Vene keele mõjud eesti keelele (2)

Q: Kuid me ei küsi endilt Miks selline muutumine üldse aset leidis?

Vastus leiad õppematerjalist: Vene keele mõjud eesti keelele

Tartu Ülikool - Eesti keel - Akadeemilise kirjutamise alused

1 HALB

Vene keel - vene keelsed luuletused

Esitatud küsimused

Kuid me ei küsi endilt Miks selline muutumine üldse aset leidis?

Tartu Ülikool
Filosoofiateaduskond
Eesti keele õppetool
Vene keele mõjud eesti keelele
Referaat
Tartu 2011
SISUKORD
Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3

Sõnavara ideologiseerimine................................................................................................. 4

Grammatiline sarnastumine ................................................................................................ 4
2.1. Refleksiivsete verbide ja lausete kasutamine.................................................................. 4
2.2. Aspektaalsete määrsõnade kasutamine............................................................................ 6
2.3 Mitmuse ülekasutamine.................................................................................................. 7
2.4 Asesõnade mitmuslik kasutamine..................................................................................... 7
2.5 Eessõnalise väljenduslaadi levik eesti keeles................................................................... 8
3. Sõnakasutuse ja tähenduse sarnastumine........................................................................... 8
4. Teisi mõjusid.......................................................................................................................... 9
5. Kokkuvõte.............................................................................................................................. 10
6. Kirjandus............................................................................................................................... 11
Sissejuhatus
Eesti keel on aegade jooksul olnud mõjutatud üsna mitmest keelest. Üle on võetud sõnu nii saksa, vene kui ka soome keelest, kuid just vene keele mõju võib pidada ajaloolisi ja geograafilisi tegureid arvestades kõige märkimisväärsemaks. Antud referaadis käsitleme me vene keele mõju eesti keelele kolmes erinevas valdkonnas: sõnavara ideologiseerimine, grammatiline sarnastumine ja sõnakasutuse ja tähenduse sarnastumine. Pikemalt peatume me grammatilisel sarnastumisesl, sest see jääb meie treenimata silmale esmapilgul üpris märkamatuks ja loomulikuks.
Antud referaadi eesmärk on anda ülevaade erinevatest vene keele mõjudest eesti keelele ja näidata, et meie tänapäevane keelekasutus on vene keelest väga suurel määral mõjutatud.
Alusmaterjalina on kasutatud Mati Hindi artiklit „Vene keele mõjud eesti keelele“ ja Uno Liivaku artiklit „ Venestuv eesti keel“.

Sõnavara ideologiseerimine
Nõukogude Liidu keelekasutuses leidis tihti aset selline nähtus nagu sõnavara ideologiseerimine, mis tähendas seda, et püüti sõnadele ja väjlenditele vägisi anda mõni muu, poliitiliselt kallutatud tähendus.
Näiteks polnud Nõukogude Liidus sellist sõna nagu rahvus. Kasutati ümberütlemist: põliselanikkond, põhirahvas, etniline grupp, põliskeelne elanikkonna grupp. Selline sõnakasutus aitab hästi peita tõsiasja, et Eestis elab eesti rahvas.
Nõukogude võim püüdis saavutada seda, et kõigi liidus olevate rahvaste esindajad kasutaks selliseid sõnu ja väljendeid nagu meie, meie maa, kogu maa, meie sportlased, üleriigiline Nõukogude Liidu tähenduses, mitte kohalikus tähenduses.
Nõukogude võim taotles seda, et eestlaste jaoks oleks peallinn Moskva , mitte Tallinn. Näiteks esines selliseid absurdseid juhtumeid, kus ühes ja samas ajalehenumbris võis pealinn tähendada kord Tallinnat, kord Moskvat.

