Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
149 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus September 2015 Keelehooldeallikate kasutamine 1. Kas õige on Napoli või Naapoli? Vastus: Napoli 2. Leia seletavast sõnaraamatust sõna divisjon kaks tähendust, seejärel võrdle neid ÕSis esitatud tähendustega. Mille poolest need erinevad? Vastus: ÕSis on välja toodud, et millises tähenduses sõna divisjon kasutada ei soovitata. 3. Kas õige on kirjutada Läänemere-äärne riik, Läänemereäärne riik või Läänemere äärne riik? Leia eesti keele käsiraamatust reegel. Vastus: Läänemere-äärne riik
Õige on kirjutada Pimedate Ööde filmifestival. Õige on kirjutada Esimene maailmasõda ~ I maailmasõda ja Teine maailmasõda ~ II maailmasõda. Kirjutada Pärnu kontserdimaja ja Estonia kontserdisaal. Õige on kirjutada ugri keeled. Õige on kirjutada Eesti kodanikud (ühendi esimene sõna suure algustähega). Lause sees on sõnad lisa ja joonis väiketähega: vt lisa 1, vt joonis 2. Soovime head uut aastat! Suure algustähe läbiv kasutamine (Soovime Head Uut Aastat!) on väär. Kirjutada Kadri sai. Õige on Eesti loodus (ühendi esimene sõna on suure algustähega). Kauneid jõule! Teine sõna on väikese algustähega. Õige on e-valitsus, aga lause alguses E-valitsus. Ühendis Egiptuse nuhtlus on esimene sõna suure algustähega. Õige on kirjutada Mandri-Soome ja Mandri-Eesti. Kohanime täpsustav täiendosa on suure algustähega ja ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil. Õige on kirjutada Berliini roheline.
Standardid- kehtestatud nõuded, mis aitavad aru saada asjaajamisest ka teistes riikides (samasugused tingimused). Dokumendi elukäik- algab dokumendi planeerimisest, seejärel loomine või saamine, siis dokumendi töötlemine (edastamine täiendamiseks või kontrollimiseks), indekseerimine (dokumendi süsteemis talle koha leidmine), dokumendi liigitamine (milline liik, toimik, dokumendil on seerianumber, mille alusel see toimikusse paigutatakse), säilitustähtaja määramine, dokumendi kasutamine, siis kas dokumendi hävitamine või säilitamine. Asjaajamise seaduslik pool Arhiiviseadus, Arhiivieeskiri, Avaliku teabe seadus (avalike andmete levitamine; avalik teave on teave, mis on väljastatud riigile kuuluvate asutuste poolt), Digitaalallkirja seadus, Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, Asjaajamiskorra ühtsed alused määrus (peab läbi lugema), Andmekogude seadus, Avaliku teenistuse seadus, Haldusmenetluse
Eesti keeles ja meile lähedase kultuuriruumi keeltes ei arvata nimedeks ajalõigunimetusi (krononüüme, nt jaanuar, teisipäev, jaanipäev), rahvaste ja keelte nimetusi (etno- ja lingvonüüme, nt eestlased, poola keel), erialade nomenklatuuritermineid (nt geoloogilise stratigraafia termineid, keemiliste ainete nimetusi, Mendelejevi tabeli elemente) jms. Seda piiri kajastab suhteliselt hästi ka suure ja väikese algustähe kasutamine, kuigi nn käändumatu omadussõna kategooria on seda piiri isegi teadlike keelekasutajate jaoks ähmastanud. Nimetus on mis tahes objekti või objektiliiki tähistav keelend. Tavaks on vastandada nimesid ja nimetusi, kuid täpsemas käsitluses tuleks lähtuda arusaamast, et nimed on nimetuste alamhulk. S.t nimed on liik nimetusi, ent mitte kõik nimetused pole keelelises mõttes nimed. Lähtudes nimede ja nimetuste liikidest, mida nimekorraldus hõlmab, võib
ning kõikidel koertel on olemas see põhitunnuste komplekt, mis peaks olema omane kõikidele koertele sootsiumile kättesaadava kogemuse raames. Ülalpool esitatud termini ja mõiste käsitlus on tugevasti lihtsustatud: terminit ja mõistet ei saa lõpuni kirjeldada vaid tunnuste abil. Ent tunnusteväliste asjaolude süstemaatiline kirjeldamine käib traditsioonilise loogika mõisteõpetusele üle jõu. Ka ainuüksi tunnuste kasutamine pole probleemivaba. Mõningaid tunnuseid võib termini kasutaja mitte teada. Ka kõiki teadaolevaid tunnuseid pole enamasti võimalik käsitleda ning tavaliselt piirdutakse selliste tunnustega, mis on konkreetse termini-kasutuse kontekstis olulised. Pole kindel, kas iga objekti puhul saab teadaolevate tunnuste põhjal üheselt määratleda, kas see objekt kuulub etteantud termini mahtu või mitte. Nt koera-hundi-šaakali hübriidi puhul võib olla ikkagi ebaselge, kas see on koer või mitte. 5
ning kõikidel koertel on olemas see põhitunnuste komplekt, mis peaks olema omane kõikidele koertele sootsiumile kättesaadava kogemuse raames. Ülalpool esitatud termini ja mõiste käsitlus on tugevasti lihtsustatud: terminit ja mõistet ei saa lõpuni kirjeldada vaid tunnuste abil. Ent tunnusteväliste asjaolude süstemaatiline kirjeldamine käib traditsioonilise loogika mõisteõpetusele üle jõu. Ka ainuüksi tunnuste kasutamine pole probleemivaba. Mõningaid tunnuseid võib termini kasutaja mitte teada. Ka kõiki teadaolevaid tunnuseid pole enamasti võimalik käsitleda ning tavaliselt piirdutakse selliste tunnustega, mis on konkreetse termini-kasutuse kontekstis olulised. Pole kindel, kas iga objekti puhul saab teadaolevate tunnuste põhjal üheselt määratleda, kas see objekt kuulub etteantud termini mahtu või mitte. Nt koera-hundi-saakali hübriidi puhul võib olla ikkagi ebaselge, kas see on koer või mitte.
raadiosides, vähemal määral ka standardites, patentides ja muudes juriidilistes tekstides on kõnelejale üsna täpselt ette kirjutatud, kuidas oma mõtet väljendada. Niisuguseid selgesõnaliselt ja tavakeelest rangemalt reeglistatud erialakeeli nimetatakse piiratud loomulikeks keelteks. Samal mudelil veidi nõrgemas mõttes põhineb aga üldse suur osa inimeste igapäevasest keelelisest tegevusest: • Sõnastike koostamine ja kasutamine põhineb sageli eeldusel, et sõnadel on tähendused, mida on võimalik teada, kirja panna ja sõnastikust järele vaadata. • Paljud tõlkijad lähtuvad oma töös eeldusest, et eri keelte sõnade vahel on nende tähendusest tulenevad ekvivalentsiseosed, mille põhjal on võimalik otsustada sihtteksti sõnavalikut. • Nii tõlgete kui ka algupäraste tekstide hindamine põhineb eel- dusel, et on võimalik teha vahet õigete ja valede väljendusviiside vahel
lg 8). Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses 3-2-1-157-05 leidnud, et ärinime selgesti eristatavus ÄS § 11 lg 2 mõttes ei tähenda üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all. Ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane80 . Piiratud on sõna „Eesti” ning kohanimede kasutamine (ÄS § 12 lg 4 ja lg 5), samuti sõnade "riigi" või "linna" või "valla" või muid riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusele viitavate sõnade kasutamine (ÄS § 12 lg 7). Samuti ei või ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud (ÄS § 12 lg 3)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid