killustatuse püsimajäämine Saksamaal. · Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola- Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). · Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 1. RIIKLUSE ARENG KESKAJAL: 1.1. Suur rahvasteränne ja barbaririikide teke Euroopas: 4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride
ja Inglismaal pärast Saja-aastase sõja (1337 1453 a) lõppu. Rahvaarvu taastumine pärast musta surma; linnade, kaubanduse ning tehnika areng. Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja poliitilise killustatuse püsimajäämine Saksamaal. Keskaegne ühiskond KESKAEG 2 Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola-Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG
Lõpuaasta suhtes on aga mitmeid eriarvamusi, kõige sagedamini on selleks pakutud aastat 1492 , mil Kolumbuse poolt avastati Ameerika kuid keskaja lõpuks on loetud ka järgmisi sündmusi:.. 1Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453a. 2Usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Saksamaal 1517a 3 Türgi ülemvõimu murdumine 1689 4 14-15 saj suur katku epiteemia Keskaja mõistet kasutusele võttes pidasid ajaloolased silmas eelkõige Kesk ja Lääne Euroopat. Eesti keskaeg algas 13 sajandil ja vältas kuni Liivimaa sõjani 16 sajandil. Samal ajal oli kahes Aasia piirkonnas Mesopotaamias ja Egiptuses juba keskaja algul hoopis kõrgemalt arenenud ühiskond kui Euroopas. Feodaalaega jaotatakse kolmeks perioodiks: 1. 5.sajajdi lõpust 11 saj. keskpaigani kestis varakeskaeg 2. Kõrgkeskaeg kestis 11-14saj 3. 15. saj. lõpust 16. saj. lõpuni kestis Hiliskeskaeg , mida nimetatakse ka varauusajaks. Keskajal valitsevat korda nimetatakse feodaalkorraks
….. poolt avastati … Ameerika ……., kuid keskaja lõpuks on loetud ka järgmisi sündmusi:.. 1… Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453a. 2… Usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Saksamaal 1517a 3… Türgi ülemvõimu murdumine 1689 ……………….. 4… 14-15 saj suur katku epideemia ……………………………….. Keskaja mõistet kasutusele võttes pidasid ajaloolased silmas eelkõige … Kesk …… ja … Lääne ….. – Euroopat. Eesti keskaeg algas … 13 … sajandil ja vältas kuni … Liivimaa … sõjani … 16.. sajandil. Samal ajal oli kahes Aasia piirkonnas - Mesopotaamias …… ja… Egiptuses …. – juba keskaja algul hoopis kõrgemalt arenenud ühiskond kui Euroopas. Feodaalaega jaotatakse kolmeks perioodiks: 1. 5.sajajdi lõpust 11 saj. keskpaigani kestis … varakeskaeg ………………………… 2. Kõrgkeskaeg kestis ………… 11-14saj …………………………………………………….. 3. 15. saj
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus
- Keskajal ladina keel muutus - Keskaega peetakse allakäigu ajajärguks - 18. saj lõpus hakati keskaega idealiseerima romantikute poolt kangelasajastu - 313 Milano Etikt, 375 hunnid tungisid Euroopasse, 476 katkes Lääne-Roomas keisri võim, 495 ristiti Frankide kuningas kõike võib keskaja alguseks pidada - 1453 türklased vallutasid konstat, 1494 itaalia sõjad, 1517 Luteri teesid võib keskaja lõpuks pidada - Niisiis keskaeg algab u. 5 sajandil ja lõppeb ca 1500 aastal. Venemaal olid piirid teised, isegi 17. sajandit võib pidada keskajaks.. - Kirjalikke allikaid keskajast on vähe, tänu arheoloogiale saab ajajärku ,,sisse vaadata" - Vara-keskaeg kuni 11. sai - Kõrg-keskaeg 11-13 saj. - Hilis-keskaeg 13-15/16 saj - keskaeg on väljamõeldud periood, mis ei üldista midagi, kuid on piisavalt tugevalt juurdunud, et tema kui peridoodi juurde jääda.
Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat
Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Rooma ehk Bütsants ja tuntuse kaotanud Lääne Rooma, mille varemetele tekib Frangi riik. Kristluse jagunemine Rooma katolikuks kirikuks ja õigeusu kiriuks. Periood lõppeb Frangi riigi lagunemisega, mis on 9. 10. sajand. · 11. 14. saj ja seda nimetatakse kõrgkeskajaks võimsaim riik on Püha Rooma
Kõik kommentaarid