Pime keskaeg (0)

Pime keskaeg
Keskaeg algas Rooma riigi lagunemisega Lääne-Roomaks ja Bütsantsiks, 476. aastal. Nimetus- keskaeg, võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt. Keskaja lõpuks leotakse 15.sajandi lõppu, 16.sajandi algust. Keskaega iseloomustavad katoliiklus , feodalism , killustatusja uued maailmavaated. Keskaeg jagunes varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Üldiselt oli keskaeg suhteliselt stabiilne(ühed ja samad konfliktid, samad probleemid, samad küsimused). Kokkuvõtlikult oli keskaja areng mingi hetk lakanud, püsiv oli allakäik.
Varakeskajal kujunes välja feodalism, kadus kauplemine rahaga, see asendus asjade vahetamisega. See soodustas naturaalmajanduse esilekerkimist. Feodaalidel olid oma pärisorjad, kes olid samas ka sõjamehed. Feodaalid olid ka ise sõjamehe staatusega, sõjas osalemise eest anti neile maatükid(valitsejatel oli tarvis feodaalide armeede abi). Pärisorjus tekkis feodaalide vajaduse tõttu orjade vastu, ilma orjadeta poleks nende maadel olnud väärtust. Niisiis selletõttu ka orjus . Samas võis põhjuseks olla ka võimuvajadus. Lääne-Euroopas lõppes küll pärisorjus varem, kui idas, samas oli lääne pool ja ajast eest.
Keskajal ei olnud linnad, nagu nad olid varem olnud. Võrreldes Rooma aegsete ja peale keskaega valminud linnadega olid keskaegsed linnad ligilähedased külale. Linnades valitses vaesus ja feodalism. Linnad olid põhilised kaubateedel asuvad keskused. Linnades oli palju näljahäda, haiguseid ja surma. Seda selletõttu, et lihtrahvale ei pööratud eriti tähelepanu ja nad olid „ väärtusetud“.
Keskajal leidsid aset ka ristisõjad, mis olid laastavad ja suurte ohvrite arvuga. Jällegi mängisid põhilist rolli feodaalid oma armeedega, kuigi, kui varem oli nende põhitegevus laastamine, siis nüüd järgiti rüütlieetikat. Usun, et rüütlieetika aitas mõnes mõttes kaasa ka rahvaste suuremale rahulolule ja kergemale elule, seda siiski vaid ristiusku rahvastele, kuna nende vastu ei korraldatud enam rüüsteretki, neid ei tapetud enam niiöelda lõbupärast, feodaalid ei kasutanud rahva peal oma suurt võimu niipalju ära. Rüütli seisus oli alus rüütlikirjanduse tekkele, mis mängis kindlasti rolli kultuuri arengus.
Kõrgkeskajal tõusis elukvaliteet märgatavalt, linnad arenesid tugevalt, arenema hakkas taas rahamajandus, mille baasiks olid linnad ja kaubanduse areng. Samuti oli see käsitöö ja kaubanduse õitseaeg. Just linnade areng mängis kõige tähtsamat rolli käsitoo ja ka kaubanduse arengus. Just suuremad linnad ja üha paremini töötav linnasüsteem oli võti kaubanduse ja käsitöö arenguks. See tähendas ka inimeste heaolu paranemist(muidugi mitte alamklassi jaoks), oli vähem haigusi. See võis ka olla suur lüke tsentraliseeritud riikide tekkele.
Hiliskeskaeg oli tegelikult sisuliselt uusaja teke, keskaja tunnused asendusid uusaja omadega, tekkis apitalistlik majandus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et keskaeg on võrreldes teiste ajastutega aeglase arenguga, siiski toimus kogu areng ju 10 sajandit. Kui ma nimetaks keskaega pimedaks , siis seda just oma aeglase arengu, viletsate eluoludeja sõdade rohkuse pärast. Samas võib nimetada keskaega ka pimedaks valgusajastu tõttu, kus areng toimus kiiresti, maailmavaateid tekkis mitmeid(keskajal oli neid vähe), inimesed julgesid arvamust avaldada, orjus hakkas kaduma. Samas, 10 sajandit, ilma mingisuguse tehnoloogia arenguta, väga aeglase elukvaliteedi tõusuga on tõesti näiteks, eriti praeguse ajaga tõesti väga „pime“.