käsitluse erisused..................................7 3.1.Juriidiline käsitlus.............................................................................................................7 3.2.Sotsioloogiline käsitlus....................................................................................................

Õiguse alused

17

doc

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö, reklaamiseadus

ning nende ulatuse, reklaami eritingimused ning reguleerib reklaamialase tegevuse järelevalvet ja kehtestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Uurimustöö eesmärgiks on RS-i kui õigustloova akti juriidilise sisu ja olemuse analüüs. Uurimuses on vaadeldud: RS-i kohta Eesti Vabariigi õigusallikate hierarhias ja Euroopa Liidu õiguskorras; millises vahekorras on ,,ülipositiivne" ja positiivne õigus; kirjeldatud akti normistikku süsteemiteooriast tulenevalt; määratletud õiguse valdkond, kuhu uuritav akt kuulub; milline on akti õiguslik ideoloogia; milline on õigustloova akti keel; analüüsitud erinevate õigusnormi liikide olemasolu seaduses ning otsitud õigustloova akti rakendamispraktikat. Uurimustöö on koostatud peamiselt tuginedes Raul Naritsa õigusteaduse õpikule ,,Õiguse entsüklopeedia". 3  1. REKLAAMISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE,

Õigusteadus

37

doc

Õiguse alused loengu põhjalik konspekt

arusaamu riiklik-õiguslikust tegelikkusest. Jutt on terviklikust õigussüsteemist, mille kujunemise lätted ulatuvad XII-XIII sajandisse. Seda nimetatakse prantsuse ehk kontinentaalseks ehk romaani-germaani või ka seadusõigusel põhinevaks õigussüsteemiks. Eesti kuulub just sellesse õigussüsteemi. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleeritb inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed ojektiivses tähenduses, ning olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, mis korrastasid inimkäitumist. §1 Sotsiaalsed normid 1. Sotsiaalsete normide mõiste Norm on üldiste määratluste järgi - reegel, juhis või mall. Sotsiaalne norm väljendab ühiskondlikku tahet, reguleerivad ühiskondlikke suhteid,s.t. inimeste käitumist üksteise suhtes. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist

Politoloogia

5

doc

õigusnormid

Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. Õiguse normatiivne tõlgendamine näitab, et olemasolevast õigusest võib luua normi-reegli vaid juhul, kui olemasolevat õigust mõistetakse kui ühtset ja põhimõttelist alget. 2. Õigusnormi funktsioon Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. ,,Sein" ja ,,sollen" (olema ja pidama) eristamine. Kirjutatud õiguses on õigusel lause vorm (nn. õiguslause). Õiguslaused on sellised laused, mis sisalavad tähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta. Nad on pidamislaused. Õiguskord on ka sotsiaalse liigina pidamiskord. Tegusõna ,,paenduma" eristab õigust teistest nähtustest. Õigusnormist saab teada, mida võib normi adressaat teha või kuidas peab ta antud olukorras otsustama. Selline teadaandmine on seotud normatiivse funktsiooniga. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu. Õigusnorm lubab, kirjutab midagi ette, tagab või jätab ilma.

Õiguse entsüklopeedia

190

pdf

Õiguse üldteooria

ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust

Õigus

Kommentaarid (0)