Grammatiline sarnastumine
2.1 Refleksiivsete verbide ja lausete kasutamine
Vene keele mõjul on refleksiivverbide kasutamine eesti keeles määratu palju laienenud . Refleksiivide tuletamine on muutumas peaaegu paradigmaatiliseks ning refleksiivsuse väljendamine ise ikoniseerub – refleksiivsust seostatakse üha sagedamini üksnes u-sufiksiga, kusjuures varasemad refleksiivsust väljendavad –i- ja –ne- sufiksid (säilima, leevenema) asendatakse u-ga (säiluma, leevenduma). Üha tavalisemaks muutuvad sihiliste e transitiivsete ja reflektiivsete verbide paarid, kusjuures u-line refleksiiv on väga tihti kas uus-või ümbertuletis.
sulgema – sulguma
leevendama – leevenduma
Üha sagedamini on hakatud transitiivse verbi umbisikulise vormi asemel kasutama refleksiivse verbi isikulist vormi. Sünnib grammatiline paradoks : verbivorm muutub passiivsest aktiivseks, semantika aga aktiivsest passiivseks. Mõnikord toob selline grammatiline nihe lisaks lause semantilisele ümbertõlgendamisele kaasa ka omalaadse keelelise ideoloogia.
Maapõevarad ammenduvad kiiresti
Meie veekogud on saastunud
Seega pole refleksiivsetes lausetes kellegi tegevus otseseoses ebameeldivate nendingutega: maapõuevarad ammenduvad ja veekogud saastuvad justkui iseenesest..
Ajakirja toimetaja vahetus
Sikud eralduvad lammastest
Toimetaja sunnitud lahkumine muutub vabatahtlikuks, sikud ja lambad tunnevad ise nendele määratud koha ära. Teiste inimeste aktiivse tegevuse ja mõjustamise objektid on nendes refleksiivsetes lausetes tõlgendatavad muutuste algatajatena.
Lisaks eelöeldule toob refleksiivide levimine kaasa lausestruktuuride muutusi:
Rabavesi sisaldab baktereid
Rabavees sisaldub baktereid
Mehe elulugu näitab, et...
Mehe eluloost nähtub, et..
Refleksiivses lauses muutub kogu struktuur: lause algab enamasti kohakäändes määrusega, alus või aluslause aga on lause lõpus. See on eesti lausestruktuurile ja eestlase lingvistilisele mõtlemisele palju harjumatum kui nimetavas käändes alusega algav lause. Võib kaasa tuua keerulisemates lausetes kiirel semantilise tõlgendamisel probleeme.
Refleksiivseks muudetud lause semantilisel tõlgendamisel võib valitsema hakata verbi mingi kõrvaltähendus, mistõttu võidaks elausest valesti aru saada.
a) Ajaleht avaldab need seisukohad
b) Ajalehes avalduvad need seisukohad
Seega lauses a tähendad sõna avaldab publitseerimist, lauses b aga hoopis millegi ilmnemist .
Refleksiibide ülekasutamine tõrjub kõrvale eesti keelele omaseid mitmesõnalisi väljendeid:
Edaspidi on võimalik prognoosida, kes jääb haigeks
Edaspidi võimaldub prognoosida, kes jääb haigeks
Eesti keeles ei väljenda verbi grammatilised vormid otseselt resultatiivsust või irresultatiivsust. Tegevuse resultatiivsust või irresultatiivsust väljendatatakse enamasti sihitise vormiga : lõpetatud tegevuse puhul on sihitis täissihitise käändevormis, lõpetamata tegevuse puhul osasihitise käändevormis.
2.2 Aspektaalsete määrsõnade kasutamine
Vene keele tugeva surve all on aspekti väljendamine määrsõnade abil taas oluliselt elavnenud. Aspektaalseid määrsõnu kasutatakse tihti ka seal, kus selleks puudub igasugune semantiline vajadus. Aspektimäärsõnu kasutades püütakse teiste vahenditega matkida vene verbivormide sisestruktuuri.
Ära aeguma, lahendama, küüditama, lammutama, mainima
Ära mainima – ot- metit
Ära lahendama – raz-reshitj
Aspektimäärsõnade kasutamisel on kindlasti negatiivne mõju kirjakeele stiilile ja ka sihitise reeglite järjekindlusele, sest aspektimäärsõna tingib täissihitist ka seal, kus sisuliselt õige oleks osasihitis.
Pealtvaatajad said näha kena kündi
Pealtvaatajad said ära käha kena künni
2.3 Mitmuse ülekasutamine
Soome-ugri keeltes on ainsuse kasutamine tunduvalt üldisem kui mitmuse kasutamine. Mitmuslikke sõnu (plurale tantum) on vähe, abstraktnoomenid esinevad valdavalt ainsuslikena.
Mitmuse sagenev kasutamine hõlmab kolme põhilist valdkonda:
1) paljusid sõnu ja sõnarühmi on hakatud eelistavalt kasutama mitmuses , kuigi selleks puudub põhjendus nii semantikas kui ka traditsioonis.
2) mitmusliku tähendusega vormilt ainsuslik alus tingib üha sagedamini mitmuse vormis oleva öeldise.
