DEUTCH KONJUNKTIV II (0)

KONJUNKTIV II

Konjunktiv on tingiv , kaudne kõneviis. Seda kasutatakse rääkimisel, kui ei väideta midagi otseselt, kindlalt, vaid kui tahetakse väljendada midagi võimalikku või ebareaalset.
Konjunktiv II für Gegenwart – tingiv kõneviis olevikus
Väljendab ebareaalseid tingimusi või võimalusi.
Konjunktiv II – see on tingiv kõneviis, ehk siis oleKS, tuleKS, tahaKS jne.
Konjunktiv II moodustatakse PRÄTERITUMIST (lihtminevikust):
Präteritumi vormile lisada TÄPID (kui võimalik) JA –E lõppu (kui e-d lõpus juba pole)
Präsens Prät. Perfekt
haben hatte (hat) gehabt
Präteritum = hatte
Konjunktivis tuleb UMLAUT (täpid peale) ehk siis HÄTTE
PÖÖRAMINE, kui sõna on Konjunktivis:
ich – E wir -EN
du – EST ihr –(E)T
er – E sie -EN
Ich hatte – ich hätte
Du hattest – Du hättest
Er hatte – er hätte usw.
sein war ist gewesen
sein WAR gewesen
War = Konjunktiv WÄRE
kommen kam ist gekommen
KAM – Konjunktiv KÄME
werden wurde ist geworden
WURDE – Konjunktiv WÜRDE
Kui tahetakse väljendada soovi või võimalust olevikus, siis kasutatakse enamike verbide puhul abitegusõna werden – KonjunktivII = WÜRDE + pöördelõpp + põhitegusõna ALGVORM lause lõpus!
ich würde schnell fahren
du würdest es nie sagen
er würde…; wir würden…;ihr würdet…;sie würden…
Kui tahetakse väljendada soovi või võimalust verbidega HABEN ja SEIN– siis würde + Infinitiv varianti EI KASUTATA! Siis tuleb Konjunktiv teha sõnast endast (ehk Präteritum võtta, lisada täpid ja E)
ich wäre; du wärest – ma oleks, sa oleks…jne
ich hätte, du hättest – mul oleks, sul oleks…jne
Samamoodi kasutatakse ILMA würde + Infinitiv-ita sõnu KOMMEN, LASSEN, WISSEN ehk siis Konjunktivis: käme, liesse, wüsste + MODALVERBEN (müssen - müsste, können - könnte, mögen - möchte, dürfen - dürfte, sollen - sollte, wollen - wollte)
PS! ERANDID: sollen, wollen – TÄPPE ei tule Konjunktivis, jääb: sollte, wollte.

Konjunktiv II für Vergangenheit – tingiv kõneviis minevikus

Moodustamine: abitegusõnad hätte või wäre + põhitegusõna III põhivorm muutumatul kujul! (olenevalt, kas põhivormis on ist või hat sõna)
nt. ich hätte gehabt – mul oleks olnud; du hättest gehabt; er hätte gehabt jne
ich wäre gewesen – ma oleksin olnud; du wärest…jne; er wäre vorbeigegangen – ta oleks mööda läinud

Irreale Wunschsätze – ebareaalsed soovlaused

Ebareaalset või täitumatut soovi väljendades on lauses öeldise pöördeline osa, kas ALGUSES või kui kasutatakse sidesõna WENN – KUI, siis on lõpus! Kasut. doch / nur – rõhusõnu!
* Kui soovi täitumine on võimalik veel, siis kasutatakse KonjunktivII für die Gegenwart – ehk olevikus!
- Wäre morgen doch schönes Wetter ! – Oleks homme ometi ilus ilm
- Wenn er uns nur anrufen würde! – Kui ta meile vaid helistaks!
* Kui soovi täitumine on juba võimatu, soov EI täitunud, siis kasutatakse Konjuktiv II für die Vergangenheit – ehk minevikus!:
- Wäre er doch nicht vorbeigegangen – Poleks ta ometi mööda läinud
- Wenn sie noch eine halbe Stunde ausgehalten hätten! – Kui ta veel pool tundi oleks vastu pidanud.

Irreale Bedingungssätze – ebareaalsed tingimuslaused

Kui tahetakse väljendada ebareaalset tingimust, kasutatakse kas Konjunktiv II olevikus või minevikus. Ebareaalset tingimust väljendatakse kõrvalalusega, mis tavaliselt algab sidesõnaga WENN – kui. Kõrvalaluse võib asuda nii pealause ees, kui ka järel. Oluline on sõnadejärjekord!
1)
*Wir würden im Garten arbeiten, wenn das Wetter gut wäre. – ebareaalne tingimus olevikus
*Wir hätten im Garten gearbeitet, wenn das Wetter gur gewesen wäre. – ebareaalne tingimus minevikus
2)
*Wenn das Wetter gut wäre, würden wir im Garten arbeiten- Kui ilm oleks ilus, töötaksime me aias
*Wenn das Wetter gut gewesen wäre, hätten wir im Garten gearbeitet. – Kui ilm oleks ilus olnud, oleksime me aias töötanud