Intelligentsus - spikker (0)

Intelligentsus on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Inglise psühholoog Charles Spearmani uurimuse alusel sisaldab intelligentsus nii üldist võimekust kui mitmesugust spetsiifilist võimekust. Raymond Cattel:l Fluiidne (voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi, haripunkt 20 eluaasta paiku. Kristalliseernunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades, see kasvab kogu elu jooksul. Howard Gardner : *Keelealane intel – seondub keele kasutusega.*Loogilis-matemaatiline intel – oluline mitmete abstraktsete probleemide ja ül. lahendamisel.*Ruumiline intel – hea ruumitaju ja orjenteerumis võime.* Kehalis -kinesteetiline intel – keha ja liigutuste tunnetamine ja taujumine.*Muusikaline intel – muusika mängimine, loomine ja kuulamine .*Personaalne intel – 1)interpersonaalne – tajub ja mõistab hästi teisi; 2)intrapersonaalne – tunneb ja tajub ennast. Robert Sternberg : 1)seesmine komponent – info hankimine , probleemi käsitluse planeerimine , teadmiste kohandamine . 2)kogemuslik komponent - korduvas situatsioonis kasutame teadmisi automaatselt. 3) seotus väliskeskkonnaga – eri kultuurid seavad esiplaanile erinevad ülesanded ja oskused. IQ test 1904 ( Alfred Binet & Theodore Simon) tegid laste vaimse arengu testi. William Stern võttis tarvitusele intelligentsuskvoodi – IQ. David Wechsleri testid on maailmas väga popid. Jonn C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi.