Pukapuka keel (0)

Keele nimi: pukapuka keel, ka Bukabukan, Pukapukan 1; Buka Buka, Puka Puka 3
Keelkonna andmed:
Austroneesia, Malai- Polüneesia , Kesk-Ida-Austroneesia, Okeaania , Kesk-Ida-Okeaania, Kaug-Okeaania, Vaikse ookeani keskosa keeled, Polüneesia, Pukapuka 1
Täpsem piirkond: Kõneletakse Pukapuka ja Nassau saartel, põhjapoolsetel Cook ´i saartel, Rarotongal. Ka Austraalias ja Uus- Meremaal . 1
Kõnelejate arv: Kõnelejaid kokku 2400 , Cook´i saartel 450 (seisuga 2011), staatus 6b (ohustatud) 1
Kuigi peaaegu kõik inimesed saarel, nii lapsed kui teisest rahvusest abikaasad , räägivad pukapuka keelt, on olemas vähesed kirjalikud allikad. Keel on diglossilises suhtes Cook´i saarte maori keelega, mis on riiklik keel. 1 (diglossia – eri keelte kasutamine vastavalt suhtlussituatsioonile)
Arvsõnad :
Üks – tai, tayi
Kaks – lua
Kolm – tolu
Neli – wā
Viis – lima
Kuus – ono
Seitse – witu
Kaheksa – valu
Üheksa – iva
Kümme – laungaulu
Arvsõnad 11-19 moodustatakse mā + arvsõna , (lühendatud vormist laungaulu + mā + arvsõna nt:
Üksteist – mā tai
Kaksteist – mā lua
Kuusteist – mā ono
Seitseteist – mā witu
Kümned moodustatakse lau+arvsõna:
Kakskümmend – laulua
Kuuskümmend – lauono
Seitsekümmend – lauwitu 6
Keele struktuur:
Sõnajärg : VSO – verb - subjekt -objekt/ VOS – verb-objekt-subjekt 1
Kirjas esineb 5 lühikest vokaali /a, e, i, o, u/, 5 pikka vokaali / ā, ē, ī, ō, ū/, vokaal /y/, 9 üksikkonsonanti /k, l, m, n, p, r, t, v, w/ ja üks digraaf /ng/ 6
Pukapuka keeles esinevad artiklid:
e – vaste inglise keele a, an
E tāne loa kāe lolo. – Ta on üks rumal mees. (ingl k „He is a stupid man.”)
te – vaste ing the
nā – vaste the ( mitmus ) 6
mitmust väljendatakse häälikupikkuse muutuse ja silbikorduste abil:
matua – täiskasvanu, (lapse)vanem
mātutua – vanemad
matua tāne – isa
matua wawine – ema
wāwine – naised 6
Isikuliste asesõnade arvukategooriaid on kolm, ainsus , mitmus ja duaal , lisaks tehakse vahet, kas kõnetatav kuulub asesõnaga väljendatavasse gruppi või mitte:
māua – meie kaks (välja arvatud see, kellega räägitakse) ( häälikupikkus on oluline; vrd maua – saama, suutma)
mātou – meie, kolm või rohkem (välja arvatud see, kellega räägitakse) – Aumai ake ni popoa mā mātou. Anna meile natuke süüa.
tāua – meie kaks, meie mõlemad – Ka wō tāua toli niu ke māvete te āpī? Kas me läheme pärast kooli kookospähkleid korjama?
tātou – meie (koos sinuga) kolm või rohkem – Ko tātou ka wō. Meie läheme.
lāua – nemad kaks – Ko lāua ka wō. Nemad (kaks) lähevad.
lātou – nemad, kolm või rohkem – Ko lātou ka nōnō. Nad jäävad. 6
Pukapuka keeles esineb reduplikatsioon (sõnatüve täielik või osaline kordumine)
tuki – lööma
tukituki – korduvalt lööma
amo – kandma
amoamo – kandma midagi rasket, vähehaaval 6
Väga palju homonüüme:
Lima – viis, viies, käsi, looma esijalg
Kelekele – neeger , kruus, liiv
Ivi – luu; pandanuse vilja südamik , lõpetamata ülesanne, mis inimese muretsema paneb; jutluse kokkuvõte; vimma pidama 6
mā aku – mulle, mā au – sulle, mā ana – temale, mā ai? – kellele? 6
prefiksit waka- kasutatakse verbide moodustamiseks, väljendab jõudmist selleni /saamist selleks, mis prefiksi järel asub:
wakatāne – meheikka jõudma (tāne – mees)
wakaipo – armuma (ipo – armuke , kallim) 6
Keelenäide:
Väljendid :
Pewea – Tere, kuidas sul läheb? 2
Ko lelei wua – Mul läheb hästi/Kõik on korras 2
Ata wai wolo – Tere/ Tänan sind 2
Ko ai tō ingoa? – Mis su nimi on? 6
Elepani – elevant 6
Kati – hammustama 4
I te tamakinga a lua wāwine ia, na kati loa te toe wawine i nā lima o te toe. – Kakluses nende kahe naise vahel hammustas üks teist käest. 6
Kirjaviis:
Pukapuka keel kasutab ladina tähestikku
A, E, I, O, U, NG, K, L, M, N, P, R, T, V, W, Y 3
Veel huvitavat:
1980. aastatel võeti keel koolides kasutusele, avaldati sõnaraamat ja 2013. aastal peaks ilmuma ka pukapuka-keelne piibel. 8
Jaapani keeles pukapuka = kellegi suitsetamise heli 5
Ladina keeles bucale – pokaal; (vee) kann – atolli kuju 7
Allikad:
1 Põhiandmed: http://www.ethnologue.com/language/pkp
2 Väljendid: http://www.cookislands.org.uk/pukapuka.html
3 Tähestik: http://www2.ling.su.se/pollinet/facts/puk.html
4 mõni sõna http://wiki.verbix.com/Languages/Pukapuka#toc3
5 Jaapani-inglise sõnaraamat: http://www.kanjijapanese.com/en/dictionary-japanese-english/pukapuka
6 Pukapuka leksikon : http://www.massey.ac.nz/~bwhite/PukapukaLexicon/lexicon/
7 ladina-inglise sõnaraamat: http://latin-dictionary.net/definition/7025/bucale-bucalis
8 ingliskeelne vikipeedia http://en.wikipedia.org/wiki/Pukapukan_language