Kokku-lahkukirjutamine - nimisõna + nimisõna (0)

KOKKU
LAHKU
NIMISÕNA + NIMISÕNA
■ Ainsuse nimetavas käändes olev täiendsõna
Märklaud, lõppsõna
■ Ains om olev täiendsõna märgib iiiki, laadi
Toakoer, jahikoer, linnukoer, sülekoer, karjakoer, valvekoer
■ Ains om olev nimisõna, mis väljendab kuuluvust
Õpilase vihik, koera saba, lapse arvamus, teose idee
■ Konsonanttüveline (s-tüveline) täiendsõna
Hingamiselund , tootmisprotsess
■ Ains om olev täiendsõna, millele eelneb laiend (laiend kuulub täiendsõna, mitte põhisõna juurde)
Selle seina vaip (see seinavaip), küpse vilja pead, minu maja aken
■ Lühenenud nimi-ja omadussõna
Inimsugu, kuningriik
■ Täiendsõna on sihitislik
Loodusevaatlus, lumevedu, metsavaht
■ Kui sihitislik täiendsõna ei märgi liigimõistet, vaid konkreetset üksikjuhtumit
Akna avamine, põranda värvimine
■ Põhisõna märgib hulka, määra, kogu
Veetilk , saiapäts, leivaraas, kommikilo
■ Ains om olev täiendsõna, kui tekib uue tähendusega mõiste
Härjasilm, käoking, koolivaheaeg
■ Ains om olev täiendsõna, mis ei märgi kindlat olendit, eset või nähtust, st on umbmäärane
Klassijuhataja (pole kindla, määratletud klassijuhataja), puuleht, pesupesemine
■ Ains om olev ligemalt määratletud nimisõna (märgib kindlat olendit, eset, nähtust)
Tehase direktor, kleidi pesemine, traktori mootor, tädi poeg
■ Ains om olev täiendsõna, mis on sisult mitmuslik
Raamaturiiul , puukoorem pingirida
■ Kuude ja ilmakaarte nimetused
Jaanuarikuu, aprilliilm, idanaaber
■ Mitmuse om olev täiendsõna, kui väljendatakse omaette kindlakskujunenud mõistet
Võõrastemaja, vanematearmastus, vanadekodu, lasteaed , käterätik, teadetetahvel
■ Mitmuse omastavas olev täiendsõna
Vigade parandus, mägede tipud , puude oksad
OMADUS-, ARV-, ASE- JA MÄÄRSÕNA + NIMISÕNA
■ Omadus-, arv-ja asesõna, kui need koos nimisõnaga moodustavad eritähendusliku mõiste
Suurlinn (suur linn), pikkpoiss (pikk poiss), kalliskivi (kallis kivi), nelinurk, omaalgatus , isetegevus, pooltoon
■ omadus-,arv- ja asesõna (esimene sõna käändub)
Suur tuba, kolmas raamat, tolle aja, oma aja, selle aja, teist laadi, seda sorti, sama liiki
■ Iseseisvate nimisõnadena
tarvitatavad pärisnimedest tekkinud üldnimed
Morsetähestik, maratonijooks, olümpiamängud, röntgenikiired
■ Käändumatud omadussõnad ja liiki, laadi märkivad kohanimelised täiendid
Väärt soovitus, eesti keel, hiina tee, soome kelk, hollandi juust
■ Eesnimeline täiendsõna, mis on kujunenud liigiterminiks
Kadripäev, jaanipäev, mardihani, jüriöö, aadamaülikond
■ Asesõna ERI kirjutatakse nimisõnaga kokku tähenduses spetsiaalne, eriline
Sellel erialal, sai eriülesande,
■ Asesõna ERI kirjutatakse
nimisõnast lahku, kui ta tähendab erinev, erisugune, lahusolev, omaette, eraldi
Töötasid eri aladel, pärinevad eri aegadest
■ Tekkinud liitsõna väljendab kindlat omaette mõistet
Uusaasta, elavnurk, heategevus, kitsasfilm, omakasu, vaenelaps
■ Määrsõnaline täiendsõna
Kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti rääkimine
■ Täiendsõna on lühenenud
Sinilill, kiirrong, sirgjoon
■ Sellised kolme- või enamatüvelised ühendid, mis moodustavad omaette tähenduse
Kuumaveeallikas , mustaveepang, mustasõstramoos, kahemehefirma, neljasilmajutt, allveelaev
KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA
■ Kui tekib omaette tähendusega sõna
Kohusetruu, viljarikas, külmakindel, tulikuum, hulljulge, kurikaval
■ -ohtu, -võitu, -verd eelneva käändsõna omastavaga
Lapseohtu, kurvavõitu, igavavõitu, puhastverd, valgetverd
■ -karva j a -värvi kindlakskuj unenud väljendeis nimisõna omastavaga
tinakarva pilved , taevakarva sinine, telliskivivärvi pluus
■ kui omastaval täiend
Küpse kirsi karva
■ ne- ja line-liiteline omadussõna eelneva käändsõnaga
Mäekõrgune, ookeanitagune, linnadevaheline, napisõnaline
■ kui ne- või line-liitelisel
omadussõnal on käändsõnaline täiend või määrsõnaline laiend
Nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane, tubli tunni pikkune
■ ne- ja line-liiteline omadussõna eelneva käändsõnaga
Mäekõrgune, ookeanitagune, linnadevaheline, napisõnaline
■ kui ne- või line-liitelisel
omadussõnal on käändsõnaline täiend või määrsõnaline laiend
Nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane, tubli tunni pikkune
■ osastavast käändest kirj -kärvaja -värvi lahku
Roosat karva riie , punast värvi maja
■ määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad
Hirmus palav, paras soe, tohutu suur, ääretu lai, põhjatu sügav
KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
■ kui kohanime esiosa iseseisvalt samaväärse nimena ei tarvitata
Emajõgi, Munamägi, Vahemeri, Surnumeri , Naissaar, Supilinn
■ kui kohanimi võib esineda ilma liigisõnata
Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn = Tartu Volga jõgi = Volga
■ kui tegemist on teisest koha- või isikunimest tuleneva nimega
Jaapani meri (Jaapan), Pärnu jõgi, Põlva maakond, India ookean
■ omadussõnaline nimeosa ei käändu või on omadussõnatüvi
Suursaar, Pühajärv, Paljassaar, Vanaküla, Sinialliku, Valgjärv
■ kui omadussõnaline nimeosa käändub
Vaikne ( Vaiksel ) ookean(il), Punane (Punasesse) meri (merre)
■ kui liigisõnaks on tänav, maantee , puiestee, väljak, turg vms
Rävala puiestee, Raekoja plats, Vana turg, Pärnu maantee, Piiri tänav
■ kui liigisõnaks on maa
Baltimaad , Saksamaa, Madalmaad,
■ isikunimi liigisõnast maa
Adelie maa, Baffini maa
■ mitmuslik riigi tähenduses esinev maa
Aafrika maad, Aasia maad, Läänemere maad, Skandinaavia maad
ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
■ -teistkümmend, -kümmend, -sada
Seitseteistkümmend, seitsekümmend, seitsesada, paarkümmend, mõnisada
■ ühelised, tuhanded, miljonid
Kolm miljonit kolm tuhat kolm
■ ühesõnaline arvsõna ne- ja line-liitelise omadussõnada (kokku ka siis, kui eelneb määrsõnaline laiend)
Viieaastane, viiekümneaastane,
viiesaja-aastane
Kuni kahekilone raskus
■ mitmesõnaline arvsõne ne- ja line-liitelisest arvsõnast
Neljakümne nelja aastane, kahe ja poole kuune
■ sõnad pool, veerand, kolmveerand järgneva nimisõnaga, kui tekib omaette tähendusega sõna
Poolaasta, poolkuu, poolsaar, veerandaasta,
■ sõnad pool, veerand, kolmveerand järgnevast nimisõnast, kui ta esineb hulgasõnana ja käändub
Pool aastat, pool tundi hiljem, poolest õppeaastast, kolmveerand tundi
TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
■ käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed
On vette kukkunud, kollaseks värvitud, lauldes tehtud töö, õitsema hakkav
■ liittegusõnade osad
Abielluma, abielluti, on abiellunud, abiellutakse, olevat abiellunud
■ kui ühend- või väljendverb vastab küsimusele missugune? võib kirjutada kokku
Äraminev külaline, mahamurdunud puu, kaugelttulnud külaline, ärakoristatud tuba
■ ühend- j a välj endtegusõnade osad LAHKU ON ALATI ÕIGE!
