.........................................6 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria....................................6 3 Intelligentsuse mõõtmine...................................................................................7 3.1 Binet'-Simoni test................................................................................7 3.2 RPM....................................................................................................7 3.3 Wechsleri intelligentsusskaalad..........................................................8 3.4 Testide usaldusväärsus........................................................................9 4 Intelligentsuskvoot...........................................................................................10 5 Enamlevinud testid..........................................................................................11 6 Kokkuvõte...............................................................
.......7 3.1 Testide usaldusväärsus......................................................................................... 7 3.2 Testide eetiline pool............................................................................................. 7 3.3 Binet'-Simoni test................................................................................................. 8 3.4 Raveni progresseeruvad maatriksid......................................................................8 3.5 Wechsleri intelligentsusskaalad........................................................................... 9 3.6 Intelligentsuskvoot............................................................................................. 10 3.7 Enamlevinud testid.............................................................................................10 4 EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS.............................................................. 11 5 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA.....
......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal.......................................................................................................6 3 INTELLIGENTSUSTESTID..............................................................................................7 3.1 Binet-Simoni test..........................................................................................................7 3.2 Wechsleri intelligentsusskaalad................................................................................... 8 3.3 John C. Raveni progressiivsete maatriksite test...........................................................8 3.4 IQ 8 3.5 Testide tulemused.........................................................................................................9 4 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD..................................................................................12 4
mis peegeldavad eelkõige hetkesooritust ja olemasolevate teadmiste taset Spetsiifilise võimekuse testid · Mõõdavad kitsamat võimekust (reaktsiooniaeg), või laiemalt võttes spetsiifiliste oskuste omandamise potentsiaali, mis on teatud elukutse või valdkonna juures otseselt vajalik tööülesannete edukaks täitmiseks Teadmiste ja sooritustestid · Mõõdavad omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi · Kontrolltööd ja eksamid Tuntumaid intelligentsusteste Wechsleri intelligentsusskaalad · David Wechsler'i (1896-1981) välja töötatud skaalad intelligentsuse mõõtmiseks · Nt täiskasvanutele mõeldud WAIS ja lastele mõeldud WISC · 11 alaskaalat · Ülesanded muutuvad järjest keerukamaks · Eesmärgiks määratleda ülesannete keerukuse tase, mida inimene ei ole enam suuteline eksimatult lahendama Wechsleri intelligentsusskaalad · Verbaalsed testid mõõdavad: · Üldist arusaamist (miks on suitsetamine tervisele kahjulik?)
tunneb ja tajub ennast. Robert Sternberg: 1)seesmine komponent info hankimine, probleemi käsitluse planeerimine, teadmiste kohandamine. 2)kogemuslik komponent - korduvas situatsioonis kasutame teadmisi automaatselt. 3) seotus väliskeskkonnaga eri kultuurid seavad esiplaanile erinevad ülesanded ja oskused. IQ test 1904 (Alfred Binet & Theodore Simon) tegid laste vaimse arengu testi. William Stern võttis tarvitusele intelligentsuskvoodi IQ. David Wechsleri testid on maailmas väga popid. Jonn C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi.
IV. Short-Term Memory (Lühimälu) Bead Memory (Kujundite järjestuse test) - kujundite järjestuse äratundmine pildil Memory For Sentences (Lausemälu test) - etteloetud lause reprodutseerimine Memory For Digits (Numbrimälu test) - etteloetud numbrite rea reprodutseerimine Memory For Objects (Pildimälu test) - piltide järjestuse reprodutseerimine E. WAIS, WISC, WPPSI The Wechsler Adult Intelligence Scale (WAIS-R) 1981 Wechsleri Intelligentsuse Test Täiskasvanutele vanuses: 16-74 aastat normgrupp: 1880 inimest hälbiv IQ (deviation IQ) IQ muutub vanusega: (normid vanusegruppide kaupa) 16-17; 18-19; 20-24; 25-34; 35-44; 45-54; 55-64; 65-69;70-74. 11 alltesti ( 6 verbaalset, 5 mitteverbaalset) alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15)
IV. Short-Term Memory (Lühimälu) Bead Memory (Kujundite järjestuse test) - kujundite järjestuse äratundmine pildil Memory For Sentences (Lausemälu test) - etteloetud lause reprodutseerimine Memory For Digits (Numbrimälu test) - etteloetud numbrite rea reprodutseerimine Memory For Objects (Pildimälu test) - piltide järjestuse reprodutseerimine E. WAIS, WISC, WPPSI The Wechsler Adult Intelligence Scale (WAIS-R) 1981 Wechsleri Intelligentsuse Test Täiskasvanutele vanuses: 16-74 aastat normgrupp: 1880 inimest hälbiv IQ (deviation IQ) IQ muutub vanusega: (normid vanusegruppide kaupa) 16-17; 18-19; 20-24; 25-34; 35-44; 45-54; 55-64; 65-69;70-74. 11 alltesti ( 6 verbaalset, 5 mitteverbaalset) alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15)
INTELLIGENTSUS Kaisa Pilnik 11. klass INTELLIGENTSUSE MÕISTE • Palju definitsioone • Arukus • Loomulik intelligents • Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime • David Wechsleri definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsio naalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime • Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu • Mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord INTELLIGENTSUSTÜÜBID •Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes väljendada selgesti oma mõtteid,
Ryan ja Deci(enesemääratlemise teooria) Dweck (mõttemustrite teooria) Klassikalised emotsiooniteooriad: James-Lange, Cannon-Bard Schachter ja Singer(kognitiivne emotsiooniteooria) Mesquita ja Frieda (emotsionaalse käitumise osad) Ekman (põhiemotsioonid) Panksepp (imetajate baasemotsioonid)-uudishimu, hirm, raev, paanika Galton ("Talendi ja iseloomu pärilikkus") Binet - tänapäevastele intelligentsustestidele aluspanija Spearman(üldintelligentsus) Stern(intelligentsuse koefitsent ehk IQ) Wechsleri intelligentsus skaalad WAIS ja WISC KABC- intelligentsustestid lastele IQ uuringus Eestis- Juhan Tork, "Eesti laste intelligents" Goddard (IQ ja kriminaalsus) 05.10 Montesquie Darwin(evolutsiooniteooria) Mead, Benedict(antropoloogiline lähenemine) Watson biheiviorism) Hippokrates-4 temperamenditüüpi Koleerik-kollane sapp Melanhoolik-must sapp Sangviinik-veri Flegmaatik-lima Kretshmer ja Sheldon (kehatüübid- endomorf, ektomorf, mesomorf) Allport- kesksed ja teisesed tunnusjooned
potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi tervel real (enamasti kognitiivsetel) aladel. Võimekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi ühel kindlal (mitte ilmtingimata kognitiivsel) tegevusalal. Howard Gardneri järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab luua asju või tegutseda viisil mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed. David Wechsleri järgi on andekas see, kellel on püsivus, nautimisvõime ja eesmärgiteadlikus. Taunitav on see, kui hinnatakse, kuidas õpilane on tekste sõna-sõnalt omandanud, kuid ei hinnata lapse orginaalsust, tema loogilist mõtlemist ja väljendus oskust. Raamatus on välja toodud, kuidas on võimalik juba varakult väikelastel ära tundu varjaste märkide kaudu, et tegemist on andekusele kalduva lapsega. Esimesteks tundemärkideks imikueas
Pärilikkuse ja keskkonna mõjude tähtsuse hindamisel ei ole teadlased ühel meelel. Osa autoreid rõhutab keskkonna rolli, teised aga peavad intelligentsuse põhiliseks mõjutajaks pärilikke tegureid. Intelligentsuskvoot ehk IQ on intelligentsuse mõõt, mille abil inimesi võrreldakse. Selle arvutamiseks tuleb inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100- ga. Kõige paremateks testideks peetakse David Wechsleri teste, täiskasvanu ja lapse omi. John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi, mille puhul on tegu mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde. Testide ohuks on näiteks see, et neist on raske head tulemust saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole
* ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja erimunakaksikud (50%) *ühemunakaksikud koos kasvanud .86 *erimunakaksikus koos kasvanud .60 *õed-vennad koos kasvanud .47 TESTI PUHUL ON OLULINE - standardiseerimine - sooritus varasema valimi normidega võrreldes - reliaablus - valiidsus INTELLIGENTSUSE MÕÕTMISEST - üldine vaimne võimekus *kliinilised testid - spetsiifiliste võimekuste testid *akadeemilise võimekuse testid *sooritustestid - praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC *verbaalne ja toiminguline * WAIS-IV *WISC *WPPSI NÄITED - verbaalsed alatestid: *mõõdavad üldist arusaamist – miks on suitsetamine tervisele kahjulik? *mõõdavad informeeritust – mitu päeva on aastas? - sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamine – kui pliiats maksab 63 krooni... jne *Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) - samaaegne vs järjestikune infotöötlus - kultuurilised ja keelelised vähemused
Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler leidis, et Stanford-Binet' skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu
avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler – leidis, et Stanford-Binet’ skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 – Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 – Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid – armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks “ainuvalitsejateks” psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu
tema eluvanusega ja korrutada 100-ga. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, kus testis saadud punktide arv teisendatakse IQ väärtuseks. Keskmine on 90-109 punkti. Oluline on eristada IQ väärtus loovusest Merilin Machi'l oli IQ 230, kuid Einsteinil 173. Väga populaarsed testis on David Wexhsleri intelligentsustestis lastevariant ja täiskasvanute variant, neid peetakse parimateks testideks üldse. Binet-Simoni ja Wechsleri testide puudused on: ebavõrdne olukord probleemide tundmine aitab õigesti vastata; keele tundmise vajadus. John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi 1938 mittesõnaline intelligentsustest, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde. Ülesanded ei nõua erilisi teadmisi, kuid üha raskemate ülesannete lahendamine tähendab, et vastaja õpib testi tehes. Peavad olema kujundite nägemise harjumus ja testi pliiatsiga täitmise oskus.
(d) subjektiivse heaolu test, elamusteotsingu test, maskuliinsustest 45. Olendi intelligentsus sõltub peamiselt (a) tema aju absoluutkaalust (b) tema aju valgeolluse kõrgest osakaalust hallolluse suhtes (c) ajukäärude ja -vagude nurgelisuse määrast (d) neuronite omavahelisest talituslikest seostest ajus 46. Intelligentsuse mõõtmise algatajate ja peamiste arendajate hulgast leiame (a) Binet, Sterni, Wechsleri (b) Piaget, Mead'i, Harlow (c) Wernicke, Broca, Korsakovi (d) Cattelli, Costa, McCrae 47. Silmapaistvalt andeka inimese IQ väärtuseks on (a) 60 (b) 110 (c) 140 (d) 1000 48. Isiksuse patoloogia defineerivateks tunnusteks on (a) hetkel psühhopatoloogias omaks võetud haiguste nomenklatuurid (b) hälbimine normist, sobimatus konteksti, kannatused
Kui ta läbis ilma vigadeta, siis mindi aasta vanemate testi juurde. Seda testi on mitmel korral uuendatud ja tänu ülesannete mitmekülgsusele kasutati veel isegi 1960. aastatel. · See meetod oli aga küllaltki kohmakas ja aeganõudev, seega võttis William Stern kasutusele intelligentsuskvoodi- IQ. Selleks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada sajaga. · Tänapäeval on maailmas väga populaarsed David Wechsleri intelligentsusetestid. 22. Intelligentsuse testid- näited testidest ja autoritest
koolis-“Koolikeele” õppimine 25. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? arukus, taibukus, Igapäevaloogika, Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? –1865. a püüdis lahti seletada taibukust, 1korda sõna intell. ja geenius Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857–1911), Intelligentsuse skaala (Binet ja Simon), Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC - WAIS-IV (täisk- 16- ), WISC( kool-6-16), WPPSI( eelkool-2.5- 6,5) 26. Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee, Negriidid < europiidid < mongoliidid Normaaljaotus ja standardhälve. 27. Üldvõimekus ja g-faktor. Üldvõimekus -Akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid, Spearman-üldintellig, g-faktor- Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg)- R.
Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? · Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? · 1865 avaldas F. Galton artikli "Talendi ja iseloomu pärilikkus" · General intelligence (üldintelligentsus) · Eugeenika Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). · Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (18571911) · Intelligentsuse skaala · Binet ja Simon · Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC (1939; Wechsler Adult Intelligence Scale) · Verbaalne ja toiminguline · WAIS-IV · WISC · WPPSI Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Peame arvestama kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevus Normaaljaotus ja standardhälve Üldvõimekus ja g-faktor Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg) Howard Gardner (s
küsimustele vastamine; Jälgimine, pealiigutused, haaramine, klotside ladumine, pliiatsikasutus, lõikamine; trepist kõndimine; Suhtlemine, eneseregulatsioon, emotsioonid, sümbolite kasutamine) Arengutestid ja hilisem IQ? Ennustav väärtus tulevase võimekuse osas alla 2-a laste juures väike. Vanemate juures on saadud vastuolulisi tulemusi. Tuntuimad IQ testipatareid: STANDFORD BINET', WECHSLERI, KAUFMANI, WOODCOCK-JOHNSON-R. 7 NB: Testitulemuste interpreteerimine ja nendel põhinevate järelduste tegemine sõltuvad mõõtevahendi psühhomeetrilistest omadustest, testi normidest ja kultuurikontekstist! Meetodite efektiivsus: Informaalsed meetodid = suured erinevused ·läbiviija roll ·arvesta arengu erinevusi ·vead suuremad, vähem objektiivsed
Kui laps testi täitmisel eksis, anti talle järgmiseks ette nooremale vanusele mõeldud test. Kui laps ei eksinud, siis katsetati kõrgema vanuse testiga. Testi raskusastme suurendamist või vähendamist võis vajadusel korrata.Testi tulemusena saadi teada lapse vaimne vanus võrreldes tema ealise vanusega. Wechsler - intelligentsustest laste ja täiskasvanute intelligentsuse mõõtmiseks. Tegemist on individuaaltestiga. Wechsleri intelligentsusskaalad on väga oluliselt mõjutanud psühholoogilise hindamise valdkonda. Neid peetakse kõige enam kasutatavateks kognitiivseid võimeid mõõtvateks instrumentideks nii lastel kui täiskasvanutel. WAIS ja WISIC Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Normaaljaotus ja standardhälve. Üldvõimekus ja g-faktor. Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg).
Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler leidis, et Stanford-Binet' skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid.
Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler leidis, et Stanford-Binet' skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid.