3) omadussõnalise öeldistäitemääruse mitmuslik ühildumine on taas pealetungil.
Vene keeles on mitmuslikuks igapäevasõnaks raha ( dengi ), nüüd ka eesti keeles väga tavaliseks muutunud mitmuslik rahad .
Sagenev abstraktnoomenite ja teonimisõnade (nomen actionis) mitmuslik kasutamine, mis on eesti keele traditsioonile võõras.
Nt: Kiirused, keerukused, temperatuurid, informatsiooid, stressid, ruttamised.
2.4 Asesõnade mitmuslik kasutamine
Eesti omapärane ja rikkalik asesõnavaramu on vene keele mõjul mitut laadi surve all. Esiteks on haruldasemad ja keerulisemate esinemistingimustega aseõsnad kasutuses harvaks jääämas, teiseks juutub asesõnade grammatika. Kõige häirivam on tähenduselt mitmuslike, vormiliselt aga ainsuslike asesõnade muutumine ka vormiliselt mitmuslikuks.
Eelkõige puudutab see asesõna mitu ja mõni, mis tänapeval esinevad valdvalt üksnes mitmuses, kusjuures mitmuslik kasutamine on eesti keele seisukohalt semantilisrelt üsna absurdne: elasime mitmeid aastaid koos (mitu aastat), olen tegelenud väga mitmetel aladel (mitmel alal).
Teine asesõnakasutuse suhteline uuendus puudutab siduvate asesõnade ühildumist arvus. Normaalses eesti keeles ei ühildu kes ja mis siduvate asesõnadena arvus, vaid üksnes käändes. Praegu võtab maad täielik ühildumine: temperatuurid, milledest oli juttu , suurmehed, kelledest üks.., probleemid, millede kallal töötatakse.
2.5 Eessõnalise väljenduslaadi levik eesti keeles
Praegu levib eesõnaline väljenduslaad eesti keeles mitut teed pidi:
1) Mitu eessõna on oma kasutamispiirkonda laiendanud tagasõnade arvelt.
2) Kahe struktuurivõimaluse korral eelistatakse üha sagedamini selliseid kaassõnalisi ja määrsõnalisi konstruktsioone, kus määratlev sõna on põhisõna ees
Eesõnade sagenenud kasutamine on aga selgelt venemõjuline.
Nad säilitavad selle paragrahvi abil partei võimu
Nad säilitavad läbi selle paragrahvi partei võimu
Eesti keel on suurel määral säilitanud oma soomeugrilise tagasõnade eelistuse. Hoolimata sellest, et eesti keelele pole võõras ka eessõnade kasutamine ning et mõnda kaassõna saab kasutada nii ees- kui ka tagasõnana ühesuguses funktsioonis (teed mööda, mööda teed) on tagasõnu eesti keeles umbes kaks korda rohkem kui eessõnu. Tagasõna kasutaamine eessõnana ei ole stiililiselt neutraalne ning isegi luulekeeles on sellised ebaeessõnalised väljendud tugevasti margeeritud.
3. Sõnakasutuse ja tähenduse sarnastumine
Eesti keeles öeldakse jätku leivale ja vastatakse jätku tarvis. Vorm head isu! on venepärane, tuleneb väljendist prijatnogo appetita ning on seega otsetõlge vene keelest.
Häid saabuvaid pühi ja head saabuvat uut aastat (vene k. s nastupajushim!). Eestlastel pole kunagi sellist saabuvate pühade soovimise kommet olnud.
Paljud kasutavad kokku saades venekeelseid sõnu privet ja pakaa .
Tihti leiavad eestlaste seas kasutust sellised sõnad nagu palutška, natšalnik, daatša, besseeda, kurjer, ustaav, vojaaž, nakaz.
Kuna eestlased ei oska loomupäraselt hääldada š-tähte, siis kõlavad need sõnad vahel üsna naljakalt.
Sõna ühetähenduslik tuleneb vene sõnast odnoznatšnõi. Selle sõna tõid eesti keelde poliitikud ja ajakirjanikud, ehkki vene-eesti sõnaraamat annab odnoznatšnõi vasteks ühemõtteline. Vene keeles aga sõna odnomõslennõi ei ole.
Väljend ära muutma ei ole eestipärane, tuleneb sõnast otmenjatj. Õige vorm on tühistama.
Väljendil ümber vaatama on eesti keeles vaid üks tähendus - otsene. Väljend ümber vaatama seaduste või otsuste kohta tuleneb sõnast peresmotrjetj.
Piiritagune – zagranitsa. Venepärane vorm. Õige on välismaa.
Asustatud punkt – naseljonnõi punkt. Õige vorm on asula.
Sisse viima – vvodit. Õige vorm on parandusi tegema, parandatakse.
Eesti keeles hääletatakse poolt ja vastu. Tihti kuuleme inimesi ütlemas: „Kelle eest sa hääletasid?“. Selline sõnakasutus tuleb vene keelest, kus hääletatakse za (eest) ja protiv (vastu).
Eesti keeles laevad sõidavad, vene keeles ujuvad . Ka nõukogude eesti keeles laevad ujuvad.
4. Teisi mõjusid
Muud vene keele mõjud eesti keelele on järgmised:

Sõnajärje muutused

Tõlkeline fraseoloogia

Venepärane rektsioon

Lauseehituse nominaliseeurmine

Vene vandesõnade kasutamine
Üha sagedamini kasutatakse määrsõnades lt-liidet, millel tiht pole mingit muud õigustust kui sõnaliigi selgem markeerimine (kohe – koheselt, praegu – praegult, õigel ajal – õigeaegselt)
Kokkuvõte
Tänapäeva globaliseeruvas maailmas räägime me üha enam meie keele mõjutatusest teistest keeltest. Mõned peavad sellist nähtust keelele ohtlikuks, mõned aga arvavad , et võõrmõjude olemasolu keelele on üsna loomulik.
Üldiselt võib iga teise keele mõju emakeelele vaadelda nii positiivsest kui negatiivsest küljest. Ühelt poolt on need Nõukogude Liidu poolt peale surutud normid, teisalt aga inimeste tegelik keelekasutus. Vene mõjud toovad küll kaasa meie emakeele vaesumise ning muutumise, kuid me ei küsi endilt: „Miks selline muutumine üldse aset leidis?“ Küllap inimeste jaoks tundusid mõned vene sõnalised ja grammatilised laenud mugavamad kui emakeelsed. Muidu poleks vene mõju eesti keelele nii suur ju olnud. Järelikult võib ka vene mõju eesti keelele vaadelda kui loomulikku nähtust.
Kirjandus
Hint, Mati 1990. Vene keele mõjud eesti keelele. – Akadeemia nr 7, lk 1383–1404.
Liivaku, Uno 1999. Venestuv eesti keel. – Kirjakeel ja kirjasõna, lk 62–64.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 42 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

martinas Õppematerjali autor

Annab ülevaate vene keele erinevatest mõjudest eesti keelele.

