Kõneviisid, ajad, kõne liigid, vaherühma verbid, tegumoed (0)

Kõneviisid:

• Kindel KV – tegevus on reaalne, toimub/toimus tõesti, tunnust pole (umbisikuline –kse olevik ). Ema ütles, et vend on trenni läinud.
  
• Tingiv KV – tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja –ksi – puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks
  
• Käskiv KV – väljendab käsku – otsest ( ains .ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult. Pidulik stiil – Mingem, Astugem (neutraalses stiilis kasut selle asemel kindlat kõneviisi – lähme kõik koos, astume!) Tunnusel on 5 kuju: -ge, -ke, -gu, -ku, 0-variant (ains.2 pöördes – Õpi rohkem! Mine metsa! Kuula tähelepanelikult!).
  
• Kaudne KV – väljendab kaudset väidet, st kelleltki kolmandalt kuuldut: Jüri sõitvat Jaapanisse õppima. Naabrinaisel olevat olnud 10 kassi. Tunnuseks on –vat.
  
• Möönev KV /Möönma- nõustuma, järele andes tunnistama/ - arenenud käskiva KV 3.pöörde vormist , mis laienenud kõikidele pöördevormidele; Olgu ta pealegi varem rumalusi teinud, nüüd on kõik korras.
  

Ajad:

• Olevik – öeldu kehtib kõnehetkel. ( Me õpime ajavorme)
  
• Lihtminevik – välj. midagi, mis toimunud enne kõnehetke ja pole olevikuga seotud.( Nad matkasid sel suvel Lõuna-Eestis.)
  
• Täisminevik – välj. seost oleviku ja mineviku vahel, näitab, et mineviku tegevus võib olevikus jätkuda. (Ma olen selles koolis töötanud üle 25 aasta.)
  
• Enneminevik – väljendab
  a) tegevuse eelnemist mingile teisele tegevusele (Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud)
  b) olekut minevikus (ta oli varem oma naisesse väga armunud)
  c) enne kõne- või kirjutamishetke lõppenud tegevuse tulemust (ta oli märgatavalt kõhnunud).
  

Kõne liik:

• Jaatav – tunnus puudub
  
• Eitav – eitussõna ei, ära, ärgu, ärgem (ärme), ärge, (käskiva ja möönva kõneviisis eitus = keeld)
  

Verbi käändelised vormid

• Välj. üldist tegevust ilma kõnet, kõneviisi, isikut ja arvu väljendamata
  
• Sarnanevad käändevormidega
  

• Ma- tegevusnimi (sisseütl) + mas- (seesütl) , mast- (seestütl) , maks- (saav), mata (ilmaütlev)- vorm
  
• Da-tegevusnimi ( osastav ) + des-vorm (-tes, -des, -es / seesütlev)
  
• OLEVIKUS:
  * v-kesksõna (-v) / kes midagi teeb ? /
  * tav-kesksõna (-tav, -dav) / kellele tegevus suunatud ? /
  
• MINEVIKUS:
  * nud – kesksõna (-nud)
  * tud – kesksõna (-tud)
  -nud ja –tud kesksõnadest tuletatud ka –nuna ja –tuna ning –nuks ja –tuks vormid.
  Sarnanevad omadussõnadega, kuid põhisõna ees ei käändu
  

Vaherühma verbid . (19 tk)
Muutuvad nagu „elama“ või „õppima“ (I PM)
Lõppema, sulgima (sulgi ajama , sulil olema), hälbima (/teelt/ kõrvale eksima , kõrvale kalduma ), küündima ( ulatuma ), lehtima (lehte minema), lekkima (vedelikku/gaasi läbi laskma), pürgima (püüdlema, tunglema), settima (põhja peale vajuma), sulgema, süttima, tekkima , vettima, hukkuma, kaikuma (valjusti kõlama, kajama), rappuma, soiguma (tasa oigama, hädaldama), vappuma, võppuma
Lõppema, lõppeda, lõppen (-elama) e lõpen (-õppima), lõppesin;
lõppenud, lõppetakse e. Lõpetakse, lõppetud e. Lõpetud
Verbid „tõusma“ ja „naasma“ pöörduvad mõlemad sõna „tõusma“ näitel:
tõusma, tõusta, tõusen, tõusin; naasma, naasta, naasen, naasin;
tõusnud, tõustakse, tõustud Naasnud, naastakse, naastud
Tegumoed:

• Isikuline – tegija /olija on teada või teatatud, tunnus puudub. /arvan, arvasin, tunnen , tundsin/
  
• Umbisikuline – tegijat/olijat ei ole kas teada või teatatud, tunnus olevikus: – da, -ta, -a, tunnus lihtminevikus: -d, -t ; oleviku spetsiaalne tunnus –kse / arva (ta)(kse), arva(ti), õmmeldakse, õmmeldi, tuuakse, toodi.