Inimese vaimset võimekust mõõdetakse sageli intelligentsustestide abil. Kaheks testi sobivuse ja headuse olulisemaks näitajaks on selle valiidsus(näitab, millisel määral test mõõdab just nimelt neid omadusi, milleks ta on ette nähtud, seega mõõtmisvahend peab olema hästi sobiv) ja reliaablus(garanteerib sama testi stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused). Kokkuleppeliselt on testi ja kordustesti vahelise korrelatsiooni nõudeks r suurem kui 0,8. Wechsleri test – võimaldab esitada testi täitja vaimse profiili. Alla 70IQ punkti arvestatakse vaimset alaarengut. Kõige rohkem inimesi kelle IQ väärtus jääb 100 lähedale. See kuidas geenid väljenduvad, sõltub väga palju olukordaest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. 4.4 ISIKSUSE PATOLOOGIA Käitumise ja psüühika patoloogiga tegelevad psühhiaatria ja kliiniline ning patopsühholoogia. Juriidilises kontekstis tuleks eriliseks pidada antisotsiaalseid isiksusehäireid nagu
koostamine IV. Short-Term Memory (Lühimälu) Bead Memory (Kujundite järjestuse test) - kujundite järjestuse äratundmine pildil Memory For Sentences (Lausemälu test) - etteloetud lause reprodutseerimine Memory For Digits (Numbrimälu test) - etteloetud numbrite rea reprodutseerimine Memory For Objects (Pildimälu test) - piltide järjestuse reprodutseerimine E. WAIS, WISC, WPPSI The Wechsler Adult Intelligence Scale (WAIS-R)1981 Wechsleri Intelligentsuse Test Täiskasvanutele vanuses: 16-74 aastat. normgrupp: 1880 inimest. hälbiv IQ (deviation IQ). IQ muutub vanusega: (normid vanusegruppide kaupa) 16-17; 18-19; 20-24; 25-34; 35-44; 45-54; 55-64; 65-69;70-74. 11 alltesti ( 6 verbaalset, 5 mitteverbaalset). alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15)
enamik vastuseid tavaliselt keskmisse vahemikku, võrdselt on esindatud nii vaimselt mahajäänud kui väga kõrge intelligentsusega inimesed. IQ tulemust 90-100 peetakse normaalseks, üle 130 on ülihea ja alla 70 viitab vaimsele mahajäämusele. Väga kõrge IQga inimesed ei tarvitse olla loovad. Albert Einsteini IQ oli 173, Merilin Machil aga 230. Seega on loovus ja IQ punktisumma eri nähtused. ENAMLEVINUD TESTID Tänapäeval on väga populaarsed David Wechsleri intelligentsustestid eraldi lastele ja täiskasvanutele. Neid peetakse parimateks intelligentsustestideks läbi aegade. Binet-Simoni ja Wechsleri testi puudusena või märkida testitavate teatud määral ebavõrdset olukorda inimesed, kes vastavaid probleeme rohkem tunnevad, on kergem õigesti vastata. Niisugused testid nõuavad keele tundmist, olles sobimatud inimestele, kes antud keelt hästi ei valda. On üritatud välja
töölised, kolledzisse astujad jne). Need testid hindavad inimeste tunnetuslikku ja haridustaset ja on tavaliselt teostatud pliiatsi-paberi stiilis valikvastuste vormis (tuleb leida õige vastus pakutute hulgast). Mõnikord võivad rühmatestid olla koostatud rõhuga abstraktse, mittesõnalise võimekuse selgitamiseks. Uus test lastele. Viimasel ajal on tähtsust omandanud uus test lastele Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC). K-ABC on Binet ja Wechsleri soovitatud testi edasiarendus ja selles on kaks uut tahku. 6 Esiteks on testis kasutatud kohati moodsat sõnastust, et tabada intelligentsi infotöötluse raamistikus. Mõned ülesanded püüavad hinnata lapse võimekust järjestikuses tunnetusprotsessis, näiteks korrata kuuldud arvu numbrite kaupa või jäljendada eksaminaatori poolt lauale koputatud rütmi
kujunditega, sotsiaalseid situatsioone kujutavate piltidega, kontuurjoonistega olukordadest, kus testile vastajat kujutatakse talle ebameeldivust põhjustanud situatsioonis. 20. Võimete testide teke. Intelligentsustestide pioneeriks on nimetatud prantsuse psühholoog A. Binet, kes töötas välja meetodi koolilaste vaimsete võimete testimiseks. Hiljem täiustas seda L. Terman ja nimetas selle Stanford-Binet' testiks. Hiljem täiustas seda veel ka Wechsler (Wechsleri intelligentsustest) luues võrdsed tingimused eri kultuuridest pärit rahvastele. 21. Isiksusetestid. California isiksuse test. Isiksusetestid mõõdavad inimestevahelisi erinevusi tüüpilistes käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviisides. Inimesed erinevad üksteisest hulga püsivate kalduvuste poolest, mis tulevad ilmsiks kas kõigis või paljudes sarnastes olukordades. California isiksuse test (CPI) on sarnane MMPI testile koosneb suurest hulgast
testiga, mille eesmärgiks oli mõõta laste vaimset arengut, st sõeluda välja need, kes tavakoolis hakkama ei saa. IQ mõiste võttis kasutusele William Stern, algselt tähendas see vaimse ea ja kronoloogilise ea jagatist korda 100, kus kronoloogiline vanus tähendab inimese tegelikku vanust; vaimne vanust tähendab inimese vanust vastavalt testi järgi saadud punktidele. Tänapäeval enimkasutatavad on Wechsleri testid (WAIS täiskasvanutele, WISC lastele, koosneb 11 alltestist, mis on nii sõnalised kui ka mitteverbaalsed). Raveni progressiivsed maatriksid: mittesõnaline, näitab ka ülesannetest õppimise võimet. Kultuurist sõltumatu. IQ testi veebiversioonis saab proovida (inglise keeles) näiteks siin NB! Veebiversioonis testide tulemusi (numbreid) tuleb võtta üsna skeptiliselt, kuna IQ skoor ei ole mitte absoluutne vaid suhteline number, st võrdlus mingi grupiga
elukogemused. Paludes näiteks inimesel korrata erineva pikkusega numbrijadasid, mõõdame üldintelligentsuse kõrval suuresti ka mälu treenitust. Kui aga võtta erisugust tüüpi ülesannete sooritusest keskmine, peegeldab see kõige paremini just üld intelligentsuse taset. - Intelligentsuse mõõdikud - Binet’-Simoni ja Stanfordi-Binet’ testid – laste ingelligentsuse hindamiseks. 30 erineva raskusega ülesannet; prototüüp enamusele IQ testidele - Wechsleri intelligentsusskaalad – arvas, et liiiga palju sarnaseid ülesandeid; verbaalse ja mitteverbaalse intelligentuse skoorid; mitmesugused ülesanded - Verbaalse taibukuse test – sõnade defineerimine, sõnapaaride sarnasus jne - Raveni progresseeruvad maatriksid – mitteverbaalsete IQ testide rühmas; abstraktsed seosed; pildimaatriksid; 60 küsimust; sõnaliste ülesannete puudumine - Wonderlici test – 50 küsimust 12 minutiga, tüüpilised küsimused
küsitlust, testimist ja mitteformaalseid hindamisprotseduure. Meetodid on tegelikult samad, mida peadgoogikas ja psühholoogias kasutatakse teaduslike teadmiste saamiseks inimeste käitumise ja õppimise kohta. Ka konkreetse lapse uurimisel saab just nende meetoditega vajalikku infot. Iga meetodi raames saab rääkida konkreetsetest vahenditest, nt testimisel kasutatakse erinevaid intelligentsuse teste (Raveni Progresseeruvad Maatriksid; Wechsleri test jne) või mälu teste või isiksuse teste. Kõigi meetodite ja vahendite puhul on oluline küsimus nende valiidsusest ja reliaablusest. ➧Kõigis vanustes sobivad laste uurimiseks standardiseeritud testid, mis on just selles vanuses laste uurimiseks välja töötatud. ➧Mida väiksem on laps, seda suurem osakaal on vaatlusel. ➧Lisaks vaatlusele saab kasutada ka mitteformaalseid hindamisprotseduure, nt anda lapsele täita erinevaid mängulisi ülesandeid
enamik vastuseid tavaliselt keskmisse vahemikku, võrdselt on esindatud nii vaimselt mahajäänud kui väga kõrge intelligentsusega inimesed. IQ tulemust 90-100 peetakse normaalseks, üle 130 on ülihea ja alla 70 viitab vaimsele mahajäämusele. Väga kõrge IQga inimesed ei tarvitse olla loovad. Albert Einsteini IQ oli 173, Merilin Machil aga 230. Seega on loovus ja IQ punktisumma eri nähtused. Enamlevinud testid Tänapäeval on väga populaarsed David Wechsleri intelligentsustestid eraldi lastele ja täiskasvanutele. Neid peetakse parimateks intelligentsustestideks läbi aegade. Binet-Simoni ja Wechsleri testi puudusena või märkida testitavate teatud määral ebavõrdset olukorda inimesed, kes vastavaid probleeme rohkem tunnevad, on kergem õigesti vastata. Niisugused testid nõuavad keele tundmist, olles sobimatud inimestele, kes antud keelt hästi ei valda. On üritatud välja töötada
Intelligentsustestid – Stanford-Binet test: Koosneb seeriast ülesannetest, mille olemus varieerub vastavalt testitava vanusele. Test esitatakse suuliselt, alustatakse kergematest (eale vastavatest) ja liigutakse edasi raskemate probleemide lahendamiseni. Kui saavutatakse vaimse ea tase, millest testitav edasi minna ei suuda (ei soorita ühtegi ül) on test läbi. Õigete ja valede vastuste mustrit uurides saab arvutada testitud isiku IQ väärtuse. Wechsleri test: WAIS-R (täiskasvanud) ja WISC-R (laste). Koosnevad kahest peamisest osast – sõnaline skaala ja mitteverbaalne ehk soorituse skaala. Annab täpsemad võimalused saamaks pilti isiku erivõimetest. Puudu g faktor, normaaljaots, standarhälve küsimus Motivatsioon on vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab edasi eesmärgi poole. Sisemine või väline seisund, mis ajendab kindlal viisil tegutsema.
