Lühidalt arvutilingvistikast

z, kris

Lühidalt arvutilingvistikast (0)

Tartu Ülikool - Eesti keel - Eesti keel

1 Hindamata

Tartu Ülikool

Lühidalt arvutilingvistikast

Kristiina Zadin

2010

1. Mis on arvutilingvistika

Sissejuhatus

Arvutilingvistika on hübriidala, mis tegeleb keele ja arvutiteaduste vahepeal . Kasutaja seisukohalt mängib rolli kasutusvaldkonnast sõltuv mitmekesisus – elektroonilised sõnastikud, õigekirjakontrollerid, mõistetepõhiseid sõnastikud ja infohulgad jne. Korralikud ressursid varustatud korralike kasutajaliidestega on olulised nii tavakasutajale, kes soovib korrektsel kirjutada kui ka keeleuurijale.
Käesolevas referaadis on põgusalt antud ülevaade suulise kõne digitaliseerimise probleemidest, suulise ja kirjaliku keele uurimisest ja üldistest keelepõhistest lahendustest.

1. Mis on arvutilingvistika

„Arvutilingvistika on keeleteaduse ja arvutiteaduse ehk informaatika vahepeal asuv hübriidala, mis tegutseb loomuliku keele automaattöötluseks vajalike keele kirjandus-, analüüsi ja sünteesimeetodite väljatöötamise ja arvuti abil realiseerimisega .“ (Õim 1998; 1). Tegemist on kombineeritud alaga, millel on seoseid ka näiteks matemaatika ja psühholoogiaga ning eristatakse teoreetilist ja praktilist uurimissuunda: sõltuvalt perioodist on kord üht, siis jälle teist peetud olulisemaks.
Selleks, et üldse arvutilingvistika saaks olemas olla on esiteks vaja masinloetavaid keeleressursse. „Keeleressurssideks on näiteks teksti- ja kõnekorpused, leksikaalsed andmebaasid , grammatikad , arvuleksikonid.“ (Õim 1998; 2). Andmete töötlemiseks kasutatakse matemaatilise meetodid ja statistikat. Üks variante on loogilise programmeerimise meetod. Kõnetuvastuse jaoks kasutatakse tõenäosuslikke automaate, kuid kõne abil arvuti poole pöördumine on siiani arendamisel ja problemaatiline valdkond. 2004. aasta seisuga „Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi foneetika - ja kõnetehnoloogialaboris arendatav üldise sõnavaraga eesti keele tuvastussüsteemi prototüüp tuvastab praeguse seisuga korrektselt umbes 74 protsenti sõnadest.“ (Horisont 2004). Enamik kõnetuvastussüsteeme nõuab kõnelemisel sõnade hääldamist ühekaupa ja selgeid pause sõnade vahel. Seotud kõne puhul lähevad programmid palju keerulisemaks, sest tuleb arvesse võtta ka igale sõnale eelnevat ja järgnevat sõna. Kõne tuvastamise teeb raskeks nii taustmüra kui ka erinevad keelekasutused, murded jms suulisele kõnele iseloomulikud „omapärad“. Tänapäeval kasutatavaim lahendus on häälvalimine.
Tekstianalüüsis eristub kolm tasandit – morfoloogiline, süntaks ja semantiline. Huvitavaks probleemiks on teksti genereerimine ja lausete planeerimine. Üks võimalus on unifikatsiooni grammatikad mitmete tuhandete reeglitega või üksiklausete, kuid mitte seotud tekstide genereerimiseks kasutatavad šabloonid. Erinev on kitsenduste grammatika, mis „koosneb paljudest üksteisest enamasti sõltumatutest reeglitest, millest igaüks esitab mõne keelereeglilaadse fakti. Need grammatilised reeglid – kitsendused – ei määra lause grammatilist korrektsust, nagu teevad seda paljud teiste grammatiliste formalismide reeglid, vaid püüavad leida morfoloogiliste tunnuste ja konteksti info põhjal, missugust funktsiooni konkreetne sõna lauses täidab.“ (Õim 1998; 3).
Eestis hakati arvutilingvistikat arendama 1950ndatel. 1965ndal moodustati Tartu ülikooli juurde struktuurlingvistika töörühm. Tallinnas on peamiseks tegevuskohaks Eesti Keele Instituut.
Tänapäeva arvutilingvistikal on tihti kommertslikud eesmärgid, kuid samuti on see oluline ka keeleuurijatele.

