Koolis kiusamine (2)

Kooli kiusamie
Sisukord

Contents

1 Koolis kiusamine 3
Keda kiusatakse 3
2 Kuidas lapsevanem peaks aitama 4
3Koolivahetus – kas lahendus? 5
4Kas koolivahetus on lahendus, kui asi on tõsine? 6
5 Mida saab õpetaja teha? 7
7
6 Kuidas koolikiusamine mõjutab inimest tulevikus? 8
7 Miks kiusaja kiusab? 9

1 Koolis kiusamine

Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.–7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega.

Keda kiusatakse

kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised;
kes on kehaliste näitajate poolest erinevad;
kes on vaesemad või jõukamad kui teised;
kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu.
Kuidas peaks vanem toetama last, keda kiusatakse?

2 Kuidas lapsevanem peaks aitama

Tuntud ja laialt käibel olevad soovitused kiusatud lastele on “Löö/ütle vastu” või “Ära tee väljagi”. Need lahendused on selleks siiski liiga ahtakesed, et last tegelikult aidata. Lapsega kiusamisest rääkides on oluline ärgitada teda otsima lahendusi ja olukorda analüüsima. Enda seisukohti peaks avama suhteliselt ettevaatlikult ja vähehaaval. Probleemi sekkudes ja last aidates võiks vanema eesmärk olla see, et laps leiaks endale sõpru, et tal oleks hea klassikollektiivis õppida. Kindlasti tasub nõu pidada lapse endaga ning seejärel ka klassijuhataja või mõne teise usaldusväärse isikuga koolist.

3Koolivahetus – kas lahendus?

Üks tänane lapsevanem, keda kunagi kiusati, rääkis: Mind narriti kooliajal nii, et siiamaani tulevad seda meenutades pisarad silma. Tulin vahel koju sinikaga, kuid hingel oli veelgi valusam. Kannatasin üheksa pikka aastat. Siis aga vahetasin kooli ja suhted uute klassikaaslastega kujunesid väga heaks. Ükskõik mida mina ja mu ema või isa ka vanas koolis tegid või rääkisid, miski ei aidanud kiusajate vastu. Palusin oma vanematelt juba teises klassis, et nad lubaksid mul kooli vahetada. Aga nad leidsid , et pole mõtet. Täna, kui koolivahetusest on möödas 21 aastat, nägin üht põhikiusajat tänaval. Otsekohe meenus palju negatiivset. Minu soovitus lapsevanematele on kuulata oma laps ära. Mõelge koos läbi erinevate lahenduste plussid ja miinused. Kui laps palub kooli vahetust, ei tohiks talle seda keelata, vahel võib keskkonna vahetus tõesti aidata.

4Kas koolivahetus on lahendus, kui asi on tõsine?

Kindlasti tasuks keskenduda esmalt lapse ära kuulamisele. Arutada temaga, mis võib olla kiusamise põhjuseks. Ainuüksi koolivahetus ei pruugi probleemi lahendada. Ohvrina käituv laps hakkaks ka uues koolis ohvrina käituma ja seetõttu kiusamist esile kutsuma. On siiski juhtumeid, kus koolivahetus tuleb lapsele kasuks, kuid tavaliselt peab ka laps ise muutuse nimel pingutama

5 Mida saab õpetaja teha?

Klassijuhataja, kellel on oma klassiga hea side, saab palju ära teha. Õpetaja saab erinevate metoodikate ja võimaluste toel aidata lastel üksteist paremini tundma õppida. Õpetaja saab vestelda kiusajatega, tähele panna ning arvestada kiusaja vajadusi, mis panevad last nii käituma. Vilunud pedagoog saab mõjutada kiusamise vastu võitlemisel kõige võimsamat ressurssi – kõrvalseisjaid ehk vaikivat enamust.

6 Kuidas koolikiusamine mõjutab inimest tulevikus?

Soomes koolikiusamisega tegeleva Esko Leipälä käsitluse järgi saab 60% 12aastastest kiusajatest kohtuliku karistuse juba enne oma 25. sünnipäeva. Kiusatavad, kes oma probleemile lahendust ei leia, kapseldavad negatiivsed tunded endasse. Nad ei taju ennast adekvaatselt ega oska ennast väärtustada ega armastada . Ja nii nad võivadki ennast ise ka edaspidi kergekäeliselt ohvriks, väheväärtuslikuks inimeseks või luuseriks tunnistada.

7 Miks kiusaja kiusab?

Kiusamise psühholoogiliseks mehhanismiks võib olla projektsioon. Kiusajat ärritab tema enda nõrkus ja millegi poolest vilets olemine. Et peita oma nõrkust, hakkab ta kiusama kedagi teist, kelles ta näeb samu nõrkusi. Kiusajaks osutub sageli laps:
kes tahab tähelepanu saada, kuid millegipärast ei oska või ei suuda muudmoodi kui kiusates seda pälvida;
kelle arvamus enesest on liiga hea või liiga halb;
kes ei oska sõpru leida ega ise sõber olla;
kel puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid;
kel on lihtsalt igav, suur võimuvajadus ja palju energiat.
Kiusaja vajab oma sisimas tunnustust ja võimalust olla tähtis.
Kui vanem on teada saanud, et tema laps on kedagi kiusanud, tuleks kindlasti see jututeemaks võtta. Et lapses areneks empaatia ja sallivus, on abiks usalduslik olukorda analüüsiv ja lahendusi otsiv vestlus , kus vanem pole ülekuulaja ega prokuröri rollis.
Karistus lahendust ei too. Karistusega ei jõua lapseni, selleni , mida ta vajab ja kiusamisega saavutada püüab.