üldvõimekust, mida nimetatakse sageli g-faktoriks. Emotsionaalse intelligentsuse osad (- D. Goleman) 1) Võime enda emotsioone ära tunda. 2) Võime hallata oma emotsioone. 3) Võime ennast motiveerida. 4) Võime teiste emotsioonide ära tunda. 5) Võime luua ja hoida suhteid teistega. 6) Stressialuvus, kontroll oma kihude üle ja iseloom (karakter). - Neurootilisus - emotsionaalse stabiilsuse puudumine. — Wechsleri intelligentsusskaalad - eesmärgiks on määratleda ülesannetekeerukuse tase, mida inimene ei ole suuteline enam eksimatult lahendama: 1) WAIS (Wechsler Adult Intelligence Scale) 2) WISC (Wechsler Intelligence Scale for Children) Raveni progresseeruvad maatriksid (RPM): Mitteverbaalne ehk pildiline test, mille abil mõõdetakse eelkõige järelduste tegemise oskust ja analüüsvõimet. - Liikuv intelligentsus - keskonnast sõltumatu üldine vaimne potentsiaal, mis on teadmise
tegelikule vanusele, alustati lapse eale vastava testiga. Kui ta selles vigu tegi, anti talle aasta nooremale mõeldud lapse test. Minnakse astmeni, kus laps ühtegi viga ei tee.) William Sterni IQ test- intelligentsuse mõõdu test. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsivanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktide arv IQ väärtuseks. Enamlevinud testid: · David Wechsleri intelligentsustestid- laste ja täiskasvanute variant. Ebavõrdsed olukorrad- neil inimestel, kes vastavaid probleeme rohkem tunnevad, on kergem õigesti vastata. Ps nõuavad niisugused testid tihtipeale keele tundmist, olles seega sobimatud inimestele, kes antud keelt hästi ei oska. Nende prob ületamiseks on üritatud välja töötada testi, milles oleks vähe kultuuritausta tundmist eeldavaid küsimusi. · John C. Raven'i progressiivsete maatriksite test
mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1949 Wechsler’i skaala lastele (WISC) – Binet testi täiustus, kus eri kultuuridest pärit isikute ebavõrdseid tingimusi üritati leevendada. Kasutati mitte-kultuurispetsiifilisi tingimusi. 1955 Wechsler`i skaala täiskasvanutele (WAIS) - Wechsleri intelligentsusskaalad on väga oluliselt mõjutanud psühholoogilise hindamise valdkonda. Neid peetakse kõige enam kasutatavateks kognitiivseid võimeid mõõtvateks instrumentideks täiskasvanutel. Tegemist on individuaaltestiga. Armee alfa ja beeta testid - I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid – armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad
kurjategijad panevad toime väiksema vahelejäämise riskiga kuritegusid ja saavad soodsamaid otsuseid kohtus; · Ei ole päris selge, mida mõõdavad intelligentsuse testid ja osade kriitikute arvates on tegemist sama tunnusega, mille puudusele viitab kuritegelik käitumine(näit. käitumise vastavus keskklassi ootustele, respondendi staatus). Alates 1930ndatest aastatest kasutatakse Wechsleri metoodikat ning selle kaasaegsemaid versioone, milles mõõdetakse mitte ainult summaarset intelligentsi taset, vaid alatestid näitavad ka umbes 12 võimete komponenti. Alatestide tulemused summeeritakse kahte gruppi: 1. verbaalne (verbal) andekus - sõnavara, sarnasuste leidmine, aritmeetilised, matemaatilised võimed. 1. kujundiline (performance) andekus - pildi koostamine, lõpetamine, osade
võimekaid lapsi Pranstuse koolides.Nende testide tulem oli lihtne number või koefitsent, mis võttis kokku erinevad võimed. Sobivad IQ keskmiseks valiti 100 ning skoori jaotuse kirjaldamiseks normaaljaotuskõver. IQ teste arendati Stanfordi ülikoolis, sealt pärineb ka "Stanford-Binet" test 1916 aastast. Valitsused kasutasid neid teste sõjaväkke värbamisel. Tänapäeval kasutatakse koolides, tööle värbamisel, isiklikus arengus jm mitmeid IQ teste. Teiste hulgas ka Wechsleri ja Eysencki teste. On räägitud ka IQ testide vasturääkivusest kus väidetakse, et IQ testid viitavad rassilisetele erinevustele, neid on kritiseeritud ka valiidsuse osas: nad testivad vaid teatud võimeid, jättes teised kõrvale näiteks ei arvesta nad igapäevaste väljakutsete puhul "praktilist taipu". IQ = Mental Age/Chronological Age X 100. IQ mõiste on kasutusel ka tänapaeval, ehkki seda arvutatakse nüüd teisiti. Kõigepealt
