Tiamiin vitamiin esitlus (0)

PowerPoint Presentation





VITAMIINID
On vajalikud meie organismi normaalseks 
funktsioneerimiseks. 
Organism neid ise sünteesida ei suuda. VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD. 
Neil ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid ei asenda
- valke
- rasvu
- süsivesikuid
- vett ega ka üksteist


Parimaks vitamiiniallikaks inimorganismi jaoks on 
tasakaalustatud ja  mitmekesine toit. Enamik vitamiine on ensüümide koostisosad.  Vitamiinide puudusel ei saa organism valmistada 
vastavat ensüümi, mille koostisse vitamiin kuulub 
ja seega on ainevahetus häiritud.


Termini “vitamiinid” võtsid esimest korda kasutusele biokeemik Frederick 
Hopkins ja vitamiini teooria rajaja Casimir Funk aastal 1912                     Frederick Hopkins                           Casimir Funk


Vitamiinid jagunevad
vesilahustuvad
rasvlahustuvad
Vesilahustuvad vitamiinid:
B1 (tiamiin), 
B2 (riboflaviin), 
B3 (niatsiin), 
B7-(biotiin), 
folaadid, 
B12-vitamiin, 
C-vitamiin (askorbiinhape),
B5 (pantoteenhape) 
Rasvlahustuvad vitamiinid:
 A-, D-, E-, Q10- ja K-vitamiin.


1926. aas tal eral da ti rii si klii dest ve si la hus tuv bio 
ak tiiv ne ühend. See oli esi me ne määretletud B-
rüh ma vi ta miin ning se da tä his ta ti süm bo li ga B1. 
B1-vi ta mii ni tei ne ni me tus on tiamiin.


19 sajandil avastati näiteks, et B1- 
vitamiini e. tiamiini puudus on 
seotud puuduliku toitumisega Tiamiin ehk B1 vitamiin on 
esmatähtis toitaine, mida organism 
ei ole võimeline ise tootma ning 
seetõttu on seda võimalik saada 
vaid toidust.


Kuna tiamiin on vesilahustuv vitamiin, ei 
suuda organism seda talletada ning kui inimene 
mingil põhjusel tiamiini sisaldavaid toiduaineid 
piisavalt ei tarbi, võib vitamiinipuudus kiiresti 
tekkida.


B1-vitamiinil on oluline roll süsivesikute ja 
osade aminohapete ainevahetuses 
organismis.
B1-vitamiini on vaja:
• rasvade ja süsivesikute normaalse 
ainevahetuse tagamiseks,
• närvisüsteemi, lihaste ning südame 
normaalseks funktsioneerimiseks,
• maomahla normaalseks tekkimiseks.


Nor maal se toi tu mi se ja ter vis li ke elu vii si de pu hul 
tiamiinivaegust ül di selt ei te ki.  Tõ si sed när vi koe ta lit lu se häi red, mis 
tiamiinipuuduse kor ral te ki vad, on es ma joo nes 
tin gi tud glü koo si aine va he tu se muu tu mi sest.  Oma osa on siin ka när vi im puls si de üle kan de ot 
se sel häi ru mi sel.


Tiamiini puudusest tingitud 
haigust nimega beriberi, 
avastati aladel, kus söödi 
enamasti valget nn 
poleeritud riisi, kus riisilt oli 
kestad ehk kiudained 
eemaldatud ja töödeldud 
kõrgel kuumusel.
 
Riisilt oli eemaldatud nii 
ensüümid kui vitamiinid, 
mis tegutsevad koos ja ilma 
milleta inimese rakud 
toimida ei saa


Beriberi on on B1-
vitamiini puudusest või 
omastamise häirest 
tulenev 
ainevahetushaigus, mille 
korral koguneb verre 
liigselt piimhapet ja 
püroviinamarihapet. 
Eristatakse:
kuiv beriberi -  stress, 
rasedus, alatoitumus
märg beriberi – 
närvisüsteemi haigusest, 
aga ka 
imendumishäiretest 
tingituna


Alkohoolikutel võivad tekkida seisundid nimega:
Wernicke entsefalopaatia, mis ilm neb elu oht li 
ke aju tü ve,  väi ke aju ja suur aju oimu sa ga ra te 
kah jus tus te na (tun nu sed on se ga sus, koor di nat 
sioo ni häi red, sil ma de lii ku mis puu ded). Tea tud 
staa diu mis lee ven dab või ise gi ra vib neid häi reid 
tiamiini süs ti mi ne.
Korsakovi psühhoos, mis on tugevasti seotud 
tiamiini puuduliku tarbimise ja/või 
vaegimendumisega, mi da ise loo mus tab ope ra tiiv 
mä lu ja pü si mä lu nõr ge ne mi ne, tiamiini ma nus 
ta mi ne enam ei aita.


Arenenud maades esineb beriberit harva, kuid 
see võib kujuneda ühenduses kroonilise 
alkoholismiga.
Lastel ilmnevad sümptomid kiiremini, on 
üldiselt raskemad ja võivad viia 
südamepuudulikkuseni.


B1 –vitamiini puuduse varaste sümptomite hulka 
võivad kuuluda:
anoreksia
seedesüsteemi häired
kaalulangus
vaimsed muutused
lihasnõrkus
jalgade-käte tuimus,kipitus


B1 vitamiini puudust ohustavad tegurid:
alkohol
kohv
suitsetamine
antibiootikumid
liigne magusa tarbimine


Vitamiinitarvidus ja hulk sõltub: - vanusest
- soost 
- kehalisest aktiivsusest


B1-vi ta mii ni nor mid: Nai sed: 1,0-1,2 mg päe vas
Me hed 1,3-1,6 mg päe vas
Ohu tu B1-vi ta mii ni päe va ne üld ko gus täis kas 
va nu le: 50-75 mg (toit pluss mu jalt saa du)


Soovituslik päevane tarbimiskogus 1,1–1,4 
mg sisaldub keskmiselt:
 50 g päevalilleseemnetes,  250 g küpsetatud seafilees,  130 g pähklites,  600 g keedetud täisteramakaronides,  900 g keedetud täistertariisis,  2,54 liitris piimas.


Parimateks B1-vitamiini allikateks on: 
seemned, pähklid, nisuidud, pärm, liha, 
kaerahelbed, tatar, täisterapasta, leib, maapirn, 
astelpajumarjad, maks, kanafilee, täisterariis, lõhe, 
kaunviljad, kama, muna.


SÖÖGE MITMEKESISELT!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21