eesti keel vene keel referaat

Sarnased õppematerjalid

doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

järeldame, et inimene oli rannas. Järelduslikud märgid on keelemurded. 2) keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus: Vorm ja tähendus on selgelt koos, piirid on kindlad. On kas "kana" või "kala", vahepealset võimalust pole. Märk süsteemis on tervik. Paralingvistilised vahendid on kõnes kuuldavad hääleomadused, mis pole häälikud: toon, intonatsioon jms. Sellist diskreetsust pole, tempo, häälekõrgus muutuvad. Ekstralingvistilised vahendid on keelele lisaks, nt pilk 3) keelesüsteemi duaalsus- kõik imimkeeled on kaheliigilised: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem, kus tähenduseta üksustest pannakse kokku tähenduslikud üksused (sõnad) 4) keelesüsteemi produktiivsus- Keelel ei ole piire; lausete hulk keeles on piiramatu. Suhtluses on piirid ees, seda raskendab arusaamine. Sellele lisaks: elusa keele süsteemi pidev muutumine; inimkeeltel on allkeeled, kirjakeel, dialekt ehk

Kirjandusteadus

doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist

Eesti keel

doc

Keeleteaduse alused I

Keeleteaduse alused Loomulik keel ehk keel, mida inimesed kasutavad emakeelena kõige rohkem keeli Aasias, järgnevad Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika ning Euroopa. Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed. Keelte liigitus · genealoogiline (sugulus ja päritolu) keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel. · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile

Keeleteadus

doc

Üldkeel

Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus.

Eesti foneetika ja fonoloogia

doc

Saksa keele tähtsamad osad

on meil tegemist umbmäärase artikliga. ASESÕNAD Isikulised asesõnad: (Personalpronomen) NOM. ich du er sie es wir ihr sie Sie AKK. mich dich ihn sie es uns euch sie Sie DAT. mir dir ihm ihr ihm uns euch ihnen Ihnen GEN. vt. o m a s t a v a s e s õ n a ( d a s P O S S E S S I V P R O N O M E N) Erinevalt eesti keelest on ainsuse 3. isikul eri vormid meessoost "er", naissoost "sie" ja kesksoost "es" nimisõnade kohta. Neid kasutatakse isikute, esemete, nähtuste ja asjade kohta. Nende vasted tõlkimisel võivad olla "tema"/"see". Mitmuses vastavalt "sie", tõlkimisel "nad"/"need". Viisakusvormiks/"aupaklikuks vormiks on "Sie, "teie". e", kasutatakse nii ainsuses kui mitmuses. Eestlasele on raske ära õppida "ihr" mitmuse "teie" .

Saksa keel

doc

Kognitiivne areng

Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse toimimine voorudena; •elusa keele süsteemi pidev muutumine; •keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); •kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; •keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid:

Psühholoogia

docx

Eesti keele ajalugu

laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−1857 (rahvapärane eesti keel) • 1857−...

Eesti keele ajalugu

docx

Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt

· Süntaks-lausete süstemaatilisus ja liigid/liikmed. · Tekst-mis üksustest koosneb, kuidas on seotud jne. · Semantika-tähendusõpetus, · pragmaatika-kasutuse uurimine Edastame tähendust ja sisu (semantika) Morfoloogia tasandil saame edastada kuulajale sõnumi. Kui läheneda tähenduse poolt: Asjad, suhted, suhted asjade vahel, suhted suhete vahel, omadused jne. Käsitletakse objektide poole pealt. Uus lähenemine (40a). Maailma keeled on erinevad? Nt Eesti ja inglise keel. Käänded jms. Maailma keeled on sarnased? Ikkagi väljendusvahend. Võime võtta tundmatu keele ja seletame lahti suhted ja vahendid. Peab vaatama mõlemat poolt. Kuidas(allsüsteemid); väljendusvahendid:käänded, eessõnad jne. Millest. Otsime ühiseid jooni. Keeleteaduse metakeel-keelt kirjeldav keel. Need terminid ja mõisted ära õppida. Õpiku lisa 2. Etnonüüm-selle keelepärane nimi;( Saami keel.;Ostjaki keel mitte handi. Mitte hotentoti vaid khoekhoe jne)

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Rohkem sarnaseid