piisavalt palju, siis langeb enamik vastuseid tavaliselt keskmisse vahemikku, võrdselt on esindatud nii vaimselt mahajäänud kui väga kõrge intelligentsusega inimesed. IQ tulemust 90- 100 peetakse normaalseks, üle 130 on ülihea ja alla 70 viitab vaimsele mahajäämusele. Väga kõrge IQga inimesed ei tarvitse olla loovad. Albert Einsteini IQ oli 173, Merilin Machil aga 230. Seega on loovus ja IQ punktisumma eri nähtused. ENSAMLEVINUD TESTID Tänapäeval on väga populaarsed David Wechsleri intelligentsustestid eraldi lastele ja täiskasvanutele. Neid peetakse parimateks intelligentsustestideks läbi aegade. Binet-Simoni ja Wechsleri testi puudusena või märkida testitavate teatud määral ebavõrdset olukorda inimesed, kes vastavaid probleeme rohkem tunnevad, on kergem õigesti vastata. Niisugused testid nõuavad keele tundmist, olles sobimatud inimestele, kes antud keelt hästi ei valda. On
neljas alatestis: verbaalne, ruumiline ja numbriline võimekus ning lühimälu. Stanford--Binet' intelligentsusskaala Sisaldab 6 tüüpi ülesandeid, mis mõõdavad: # teadmisi (26% ülesannetest); # voolavat intelligentsust (17%); # visuaal-ruumilist töötlust (18%); # arvulist mõtlemist (21%); # töömälu (12%); # lühimälu (6%). Testi kasutusala on teisest eluaastast kuni 85+ eluaastani. Wechsleri skaalad Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC, 1949) -- kõige enam rakendatav individuaaltest lastele Wechsler Adult Intelligence Scale (WAIS, 1955; WAIS-R, 1981; WAIS-III) - väga tunnustatud individuaaltest # Mõlemad testid koosnevad 11-st alaskaalast (6 verbaalset ja 5 mitteverbaalset), mis sisaldavad erineva raskusastmega, järjest keerukamaks muutuvaid ülesandeid. Raveni progresseeruvad maatriksid · Maailmas üks hinnatumaid ja populaarsemaid teste üldise
kattuvus 50%). • Ühemunakaksikud kasvanud koos .86 • Erimunakaksikud kasvanud koos .60 • Õed -vennad kasvanud koos .47 Testi puhul oluline! • Standardiseerimine • Sooritus varasema valimi normidega võrreldes • Reliaablus • Valiidsus Intelligentsuse mõõtmisest • Üldine vaimne võimekus – Kliinilised testid • Spetsiifiliste võimekuse testid – Akadeemilise võimekuse testid – Sooritustestid Intelligentsustestid • Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC (1939; Wechsler Adult Intelligence Scale) • Verbaalne ja toiminguline • WAIS- IV • WISC • WPPSI Näited WAISist ja WISCist • Verbaalsed alatestid: mõõdavad üldist arusaamist “Miks on suitsetamine tervisele kahjulik?” • Informeeritust “Mitu päeva on aastas?” • Sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamist: “Kui pliiats maksab 63 krooni...” jne. 52
kaudu saab ennustada õppimisedukust. Oletatav üldine intelligentsus arvatakse koosnevat (1) sõnalisest, (2) praktilisest ja (3) sotsiaalsest intelligentsusest (Sternberg et al., 1981). Kõik intelligentsuse testid on jaotatavad individuaaltestideks ja rühmatestideks. Teise klassifikatsiooni aluse kohaselt võib intelligentsustestide osi jaotada sooritustestideks ja verbaalseteks (sõnalisteks) testideks. Intelligentsuse hierarhilisest mudelist lähtuvad testid on Wechsleri Täiskasvanute Intelligentsuse Skaala Revideeritud Variant (WAIS - R) ja Wechsleri Laste Intelligentsuse Skaala Revideeritud Variant (WISC - R) 5 - 15 aastastele ning Wechsleri Koolieelse ja Esmase Intelligentsuse Skaala 4 - 6 aastastele. Tegeliku intelligentsuse mõistmise näiteks on Wechsleri täiskasvanute intelligentsuse mõõtmise skaala (WAIS - R), mis koosneb kahest üldisemast alajaotusest sõnalistest skaaladest ja sooritusskaaladest
mõiste. Selle all mõistetakse konkreetset tulemust,mis on saadud mingil viisil vaimseid võimeid mõõtes,10 ehk siis jõutud tagasi vana hea tautoloogilise definitsiooni juurde: ,,Intelligentsus on isiksuse omadus, mida mõõdetakse intelligentsuse testidega".Tõepoolest, intelligentsus on paljuski üldmõiste ja võib rääkida andekuse eri liikidest (nt matemaatiline, muusikaline, verbaalne andekus). Alates 1930.aastate lõpust kasutatakse laialdaselt D. Wechsleri metoodikat ning selle nüüdisaegsemaid versioone,milles ei mõõdeta mitte ainult summaarset intelligentsi taset, vaid alatestid näitavad ka umbes 12 14 võimete komponenti. Alatestide tulemused summeeritakse kahte gruppi: 1) verbaalne (verbal) andekus sõnavara, informeeritus,sarnasuste leidmine, kontsentreerumisvõime, matemaatilised võimed; 2) kujundiline (perfomance) andekus pildi koostamine,lõpetamine, osade ühendamine, sümbolite kasutamine.Üldise
Nature or nurture Inimliigi tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: Genotüüp pärilikkuse alus indiviidi kogu geneetiline info; perekonnasisene uuring ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja kahemunakaksikud(genotüübi kattuvus 50%) Keskkonna mõjud Intelligentsuse mõõtmine: Üldine vaimne võimekus akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid Spetsiifiliste võimekuste testid sooritustestid Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC Verbaalne ja toiminguline, hetkel kasutusel WAIS-IV, lastele on ka olemas WISC ja WPPSI Näiteid WAISist ja WISCist Verbaalsed alatekstid: mõõdavad üldst arusaamist ,,Miks on suitsetamine tervisele kahjulik?" Informeeritus ,,Mitu päeva on aastas?" Sõnaliste aritmeetiliste ülesannete lahendamine Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) Samaaegne vs järjestikune infotöötlus, kus on vaja ainult ühte ülesannet lahendada vs
Nature or nurture Inimliigi tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: Genotüüp – pärilikkuse alus – indiviidi kogu geneetiline info; perekonnasisene uuring – ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja kahemunakaksikud(genotüübi kattuvus 50%) Keskkonna mõjud Intelligentsuse mõõtmine: Üldine vaimne võimekus – akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid Spetsiifiliste võimekuste testid – sooritustestid Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC Verbaalne ja toiminguline, hetkel kasutusel WAIS-IV, lastele on ka olemas WISC ja WPPSI Näiteid WAISist ja WISCist Verbaalsed alatekstid: mõõdavad üldst arusaamist „Miks on suitsetamine tervisele kahjulik?“ Informeeritus „Mitu päeva on aastas?“ Sõnaliste aritmeetiliste ülesannete lahendamine Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) Samaaegne vs järjestikune infotöötlus, kus on vaja ainult ühte ülesannet lahendada vs
Miks tingimustes oskused tekivad?) Pole ideaalset teooriat: Piage vaimset arengut, jne et iga teooria selgitab omavaldkonda, et pole sellist mis selgitaks arengut tervikuna ja millega kõik nõus oleksid. Samas küsimärke on ka teiste arenguteooriate kohta. 20.saj teine pool (tekkis vajadus laiema hindamisnõustamis süsteemi järele, järest rohkem hälvetega lapsi jõudis haridusüsteemi, tekkis vajadus vahendite järele, mis mõõdaks nende taset. Wechsleri testid (WISC, WPPSI), Bayley skaala, K-ABC (vanuses kuni16 olid need esialgu, mis aiatasid laste vaimset võimekust täpsustada. (osad ka 1 -42 kuud oli mõned skaalad) Kaufmani ABC võimeladab ka vaimset võimekust mõõta. testid arenguhälvetega laste uurimiseks (PEP, PAC vaimuhäiretega noored) Vene teadlaste uurimisvahendid EV laste uurimiseks (Strebeleva) (tekkis vajadus spetsiifilise arenguhälvete laste jaoks, nt autism, sest nad kõike ülseandeid ei teinud seal. Nt PEP
pole stabiilne; oluline DQ erinevus ennustab hilisemat IQ. Seos hilisema kooliedukusega tulemused vastuolulised. Intelligentsuse mõõtmisest: erinevad arusaamad. Üritatakse hinnata IQ-d ja selle komponente. IQ arvutatakse kujul (100 ± 15), hälbimus normist. IQ = (vaimne/kronoloogiline) x 100. Hindamise eesmärk on teaduslik huvi (teooria); praktiline vajadus, ennustamine (praktika). Tuntumad IQ testipatareid: STANFORD BINET' testid (1905- ); WECHSLERI SKAALAD (1939- ); KAUFMANI SKAALAD (1989- ); WOODCOCK-JOHNSON- R (WJ-R) 1999. Sümboolse mängu test. 1979.a M.Lowe ja A.Costello. Mõeldud 1-3aastastele lastele. Võimaldab hinnata tegevuse taset ilma kõneta; uurida varaste mõistete kujunemist; mänguasjadena esitatud sümbolite äratundmist ja kasutamist. Punktisumma vanusetase. BOEHMI Põhimõistete test. 1986/2000, A.E.Boehm. versioonid 4-7aastastele ja 3- 5aastastele. Individuaal ja grupiversioonid
annaabi.ee 