2. Suulise kõne uurimine

Klassikaline keeleuurimine on eelkõige kirjalike tekstide keele uurimine. Alates 20. sajandi algusest on hakatud tähelepanu pöörama ka suulise kõne uurimisele. Huvipakkuvamad suunad on olnud linnakeel ja erinevad murrakud. Selleks, et üldse saaks uurida suulist kõnet on vaja see literateerida. Teiseks on vaja fikseerida taustamõjud ja keele liik – mis/kes/kus. Transkriptsiooni koostamise variante on palju, üks tavalisemaid on kategooriate kujundamise ja loetavuse printsiibid . Kategooriad peavad olema eraldusvõimelised, et keelelised üksikjuhtumid oleksid selged. Iga juhtumi jaoks peab olema kategooria ja kategooriad peavad olema üksteist välistavad. Loetavuse printsiibi seisukohalt on oluline, et otsitav oleks kiiresti leitav. Määrav on visuaalne tähtsus ja ruumiline korrastatus.
Arvutite kasutamine tõi kaasa mitu uut probleemi. „Esiteks oli vaja varasem käsitsi tehtud transkriptsioon kohanda arvuti tarvis.“ ( Hennoste 2000: 249). Arvutianalüüsil on kõige olulisemad kodeerimise süstematiseeritus ja ennustatavus. Statistika inspiratsiooni ei salli. Keelelised variatsioonid (pausid, venitused jms) võivad olla nii olulised kui ka ebaolulised ning tihti on raske otsustada kummaga on tegemist. Kui erinevate variatsioonide jaoks kasutada mitmesuguseid sümboleid jms võib tulemuseks olla see, et transkriptsioon ei ole enam inimesele arusaadav, seega tuleks luua kaks korpust – üks on loetav inimestele, teine maasinatele. Arusaadavalt on see aga suhteliselt tüütu.
Arvutitranskriptsiooni üheks näiteks on TEI, milles on välja töötanud komplekti juhiseid, ning ideeliselt peaksid olema sellega võimelised töötama ükskõik millise eriala uurijad ja tekst peaks olema arvuti poolt loetavasse vormid viidav sõltumata sellest, millise riistvara või tarkvaraga on tegemist ja sõltumata keelesta. TEI suurima puudused on täpitähtede puudumine ja vähene inimesekesksus. TEI-l on probleeme ka korraga rääkimis juhtumitega.
Raskustest hoolimata on siiski suur osa ressurssidest digitaliseeritud. Tartu ülikooli juures on tehtud eesti keele kõnekorpus, mida on täiendatud alates 1997. aastast. Suulise kõne materjale on aga korjatud juba 1920ndatest. Eesti keele korpus on avatud korpus st et seda arendatakse järjepidevalt. Mõeldud on koguda erinevat „tüüpi suulist kõnet, nii argivestluse kui ka avaliku suhtluse keelekasutus, nii spontaanset kui ettevalmistatud kõnet, nii monolooge kui ka dialooge .“ (Hennoste 2000: 257). Literateerimisel on kasutatud konversatsioonianalüüsi ja kõik nimed ning identifitseeritavad numbrid on asendatud. Samuti on lisatud vajalik taustakirjeldus jms. Korpus on liigendatav mitmete allkeele kaudu. „Allkeeled jaotatakse sotsiolingvistiliselt kahte suurde rühma: kasutajakeskselt defineeritud murded ning situatsioonikeskselt defineeritud registrid .“ (Hennoste 2000: 257). Tegemist on linnakeelekorpusega ja seega murderühmi paju ei ole, suurimad jagunemised käivad kolme suurema linna – Tallinna, Tartu ja Pärnu järgi ning on seotud konkreetset piirkonda mõjutanud murdega/murretega. Teine suur allkeelte rühm on registrid – suhtlusviisid ja füüsilised tingimused. Korpuses on nii silmas silma vestlused , telefonivestlused kui ka monoloogid.
Kõnekorpuste üks uurimismeetodeid on sõnasageduste võrdlus. Hennoste artiklis „ Eesti suulise kõne korpus ja mõnede allkeelte võrdluse katse. – Arvutuslingvistikalt inimesele.“ on väljatoodud mitme allkeele omavahelist võrdused: argikõne ja ajalehekeel, avaliku kõne ja ilukirjanduskeel , kõne ja kiri, ametlik ja argine suuline kõne. Kokkuvõtvalt tehti järgnevad järeldused:
Ajakirjanduskeeles on sagedasemad nimisõnad, 90ndate alguses kõneldi palju rahast.
Avaliku suulise kõne ja kirjakeele erinevused on samad mis eelneval. „Suulisele kõnele on omased spontaansus ja toimetamispartiklid (e, ehh, äää) ja piiripartiklid (eksole, vää,)“ (Tiit 2000: 267). Ilukirjanduses kasutatakse konkreetsemaid koha ja ajasõnuja nimisõnu. Välja on toodud tõik, et suuline ametlik kõne kasutab „mina, see ja need, ilukirjandus aga meie, tema, nad” (Hennoste 2000: 268).
Kirjalike tekstide esimesed sada sõna katavad 32-34 % tekstidest, suulise korpuse sõnad aga 46-476% ehk suulises kõnes saadakse hakkama väiksema arvu sõnadega.
Argikõne ja ametliku suhtlust võrreldes toodi välja, et argivestlus on inimesekesksem, emotsionaalsem, kasutab lühivorme, ja ametlik kõne asja- ja inofkesksem, kasutab rohkem asesõnu, takerdumispartiklid, on infokesksem.

3. Eesti keele korpused, keeleressursid ja teised

„Elektrooniliste sõnastike tegemisega on rohkem või vähem tegevuses TÜ, EKI, Festart, Filosoft jm uurimis – ja kommertsasutused.“ ( Arvutimaailm , 2002). Keeleressurssidega tegelemine nõuab nii materiaalseid kui ka inimressursse, kuid sellesse tasub investeerida.
Keeletoodete areng on sõltuv sellest, kui hästi kättesaadavad ning mahukad on ressurssi – elektroonilised sõnastikud, terminoloogiabaasid, teksti- ja kõnekorpused ning formaalsed grammatikad. Korpus on elektrooniline keele kogum, mille alusel saab keelt analüüsida, treenida arvutiprogramme töötamaks tekstidega, kontrollida keele kohta käivaid teooriaid . Arvutuslingvistika uurimisrühma koduleheküljel www.cl.ut.ee on kirjakeele korpused, mille keskseks on 80ndate korpus. Selline süsteem aitab näiteks mõista keele muutumist 20ndal sajandil. Korpuste koostamisega tegelevadki eelpoolmainitud Tartu Ülikool ja EKI. EKI korpuse maht on 10,4 miljonit sõnavormi, millest ca 80% on ajalehetekstid. Kuna tegemist on juhuslikult kogutud materjalide, pole tegemist represantiivse korpusega.
Keeletehnoloogilisi lahendusi on kergem teha pigem kitsale allkeelele näiteks: “on võimalik luua masintõlkesüsteem, mis tõlgib edukalt Hewlett –Packardi printeri manuaale, kuid mingi teise firma manuaalidega võib ta juba hätta jääda. Sellise süsteemi loomist alustatakse muidugi kõigi Hewlett–Packardi printeri manuaalide korpuseks koondamisega.“ (Arvutimaailm, 2002).
Probleemi on lahendatud nii, et korpuste maht on viidud sellel tasemele , et seda saab kasutada erinevatel eesmärkidel. „Korpuslingvistikas räägitakse palju korpuse representatiivsusest, mis tähendab seda, et korpuses peaksid olema esindatud kõik (või valitud) tekstiklassid, mis antud kultuuris antud ajavahemikul olemas on ja korpuse balansseeritusest.“ (Arvutimaailm, 2002).
Areng arvutileksikograafia sees on kulgenud arvutisse sisestatud sõnastikutekstidelt leksikaalsete teadmusbaasideni. Arvutisõnastike maht sõltub sisuliselt sellest, milleks seda kasutatakse – õigekirjakontrolli puhul on oluline mahukas kuid ülesehituselt lihtne sõnastik, masintõlke jaoks on aga vaja dünaamilist süsteemi. Suureks puuduseks on toodud põhjaliku „tänapäevase elektroonilise inglise– Eesti ja Eesti –inglise sõnastiku puudumine.“ (Arvutimaailm, 2002).
„Leksikaalse andmebaasi all mõistetakse arvutileksikoni, kus nii selles sisalduvad andmed kui ka selle struktuur on esitatud täiesti eksplitsiitselt ning tänu sellele on võimalik koostada paindlikult liigendatud päringuid.“ (Arvutimaailm, 2002). Leksikaalse andmebaasi üheks alaliigiks on tesaurus , mis põhineb mõistete omavahelistel seostel. Üks tuntumaid semantilisi arvutileksikone on WordNeti, milles kajastuvad mitmed seosed :

“ hüponüümia/hüperonüümia (nt inimene–elusolend)
troponüümia (vastab verbide puhul hüponüümiaseosele, nt kõndima–marssima)
meronüümia e. osa — tervikuseos (nt auto– rool )
antomüümia (pikk–lühike)
järgnevusseos (seob eelkõige verbide tähendusi, nt norskama –magama)” (Arvutimaailm, 2002).

Kokkuvõte

Tehnoloogiline areng on avaldanud suurt mõju ka keeleuurimisele. Arvutite kasutusele võtuga tekkis mitmeid huvitavaid probleeme, kuid samas on see loonud uusi lahendusi ja võimalusi. Arvutilingvistika mängib kaasaegses ühiskonnas olulist rolli ning on perspektiivikas ala mida arendada. Rakendused on kasutusel nii eraettevõtluses kui ka teduslikes uurimistöödes.
Arvutilingvistika esimene suurem taksitus oli ja osaliselt ka on keeleressursside digitaliseerimine . Peamiseks probleemiks on situtatsioon kus tekst on loetava kas inimestele või programmidele. Üldjuhul kehtib see siiki suulise kõne kohta, kus eisneb palju variatsioone ja olustikust sõltuvaid nüansse.
Digitaliseeriud keeleressursse kasutatakse nii uurimistöödes kui ka prkatiliste lahenduste loomisel. Viimasteks on laialdaselt kasutusel olevad veebisõnastikud, tesaurused, õigekirjakontrollid, masintõlked ja automaatne kõnetuvstus. Uurimistöödes kasutatakse keelekorpuseid ning nendes olevate allkeele võrdlusi, mille põhjal saab järeldusi teha keele muutumise, sõnasageduste või muu huvipakkuva kohta. Uurimismeetodid on tihti seotud ka muude abiteadustega nagu näiteks matemaatika, sotsioloogia ja psühholoogia.
Keeletehnoloogilises arengus on tehtud mitmeid murranguid, tuleviku plaandisest oleks oluline mainida korraliku represantiivse korpuse väljaarendamine, online-sõnastike täiustamine jne. Täpse kõnetuvastustehnoloogia arendamine võimaldab kerge vaevaga digitaliseerida analooginfot – lindistused jms. Masin- või inimloetava väljundi üks lahendusi võiks olla vaheprogramm mis arvutile sobivad sümbolid muudab inimestele arusaadavateks mõisteteks.

Kasutatud kirjandus

Õim, Haldur 1998. Arvutuslingvistika mujal ja meil. – Keel ja Kirjandus nr 1, lk 1–7;

Hennoste, Tiit jt 2000. Eesti suulise kõne korpus ja mõnede allkeelte võrdluse katse. – Arvutuslingvistikalt inimesele. TÜ üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 1, lk 245–272.

Muischnek, Kadri, Heili Orav 2002. Eesti keele korpused ja arvutileksikonid – mis on olemas ja mida veel vaja on. – Arvutimaailm nr 8, lk 15–18; http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/3859_5F0.HTM

http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel299_292.html 4/2004
8

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 31 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kris z Õppematerjali autor

Ülevaade arvutilingvistikast eestis.

eesti keel arvutilingvistika kõnesüntesaator digitaliseerimine sõnastikud õigekirjakontrollerid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Arvutilingvistika kordamisküsimused vastustega

ARVUTILINGVISTIKA ALUSED. Kordamisküsimused. 1. Missugused korpused on loodud Tartu Ülikoolis? · Eesti kirjakeele korpus 1890-1990 · Morfoloogiliselt ühestatud korpus · Ühestatud sõnatähendustega korpus · Süntaktiliselt ühestatud korpus · Tasakaalus korpus (ajakirjandus+ilukirjandus+teadus) · Eesti keele koondkorpus · Inglise-eesti ja eesti-inglise paralleelkorpus · Vana kirjakeele korpus koostatakse Tartu Ülikooli vana kirjakeele uurimisrühmas · Eesti murrete korpust koostatakse Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis · Multext-Easti projekt George Orwelli «1984» · Eesti kõnekeele korpust haldab TÜ suulise kõne uurimisrühm 2. Mida võimaldab eesti kirjakeele korpuse kasutajaliides? Võimaldab otsida eesti keele korpusest sõnade konkordantse. 3. Tehke üks päring eesti kirjakeele korpusele. Mida küsisite ja millise vastuse saite? Päritud märgijada hakk

Arvutilingvistika

doc

Sissejuhatus soome-ugri ja eesti keele uurimisse

Perioodid: Tegevusvaldkonnad: Eesti keele/kirjakeele ajalugu, murrete jm keelevariantide uurimine, sõnavara ja semantika, foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus, keelekorraldus, teksti- ja diskursuseanalüüs; sotsiolingvistilised uurimused: kakskeelsus ja keelekontaktid, keelepoliitika ja sotsiolingvistika, kvantitatiivne poliitika, suulise kõne uurimine, keele omandamise uurimine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. 15. Uurimissuunad ja suurteosed 1990. aastatel. Eesti kirjakeele grammatika: EKG I ja II (1993; 1995), Eesti keele käsiraamat (1997) Foneetika ja fonoloogia: suurteoseid pole, aga kaks doktoritööd foneetikast ,,Studies on Quantity and Stress in Estonian" (1994), fonoloogiast ,,Eesti keele astmevahelduse ja prosoodiasüsteemi tüpoloogilised probleemid" (1997) Morfoloogia: Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" (1992)

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse alused

doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

Leksikoloogia-sõnavara ja selle arenemist uuriv teadusharu. Sõnavaraõpetus. Semantika-tähendusõpetus. Uurib keele ja tegelikkuse ning keele ja mõtlemise seoseid. Põhisuunad: kognitiivne, fraseoloogia uurimine, grammatiseerumisprotsessid, tähenduste omavaheline seostumine, sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Mati Hint, Mati Erelt, Haldur Õim, Reet Kasik, Ülle Viks, Helle Metslang, ka Mart Remmel Tööd: Renate Pajusalu (1999) ,,Deiktikud eesti keeles", Katre Õim (2004) ,,Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast", ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" 16. Eesti leksikograafia: peamised sõnaraamatute tüübid-oskussõnastikud-erialade terminoloogiasõnastikud

Eesti keel

doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

situatsioonitüüpidega (teenindus, lobisemine jms), peaaegu ainult spontaanne dialoog/polüloog Kasutamine: korpus jaguneb eri piirangutasemetega alaosadeks. Uurijad saavad kasutada suuremat osa salvestusi teadus- ja õppe-eesmärkidel. Kasutajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse. Otsingumootor sõnavormide leidmiseks 24. Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). arvutilingvistika (computational linguistics)- loomuliku keele automaattootlusega tegelev keeleteaduse ja informaatika piiriala keeletehnoloogia (language technology, natural language processing NLP) tegeleb meetodite, tarkvara ja seadmetega, mis on spetsialiseeritud tekstide ja kõne tootlemiseks. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Eestis: TÜ-s, TTÜ foneetika ja kõnetehnoloogia labor, Eesti Keele

Eesti keel

doc

Sissejuhatus eesti keele uurimisse

loodud tugev baas ühtse normeeritud kirjakeele levimiseks. Eesti ja sugulaskeelte alal oli kaitstud 7 doktoriväitekirja. 1944 loodi Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja soome-ugri keelte kateeder. TÜ praegusi uurimissuundi: eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. · Eesti Keele Instituut: murdeuurimine, leksikoloogia, keelekorraldus, kirjakeele grammatilise ehituse uurimine, soome- ugri keelte uurimine, kakskeelsed sõnaraamatud, etümoloogia sõnaraamatu koostamine, arvutilingvistika. · Tallinna Ülikool: sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus, eeti keele õpetamise teoreetilised alused, eesti keele omandamine teise keelena, eesti õppijakeele korpuse koostamine, murded, keelevähemused, lastekeel, nimeuurimine

Kategoriseerimata

doc

Nimetu

katseline foneetika, vana kirjakeele, sõnavara ajaloo uurimine). Oli loodud peamiste teadusalade eestikeelne terminoloogia ning sõnaraamatute ja grammatikate abiga loodud tugev baas ühtse normeeritud kirjakeele levimiseks. TÜ praegusi uurimissuundi: eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. Korpused Eesti Keele Instituut.- 1947 Keele ja Kirjanduse Instituut Tartus (Tallinnasse 1952, 1993 Eesti Keele Instituut). TRÜ ja ES soome-ugri ja eesti keele materjalikogud KKIle. Tallinna Ülikool - Tallinna Pedagoogiline Instituut, 1992 Tallinna Pedagoogikaülikool, 2005 Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus (Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja) Võru Instituut - asutati 1995

Kategoriseerimata

odt

Eesti murded Referaat

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti murded Referaat koostas Maia Kirillova juhendas õp. Silvi murulauk September 2011 Sisukord: 1.Sissejuhatus.............................................................................................. 2.Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002................................................. 2.1.Asutused,uurimisrühmad,uurijad.......................................................... 2.2.Andmekogud ja ainestiku publitseerimine............................................................................................ 2.3Uurimused.............................................................................................. 3.Praegu teoksil o

Eesti keel

pdf

Eesti suuline keel ja suhtlus

Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1 Eesti suuline keel ja suhtlus Kursus Tartu ülikoolis 2014 Tiit Hennoste I. SISSEJUHATUS 1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1 Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti. Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti. Inimene võib soovida telefoninumbrit küsilausega (Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni?), käsklausega (Palun öelge mulle rektori telefon!) või jutustava lausega (Ma ei tea rektori telefoni.). Kokkuvõttes on meil hulk erinevaid enam või vähem sünonüümseid keelevahendeid. Sellised variandid ei moodusta keeles suvalisi kämpe, vaid suhteliselt püsivaid kog

Eesti keel

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk