Kikapuu keel Kikapuu keelt peavad mõned lingvistid ka mesquakie keele(või teisiti kutsudes ka inglise keeles fox keele) üheks dialektiks, aga siiski peetakse teda ka omaette keeleks ning on kõigis minu esitletud allikates määratletud kui omaette keel. Kikapuu keel kuulub algonkini keelte hulka (Wiktionary). Keele kõnelejate arv on viimaste teadaolevate andmete järgi 510, aga kikapuu kõnelejate populatsiooni mõõdeti USAs viimati 2007 aastal ja Mexikos 2000. aastal, seega võivad arvud olla tänaseks muutunud. Andmed pärinevad etnoloogia maailma keelte teadmiku 19. väljaandest, mis tuli välja sellel ehk 2016. aastal. (The Endangered Languages Project.). Kõnelemise piirkondi on antud keelel kolm ja need on üksteisest küllaltki kaugel.
Maailma keelte iseseisev töö. Sidamo keel Sidamo (Sidaama) keel on Afroaasia keelkonda kuuluv üks kušiidi keeltest. Seda kõneletakse Lõuna Kesk-Etioopias, Abaya järve kirdeosas, Oromia piirkonnas, Awassa järve kaguosas. Sidamo keelt kasutab 101 000 inimest. Sidamo keelel ei ole teada, et oleks mingeid konkreetseid murdeid. See keel on leksikaalselt sarnane 64% Alaba-Kabeenaga, 62% Kambaataga ja 53% Hadiyyaga. Sidamo keel kasutas Etioopia kirjasüsteemi kuni 1993. aastani. Ladina tähestiku on kasutanud alates 1993. aasast. (Ethnologue 2015. 28.10.15) Sidamo keel on aglutinatiivne keel, kus peaaegu kõik tuletusliite morfoloogia ja kõik fleksiooni (sõnavormi moodustamise) morfoloogia sisaldab afikseid. Enamik afiksid on sufiksid. Selles keeles puuduvad eesliited. Reduplikatsioon pole Sidamo keeles midagi ebaharilikku, kuigi see pole produktiivne. Mõned tegusõnad kasutavad reduplikatsiooni, et
Maailma keelte iseseisev töö. Somaali keel. Somaali keel on Afroaasia keelkonda kuuluv üks kušiidi keeltest. Somaali keele emakeelena kõnelejate arv on 10-16 millionit ning teise keelena kõnelejaid on umbes pool miljonit. Seda kõneletakse Somaalias, Djiboutis, Keenias, Eritreas, Somaalimaa piirkondades, Etioopias. Somaali keel on ametlik keel Somaalia Liitvabariigis, riigikeel Djiboutis ja töökeeleks Somaalia piirkonnas Etioopias. Samuti on märkimisväärne hulk Somaali kõnelejaid Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jeemenis. Somaali keel on teine kõige levinumalt räägitav kušiidi keel Oromo keele järel. Seda kirjutatakse ladina tähestikus, mis on kõige levinuim kasutusviis, mida on kasutatud alates 1972. aastast. On kasutatud ka araabia ja osmani kirjasüsteemi, mis ei ole enam kasutusel
Sidamo keel Sidamo keel kuulub Afroaasia keelkonda. Afroaasia keeli on üle kahesaja, neid kõneldakse Põhja-ja Kesk-Aafrikas, Lähis-Idas ning Euroopas (malta keel) (Keeleatlase lisa 2000: 11). Sidamo keelt räägitakse Etioopias Abaya järve kirdeosas, Oromia piirkonnas ja Awassa järve kaguosas. Selle keele kõnelejaid on ligi 101 000. Sidamo keelt väljendati Etioopia kirjaviisis kuni 1993. aastani, peale seda mindi üle ladina kirjaviisile. Leksikaalne sarnasus väljendub 64% ulatuses Alaba-
Kairiru keel 1. Üldine 1.1 Keelkond: Kuulub austroneesia keelkonda, Põhja-Uus-Guinea keelte hulka (Põhja ... s.a). 1.2 Piirkond ja kõnelejate arv: Kairiru keelt räägitakse Kairiru, Karesau ja You saarel, Mushu saare põhja- ja lääneosas (Wivell, 1981: 1); kõnelejaid on 3 200 (Paul jt 2015). 1.3 Kirjaviis ja murded: kirjutatakse ladina tähtedega. Wivelli (1981: 191) järgi on kümme murret (koragur, shagur, rumlal, serasin, shem, yiwun, sup, maram, yuo ja worn). Uuemate
Riifi keel Jelizaveta Komissarova Sissejuhatus Riifi keel (seda nimetatakse ka tarifit keel, araabia keeles - تاريفيت,Tamazight Tarifit) – kuulub berberi keele rühma ja selle kasutusala on peamiselt Aafrika, täpsemalt öeldes Maroko põhjaosa (Vikipeedia, 2017). Selle keele kõnelejaid leidub ka Alžeerias, Marokos, Tuneesias ja Lääne-Saharas (Ethnologue, 2017). Kogu maailmas kasutavad riifi keelt 4 milljonit inimest. Nad valdavad tavaliselt mitu keelt, sealhulgas ka araabia keelt (Vikipeedia, 2017).
Kõik kommentaarid