Üle vaatama, ette ruttama , aru saama, juures olema, ära koristama
■ ühend-ja väljendverbidest moodustatud omaette sõnad
Väljaütlemine, vastuvõtja, juuresolek , lugupidavalt, päheõppija
■ kui ühendtegusõnale eelneb laiend, siis kesksõna ja wata-vorm lahku
Tunnelist läbi sõitnud rong, üle jõu käiv töö, täiesti rikki läinud aparaat
MUUTUMATUTE SÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
MÄÄRSÕNAD
■ kui kaks kõrvuti olevat mistahes sõnaliiki moodustavad määrsõnalise väljendi
Aegamööda, alailma, alatasa, avasilmi, hiljaaegu, hoopistükkis, kusjuures , kõigepealt, käsikaudu, ülekäte, uisapäisa, meeltmööda
■ muudest sõnadest harilikult lahku
Väga hea, tohutu suur, seal sees, liiga palju, palju räägitud, seest kostev
KAASSÕNAD
■ kui kaassõna moodustab
käändsõnaga lahutamatu terviku
Aegamööda, pealekauba, altkulmu, ümberringi, tagaselja
■ käändsõnast, mille juurde kuulub
Mööda teed, ümber maja, peale selle, õhtu poole, maad ligi, pea kohal
■ pool, poole, poolt määrsõnaga kokku
Sealpool , sissepoole, väljaspool, tahapoole, eespool , ettepoole
■ pool, poole, poolt käändsõnast lahku
Metsa poole, vasakul pool, teisele poole, seina poolt, mõnelt poolt
■ kombel käändsõnast lahku
Inimese kombel, vasika kombel
■ moodi ja viisi eritähenduslikes väljendites, määrsõnades
Mehemoodi, kuidasmoodi, niiviisi, niimoodi , nõndaviisi,
■ moodi ja viisi käändsõna
omastavast (osastavaga nii kokku kui lahku)
Varblase moodi, vaenlase viisi, minu moodi
Vanamoodi = vana moodi
■ pidi eritähenduslikes väljendites kokku
Nägupidi, kättpidi, kaelapidi (kaelakuti), pahempidi
■ pidi käändsõnast lahku
Teed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi
■ teel, jõul, väel, jooksul, kestel, korral, puhul, käändsõnast lahku
Kirja teel, posti teel, telefoni teel Auru jõul, elektrijõul, kuue väel, kampsuni väel, aja jooksul, õhtu jooksul, elu kestel, tarbe korral, surma puhul
■ kaupa ja viisi ainsuse omastavas kas kokku või lahku
Nädalakaupa=nädala kaupa, tükiviisi=tüki viisi
■ kaupa ja viisi mitmuse omastavas alati lahku
Nädalate kaupa, kuude viisi
■ pealt, peale, pärast eritähenduslikes väljendites või kui vorm nõuab
Korrapealt (otsekohe), käepärast, jaopärast, mispärast, seepärast
■ pealt, peale, pärast käändsõnast harilikult lahku
Käigu pealt, päeva pealt, viguri pärast, nalja pärast
■ mööda eritähenduslikes väljendites
Aegamööda, kordamööda, pikkamööda
■ mööda käändsõnast lahku
Teed mööda, serva mööda
■ mööda võib nii kokku kui lahku järgmistes väljendites
Meelt mööda=meelt mööda, jõudu mööda=jõudumööda, konti mööda ^kontimööda
-

SIDEKRIIPS LIITSÕNADES
REEGEL
NÄITED
3-4 ühesugust tähte kõrvuti
Maa-alune, jää-äärne, plekk -karp
Parema loetavuse ja mõtte selguse huvides
Karusmarja -jahukaste pool-elutu
Liitmäärsõnades N imetav +alaltütlev
Päev-päevalt, aasta-aasta.lt, järk-järgult
Üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa
Nalja-show, c-täht, MM-võistlused, nud-kesksõna
Liitomadussõnades, kus täiendsõnaks on nimi
Peipsi-äärne, Vabadussõja-aegne, Raua-nimeline
Täpsustava täiendosaga nimedes
Suur-Pakri, Lääne-Eesti, Räpsi- Rein , Ida-Euroopa, Vana-Kreeka
Liitsõna korduva osa asemel
Sünniaasta, -kuu ja -päev; linna- ja vallavalitsused
Paaris-ja kordussõnade vahel
Õed-vennad, aprill-mai, tahes-tahtmata, musta-valgekirju, tere-tere, palju-palju
Sõnaühenditest tuletatud omadussõnades
Pedagoogil is-psühhol oogil ine
Samaväärsete täiendite vahel sidesõna asemel
Eesti-Läti piir, soome- ugri keeled, õuna- marjaaed
Kaksikeesnimes või -perekonnanimes
Maarja-Liis, Grünthal- Ridala
Tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel
Üleminek a-st b-sse, nr-d