Sidamo keel (0)

Sidamo keel
Sidamo keel kuulub Afroaasia keelkonda . Afroaasia keeli on üle kahesaja, neid kõneldakse Põhja-ja Kesk-Aafrikas, Lähis-Idas ning Euroopas (malta keel) (Keeleatlase lisa 2000: 11). Sidamo keelt räägitakse Etioopias Abaya järve kirdeosas, Oromia piirkonnas ja Awassa järve kaguosas. Selle keele kõnelejaid on ligi 101 000. Sidamo keelt väljendati Etioopia kirjaviisis kuni 1993. aastani, peale seda mindi üle ladina kirjaviisile. Leksikaalne sarnasus väljendub 64% ulatuses Alaba-Kabeena keele, 62% ulatuses Kambaata ja 53% ulatuses Hadiyya keele suhtes. Ühtlasi pole sidamo keelel teadaolevalt ühtegi murret. ( Ethnologue 2016 . 31.10. 2016 )
Sidamo keelel on viis lühikest täishäälikut (i, e, a, o, u) ja nende pikka teisikut (ii, ee, aa, oo, uu), näiteks „dina“ tähendab „lonkama“, kuid „diina“ tähistab „ vaenlast “. Kõik sidamo sõnad lõppevad täishäälikuga. Maksimaalselt saab sidamo keeles kõrvuti esineda kaks konsonanti. (Kawachi 2007: 30-31) Selles keeles on ka rida sulghäälikuid (Kawachi 2007: 28). Kõiki Sidama konsonante saab lauses kahekordistada. Kuigi on väidetud, et tähte ´h´ ei saa kahekordistada, eksisteerib siiski sõna „ahahhe“, mis tähendab „vanavanemad.“ Ka täht „z“ esineb nii üksikuna kui ka topeltesituses üliharva, seda vaid Amhara keele laensõnades. (Kawachi 2007: 35)
Sidamo keel on aglutinatiivne keel, mis on täis afikseid, neist enamus on sufiksid . Selles keeles puuduvad eesliited (kui välja arvata negatiivse tähendusega di, mida kasutatakse pigem verbi eesliitena, mitte iseseisva kliitikuna). (Kawachi 2007: 311)
Sidamo keeles on vähemalt kaks viisi, kuidas klassifitseerida tegusõnu. Üks viis põhineb sihitu ja sihilise tegusõna tunnusjoonte vahel. Teine määratulus põhineb erinevaid tegevusi kajastavate verbide ja seisundi muutusi kajastavate verbide vahel. Sihilised verbid peavad „endaga kaasa võtma“ sihitise , kuid kaused verbid seda tegema ei pea. Peale selle peab verb olema sihiline, et temast saaks moodustada kaudse vormi. (Kawachi 2007: 115-116)
Reduplikatsioon pole sidamo keeles haruldane nähtus, kuigi see pole kuigi produktiivne . Mõned verbid kasutavad reduplikatsiooni, et väljendada intensiivset või korduvat tegevust. Selline verbide hulk taandub tegusõnadele, mille sõnajuure moodustab ainult üks silp. Tervet sõnajuurt siiski ei kahekordistata, kuid esimene konsonant asendab teise samasuguse konsonandi ning sellele lisatakse sõnajuur külge. Tulemusena kahekordistub esimene konsonant läbi kahe sõna osa. Näiteks sõna „šaf“ (raputama) muutub „šaššaf´iks“ (korduvalt raputama). (Kawachi 2007: 311-312)
Kui sihiliste tegusõnade väiteid on väljendatud iseseisvate sõnadega, on sõnade järjekord süsteemis SOV ( subject - object -verb=alus-sihtis-verb). Võimalik on ka järjekord OSV, kuid seda vaid juhul, kui lause rõhk on alusel (Kawachi 2007: 511).
Sidamo keeles ei pruugigi igas nimisõnafraasis esineda nimisõna . Selline olukord tekib, kui on ilmne, millele rääkija viitab . Selles keeles on kahte tüüpi nimisõnafraase ilma nimisõnata. Üks tüüp koosneb vaid omadus-ja arvsõnast, kus need sõnad ühtivad nii arvuliselt kui ka sooliselt viidatavale nimisõnale. Teine tüüp on moodustatud, kasutades nimisõnafraasi kliitikut. (Wikipedia, külastatud 07.11.2016)
Numbrid ühest kümneni:
1
Mitte
2
Lame
3
Sase
4
Shoole
5
Onte
6
Leye
7
Lamala
8
Sette
9
Honse
10
Tonne
Kasutatud allikad
Ethnologue 2016. A language of Ethiopia. Sidamo. https://www.ethnologue.com/language/sid külastatud 31.10.2016
Kawachi, Kazuhiro. 2007. A grammar of Sidama (Sidamo), a Cushitic languaege of Ethiopia. Doctoral dissertation. State University of New York at Buffalo . http://linguistics.buffalo.edu/people/faculty/dryer/dryer/KawachiSidaama.pdf külastatud 08.11.2016.
Mall , Laur. 2000. Keelkonnad ja keeled: Keeleatlase lisa. Koolibri Tallinn.
Zompist 2016. Numbers from 1 to 10 in over 5000 languages . http://www.zompist.com/numbers.shtml külastatud 31.10.2016
Wikipedia 2016. Sidamo language . https://en.wikipedia.org/wiki/Sidamo_language külastatud 07.11.2016.