Logistiku töö on seotud kaupade, informatsiooni ja inimeste liikumise ja paiknemisega ning sellega seotud tegevuste planeerimise, läbiviimise ja kontrolliga mingi kindla süsteemi piires ning lähtudes määratud eesmärkidest. Logistik peab tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige hinna ning kokkulepitud kvaliteediga. Logistika tööülesanded on seotud: · Transpordi korraldamisega vajaduste hindamine, vedude planeerimine, pakkumiste hindamine, veolepingu koostamine ja veokulude analüüs. · Transpordi juhtimisega vedude planeerimine ja korraldamine, veoteenuste müügi korraldamine, veokipargi hoolduse ja remondi korraldamine, autojuhtide tööaja ja töötasu arvestus. · Ladustamise korraldamine, laoteenuste müük või laotöö juhtimine · Hangete ja ostutega tegelemine · Materjalijuhtimine ja tootmine planeerimine · Tarneahelate hindamine
keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. CLP-määrusega tagatakse, et Euroopa Liidu töötajaid ja tarbijaid teavitatakse selgelt kemikaalidega kaasnevatest ohtudest kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise kaudu. Ohtlike veoste autoveo eeskiri on autoveoseaduse alusel kehtestatud määrus, mis reguleerib ohtlike veoste vedu riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol. Ohtlike veoste autoveo eeskiri ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Määruses on toodud mõisted, rahvusvahelise ja riigisisese autoveo korraldus, ohutusalased ja turvalisuse tagamise kohustused, vajalikud dokumendid. Nõuded on toodud laadimisele ja puhastamisele, veole ja nende märgistamisele ning veokitele ja autojuhtide koolitusele. Määruse neljandas peatükis räägitakse ohtlike veoste nõuete täitmise kontrollist ja seda teeb peamiselt politsei. (Ohtlike veoste autoveo eeskiri).
CIM konventsioon Rahvusvaheline raudteeveokokkulepe, mis määratleb raudteeoperaatori ja kliendi vahelised õiguslikud suhted. Reguleerib kaubaveolepingu tingimusi Euroopas ja on rahvusvahelisi raudteevedusid reguleeriva COTIF-i konventsiooni üks lisadest. CIM-lepinguga on liitunud valdav osa Euroopa raudteefirmadest ja ettevõtetest. CMR konventsioon (Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon) Rahvusvaheliselt on kokku lepitud kaubaveo tingimused, kus kajastatakse veolepingu kõikide poolte õigusi ja kohustusi. ELEA (Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon) see on FIATA liige ELEA on rahvusvahelise ekspedeerimisega ja logistikateenuste pakkumisega tegelevate juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Organisatsiooni eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete ühiseid tööalaseid huve, vältida ebaausat konkurentsi ja aidata kaasa oma valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ning sellealase info levikule. Käesoleval ajal ühendab ELEA
Konossement – kaubaväärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba transportimiseks vastuvõtmist, kohustub transportima kauba konossemendis kirjeldatud viisil lähtesadamast sihtsadamasse ning loovutama selle isikule, kes esitab konossemendi ja kellel on konossemendi alusel õigus kaupa vastu võtta. Konossement koostatakse tavaliselt kolmes originaalis ja koopiad vormistatakse vastavalt vajadusele. Lisas on konossementi näide (Joonis 6). Veolepingu osapooled: Saadetise (lasti) andja – isik, kes sõlmib tükikauba merevedu puudutava lepingu kaubavedajaga. Kaubavedaja (ka lastivedaja) – sõlmib lasti andjaga veolepingu. Prahtija – lasti andja või muu, kes rendib laeva. Vastuvõtja – vastuvõtja all mõeldakse seda, kes on määratud kauba vastuvõtjaks veosaatedokumendil või muul moel näitab, et tal on õigus kaupa vastu võtta, nt esitades omanikukonossemendi originaaleksemplari.
ja kulud osapoolte vahel kogu müügiprotsessi jooksul. Erinevaid tarneklausleid on 13 ja need ütlevad täpselt milleks kumbki osapool on kohustatud ning mille eest maksma kogu teekonna vältel tarnija e. müüja laost kuni ostja "ukseni". Tarneklauslite ajaloo poole pealt peaks mainima et, ICC avaldas oma esimese versiooni tarneklauslitest 1936. a., tänapäeval on meil võimalus kasutada versiooni aastast 2000. Rühm C CFR - Müüja deklareerib kauba ekspordiks, sõlmib veolepingu sihtsadamasse ja maksab veokulud. Risk siirdub ostjale lähtesadamas. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab kulud ja veokulud nimetatud sihtsadamani. Kasutatakse meretranspordi puhul. CIF - Erineb CFR-st selle poolest, et müüja peab kindlustama tarne ostja kasuks. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab kulud, merekindlustuse ja veokulud kauba vedamise eest sihtsadamasse
Eesti Speditsiooni õigusalusest Speditsiooni õiguskeerukus komplitseeritud ja erilised lepingusuhted eri maade õigussüsteemide erinevus printsipaal vs vahendaja vahendaja agent või komisjonäär? multimodaalne vedu ja ekspedeerija vastutus dokumendirohkus konventsioonide erisus ja ka puudumine FIATA reeglid ja dokumendid aitavad Forwarder as Shipper´s Agent I Veolepingu 3.osapool saaja Eksportöör Vedaja Importöör VL pooled Ekspedeerija Ekspedeerija Shipper Shipper Forwarder as Shipper´s Agent II Veolepingu kolmas osapool saatja Eksportöör VedajaVeolepingu Importöör pooled Ekspedeerija Ekspedeerija
VEDAJA VASTUTUS TEISTE ISIKUTE EEST Artikkel 3 Käesoleva konventsiooni kohaldamise korral vastutab vedaja nii oma tegevuse ja hooletuse eest kui ka oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute, kelle teenuseid ta kasutab, tegevuse ja hooletuse eest, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad nendele pandud kohustuste piires. III peatükk VEOLEPINGU SÕLMIMINE JA TÄITMINE Artikkel 4 Veoleping tõendatakse saatekirja koostamisega. Saatekirja puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid. Artikkel 5 1. Saatekiri koostatakse kolmes algeksemplaris ning sellele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja
35. Kes on ekspedeerija? On füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminaali- ja muude trantspordioperatsioonidega ning nendesse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutuvate teenustega. Ekspedeerija organiseerib kauba kohaletoimetamise: leiab vajaliku(d) vedaja(d), kellega sõlmib kliendi nimel veolepingu annab vedajate nimel välja trantspordidokumendid, teostab tollitoimingud, vormistab vajalikke dokumente, kasseerib vajadusel ostjalt kauba maksumise, teostab kliendile veosekindlustuse jne. Kliendi ja vedajate kokkuviimisest saab ekspedeerija vahendustasu: tavaliselt teatud % veo maksumusest + kindlaksmääratud lisatasu täiendavate teenuste eest. 36. Kes on vedaja? Vedaja on füüsiline või juriidiline isik, kes annab oma nimel välja trantspordidokumendi ning
Personalijuhi ülessanne on leida vastavad kandidaadid ning tegeleda personaliga seotud probleemidega. Ettevõtte juhid vastutavad ettevõtte toimimise eest ning suunavad lao, logistika, finants, personali ning haldusosakonda. 1.3.Logistikatöö korraldus ettevõttes 6 1.3.1. Ettevõtte peamiste logistiliste toimingute ja protsesside loetelu ja lühikirjeldus 1. Veotellimuse vastuvõtmine Veolepingu sõlminud kliendid saavad veotellimusi esitada nii suuliselt, telefoni teel kui ka e- maili teel. Veotellimuse võtab vastu logistik või dispetser. Veotellimuse vastuvõtja teostab tellimuse ülevaatuse. Veolepingu ülevaatus tagab, et tellija ja vedaja vahel sõlmitava kokkuleppe nõuded on määratletud ja dokumenteeritud. Peale ülevaatust tehakse tellimuse kohta märge käikuandmise kohta ning märgitakse üles logistikaprogrammi. Ühekordsete
Kui TsK reguleeris vedu vaid mõnes paragrahvis ja üldsõnaliselt, siis VÕSis reguleeritakse vedu sarnaselt CMR konventsiooni (rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni) sätetega. Kuigi CMR konventsiooniga sätestatud reeglid ja seetõttu ka VÕSi sätted on raskesti kohaldatavad kaupade EXW (ex works – hangitud tehasest) ja FCA (free carrier – franko vedaja) tarnetingimusega ostmisel ning võivad tekitavad rohkem segadust kui selgust, on VÕSis veolepingu osa täpne reguleerimine vedajate poolt vaadatuna siiski ülimalt tänuväärne. VÕS sätestab ka need mängureeglid, mida CMRis kirjas ei ole, kuid mis on vedajale eluliselt tähtsad, näiteks tellimuse tagasivõtmine tellija poolt, veotasu maksmisega viivitamine jne. Ekspedeerimisleping VÕSi viidud uudse lepinguliigina. Nüüd on olemas regulatsioon, millele saab allutada ekspedeerimislepinguid ja Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni (EEA) üldtingimusi. Siiski, VÕS,
Tramplaevanduses on peaaegu eranditeta vedaja ja kaubaomaniku suhteid reguleerivaks dokumendiks prahileping (mida nimetatakse ka tsarterveolepinguks) ning selle juurde käiv konossement, liinilaevanduses liinikonossement. Prahilepingu ja konossemendi vahe?? Prahileping sätestab kõik eeloleva veo tingimused, millest lähtudes peavad pooled hakkama kauba merevedu teostama. Trampveol väljaantaval konossemendil ei ole veolepingu funktsiooni, selle abil saab kaubasaaja üldjuhul kinnitada prahilepingu täitmist või mõnel juhul osalist või täielikku mittetäitmist. ,,reeder" isik kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Prahiraha lepinguga määratud veotasu Mereveoleping peab sisaldama: 1. Lepingupoolte nimed 2. Prahiraha suurus 3. Laeva ja kauba kirjeldus 4. Laadimis- ja saabumiskoha nimed. Poolte soovil lisaandmed. Mereveolepingu kaks põhiliiki: 1
tutvuda RdtS §11. KAUBAVEOTEENUSED: · vaguni ja jaamateede kasutamine; · konteineri kasutamine; · jaamateede kasutamine kliendi veeremi liikumisel ühelt haruteelt teisele haruteele; · manöövritööd kliendi tellimuse alusel (vagunite sorteerimine, ümberpaigutamine ja vahetamine laadimisfrontidel jne); · veduri tellimine manöövritöödeks; · vaguni pesemine, puhastamine; · valveteenuse osutamine; · veolepingu muutmine (kauba ümberadresseerimine); · kauba hoidmine jaamades; · hoonete ja laoplatside kasutamine; · omanikuvaguni registreerimine; · raudtee kaubaveo kataloogide, raamatute jm müük; · kaubasaatelehtede otsimine arhiivist ja koopiate väljastamine; · laadimisskeemi läbivaatamine ning selle osas konsulteerimine, · veodokumentide täitmine; · klientide töötajate atesteerimine; · kauba vastuvõtt veoks üldpargi vaguni kiire tagastuse režiimi ajal;
· nimeline (endorsed to [nimi]) või · konossemendi ettenäitajale (blank endorsed); laeva nimi; märge ,,pardal" (on board) ja kauba pardale laadimise kuupäev; konteinerveo puhul konteineri(te) number (numbrid); kooskõlas akreditiivis määratud tarneklausliga (vt edaspidi) märge veotasu maksmise kohta: ,,veotasu makstud" (freight prepaid), kui veotasu maksab müüja, või ,,veotasu makstav" (freight collect), kui veotasu peab maksma ostja; veolepingu tingimused või viide nende olemasolule muudes allikates (nt laevaliini veolepingu standardtingimused). Konossemendist ei tohi ilmneda, et: kaup on laaditud laeva tekile; kaup või pakend on kahjustatud (st konossemendil on vastavad märkused must konossement); laev on üüritud üheks konkreetseks reisiks (charter party). Kui akreditiivis ei ole nõutud teisiti, tuleb pangale esitada kõik konossemendi originaalid (tavaliselt kolm). 2
Kaubaveoleping Võlaõigusseaduses · 42 ptk Veoleping, 1. jagu Kaubaveoleping · Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). · Vedaja võib saatjalt nõuda veokirja väljastamist. Saatja ja vedaja poolt allkirjastatud veokiri tõendab kuni vastupidise tõendamiseni veolepingu sõlmimist ja tingimusi ning veose vastuvõtmist vedaja poolt. · Kui veolepingu esemeks on kolimine (kolimisleping), on vedaja kohustuseks ka kolitava mööbli ja muu sisustuse lahtivõtmine, peale- ja mahalaadimine ning ülespanek. 8 Ohtlikest veostest Võlaõigusseaduses § 777. Ohtlik veos (1) Ohtliku veose vedamisel peab saatja vedajale õigeaegselt
dispass (§ 124), kui ei ole kokku lepitud teisiti. 8. Reederi mõiste, reederi vastutuse liigid (Kaubandusliku meresõidu seadus). https://www.riigiteataja.ee/akt/241458 7 peatükk Reederi mõiste - Reeder on isik, kes kasutab laeva oma nimel majandustegevuses ja kellele on väljastatud meretranspordi korraldamise tegevusluba. Reederi vastutus (1) Reeder vastutab laeva nõuetekohase käitamise eest. (2) Kui reeder ei ole vedaja, siis vastutab ta veolepingu järgse saatja, saaja või reisija ees samas ulatuses, milles ta vastutaks juhul, kui ta oleks vedaja. 9. Reederi vastutuse piiramine merinõude korral. https://www.riigiteataja.ee/akt/241458 7 peatükk (1) Reeder võib piirata oma vastutust vastavalt merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsioonile ja rahvusvahelisele konventsioonile tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest, 1969. (2) Vastutust ei saa piirata:
1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala (1) Käesoleva eeskirjaga kehtestatakse autoveol veoautole ja veoauto haagisele (edaspidi sõiduk) veose laadimise ja kinnitamise nõuded. (2) Autoveol veose laadimise ja kinnitamisega seotud, kuid käesoleva määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse teistest seda valdkonda käsitlevatest õigusaktidest, arvestades käesoleva eeskirja erisusi. (3) Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. [RTL 2002, 102, 1555 - jõust 16.09.2002] 2. peatükk PÕHINÕUDED §2. Sõiduk ja tema kere Veoste veol kasutatav sõiduk ja tema kere (veokast, furgoon, paak jne) ning kere kinnitus sõidukile peavad vastama teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja kehtestamine» (RTL 1998, 278¿286, 1169 ja 1170; 1999, 52, 687; 90, 1100; 2000, 5, 31)
Näiteks maksustatakse mainitud teenused Eestis, kui ostja kasutab teenuse ostmisel Eestis antud maksukohustuslase numbrit. Kuna kaubaveoteenuse või sellise veo korraldamist soovivad ostjad võivad kasutada neile eri liikmesriikides antud maksukohustuslase numbrit, võivad ka eriteenused eraldi olla maksustatavad eri liikmesriikides. 3.1.1. Kaubateenustega seotud kõrvalteenused ja sellise veo korraldamine Kaupade laadimine, lossimine, käitlemine ja ladustamine veolepingu raames ja muud vastavad kaubaveoga seotud kõrvalteenused ja nende korraldamine maksustatakse Eestis, kui teenuse osutamise koht on Eesti. Kui ostja kasutab liikmesriikide vahelise kaubaveoga seonduvat, ühenduse territooriumil toimuva laadimis-, lossimis- ja muu vastava teenuse ostmisel mõnes liikmesriigis antud ja hetkel kehtivat maksukohustuslase numbrit, on teenuste maksustamise kohaks nimetatud liikmesriik.
4. Prahilepingute liigid Broneerimiskiri, tellimuskiri (Booking-Note) – kasutatakse liinilaevanduses suhteliselt väiksete kaubapartiide veotellimuste vormistamiseks. Tšarter (Charter-Party) – on põhiliseks prahilepingu liigiks nii üksikreisidel kui ka tööl järjestikuste reisidega; Kaikiri (Berth-Note) – kasutatakse põhiliselt tramplaevanduses mittelaevapartiilise kauba veolepingu vormistamiseks, mõnikord ka liinilaevanduses. Eelkinnituskiri (Fixture – Note) – kujutab endast sisuliselt eellepingut/raamlepingut, milline omab ajutist iseloomu, kinnitab prahitehingu sõlmimist ja asendatakse hiljem tšarteriga. 5. Meretranspordi tariifid Liinitariifid - kasutatakse siis, kui on tegemist püsivate kaubavoogudega regulaarsetel veoliinidel
B) Kauba väljastamine laost/terminalist C) Saatedokumentide vormistamine/arhiveerimine: veokirjad, CMR D) Haagiste komplekteerimised( peale- ja mahalaadimine),sh tööd tõstukitega. E) Saabuva/väljuva kaubaaluste markeerimine, kaubaartikklite kontrollimine veolehe järgi F) Vedude organiseerimine: Veopäringute koostamine Euroopa suunal, sobiva ja odavama teenusepakkuja väljavalimine, veolepingu sõlmimine, ettevõttete majandusliku- ja autoregistri taustakontroll. G) Autojuhtide teekonna planeerimine, graafikute koostamine, arvestades töö- ja puhkeaja seadusandlust. H) Raamatupidamine: aruandlus veoringikohta I) Suhtlemine autojuhtidega 2.4 Tööülesannetega toimetulek 8
Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Koostan uurimustöö teemal: Ülegabariidiline veos. Tean, et selliste vedude jaoks vajatakse eriluba ja neil on ranged nõuded, kuid vaatame nüüd neid ka täpsemalt. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri 1. Üldsätted 1.1 Reguleerimisala Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 1.2 Mõisted Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk; Eriveosena veetav pukseeritav seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, mis ei kuulu riiklikule registreerimisele;
Klauslite jagunemise põhimõte- 7 kõikidele veoliikidele: EXW – Ex Works (named place of delivery) FCA – Free Carrier (named place of delivery) Võimaldab kasutada kõiki veoviise Müüja veab kaubad põhiveo alguse asukohta (ostjaga kooskõlastatud) Müüja kohustuseks koostada ka kauba ekspordi tollivormistus Vastutus ja asukoht: müüja asukohas , veofirma asukohas Müüjal puudub veolepingu kohustus CPT – Carriage Paid To (named place of destination) Kasutusel kõigi veoviiside puhul Kindlustuslepingu sõlmimise kohustust müüjal pole Müüja tasub kauba veoraha nimetatud sihtkohani Kauba kadumise ja kahjustamise risk, samuti kõik muud kaubaga seonduvad kulud lähevad müüjalt ostjale, kui kaup on antud vedaja käsutusse CIP – Carriage and Insurance Paid to (named place of destination)
, mitmesugused lisateenused – Konteineri kasutamine – Jaamateede kasutamine kliendi veeremi liikumisel ühelt haruteelt teisele haruteele – Manöövritööd kliendi tellimuse alusel (vagunite sorteerimine, ümberpaigutamine ja vahetamine laadimisfrontidel jne) – Veduri tellimine manöövritöödeks – Vaguni pesemine, puhastamine – Valveteenuse osutamine – Veolepingu muutmine (kauba ümberadresseerimine), veoplaani tellimine – Kauba hoidmine jaamades, hoonete ja laoplatside kasutamine – Laadimisskeemi läbivaatamine ning selle osas konsulteerimine – Veodokumentide täitmine, klientide töötajate atesteerimine h. Rahvusvahelised raudteekonventsioonid (eelkõige SMGS, COTIF) ja –organisatsioonid (OSŽD • Asutatud 1956 (alustas tegevust 1957). Liikmeid 27 riigist, põhiliselt endised
• kauba hinna kujundamist; • omandiõiguse üleminekut; • valuuta- ja finantstingimusi, arvelduste korda; • lepingu rikkumist, sanktsioone ja poolte vastutust oma kohustuste mittetäitmise eest • pretensioonide esitamise korda; • vaidluste lahendamist ja kohtualluvust; • rakenduvat õigust jm. Rühmade iseloomustus: (E oma on EXW juures kirjas) 1) C-rühma põhitunnused: Põhivedu on tasutud st müüja peab sõlmima veolepingu kauba veoks sihtkohani ostja maal ja kandma sellega seotud kulud. 31 Kõik ülejäänud kaubaga seotud kulud lähevad müüjalt ostjale üle müüja maal siis, kui kaup antakse vedajale üle 2) F - rühma põhitunnused: Sisult müüjakesksed Põhivedu tasustamata Riskid ja kulud kanduvad üle müüja maal 3) D – rühma põhitunnused:
jms kohta on kättesaadav kõigile ja põhimõtteliselt võib iga soovija liinilaeva teenuseid kasutada. Laevaliini kliendil ei ole võimalik muuta laeva marsruuti, väljumis- või saabumisaega ning muid liinitingimusi talle sobivaks, mistõttu on liinilaevandusel teatud ühistranspordi tunnused. Samas saavad liini püsikliendid kasutada soodustariife, soodsamaid maksetingimusi ja muid eeliseid. Kui tramplaevanduses on veolepingu vormiks tšarter, mis määrab ka kõik vedaja ja kauba saatja äriõiguslikud suhted, siis liinilaevanduses on peamiseks veolepingu vormiks liinikonossement (liner bill of lading), mille ülesanne on määrata liiniveo tingimused ja vedaja ning kaubasaatja vastutus. Liinioperaator võib kasutada laevaliini teenindamisel talle kuuluvaid või prahitud laevu. Viimasel juhul võetakse laevad tavaliselt kasutusse ajaprahtimise põhimõtte alusel.
ülevaatus tagab laevale "klassi", mis väljendub Klassitunnistuses (Certificate of Class) laevakere ja jõuseadme jaoks. Laevaomanik ei ole kohustatud ei ehitama oma laeva klassifikatsiooniühingu reeglite järgi ega laskma teda järel vaadata (klassifitseerida). Kuid ilma selleta ei ole laev rahvusvahelises merekaubanduses aktsepteeritav ja ei saa adekvaatset kindlustus- tagatist. Ka enamik kaubaveolepinguid nõuab klassifitseeritud laeva esitamist veolepingu täitmiseks. Enamasti nõutakse Lloyds'i Registri (Lloyd's Register of Shipping) kõrgeimat klassi 100A1. Vt. Lisa, Tahvel 2.7. Lloyd's Tahvel 2.8. Lloyd's Register of Shipping 1 Tahvel 2.9. Lloyd's Register of Shipping 2 Tahvel 10. Lloyd's Corporation Klassifitseerides laevu ja andes neile välja vastavaid dokumente kasutavad KÜ-d spetsiaalseid märke või sümboleid, mis annavad asjatundjale küllalt palju teavet juba
6. Oma kulul korraldatav autovedu 7. Riigisisene autovedu Tasulise autoveo tegemiseks on tarvis: · Riigisisesele autoveole: · Tegevusluba · Sõidukikaarti · Rahvusvaheline: · EMÜ tegevusluba · EMÜ tegevusloa kinnitatud ärakiri · EMÜ- euroopa majandusühendus kui vedajal ei ole võimalik täita veolepingut . -peab vedaja küsima juhiseid kaupade käsutamisõigusega isikult juhul, kui mingil põhjusel muutub veolepingu täitmine võimatuks enne kaupade jõudmist sihtpunkti. -veadaja, kes ei saa mõistliku tähtaja jooksul juhiseid kauba käsutamisõigusega isikult, peab jätkama vedu selliste tingimuste kohaselt , mis näitavad talle kõige sobivamad käsutamisõigusega isiku huvides. -vedaja, kes on sunnitud küsima juhiseid kauba saatjalt, saab esitada nimetatud isikule arve juhiste küsimise tagajärjel tekkinud kulutuste kompenseerimiseks. vedaja vastutus.
32. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminali- ja muude transporditegevustega ning neisse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutavate teenustega. Ekspedeerija korraldab kauba kohaletoimetamise: leiab vajaliku(d) vedaja(d), kellega sõlmib kliendi nimel veolepingu, annab vedaja(te) nimel välja transpordidokumendi(d), teeb tollitoiminguid, vormistab vajalikke dokumente, teeb kliendile veosekindlustuse jne. 33. Nimeta vähemalt 5 ekspedeerimisteenust. o kauba peale- ja mahalaadimine o ladustamisteenused o pakkimisteenused o ekspordi-/impordidokumentide hankimine ja vormistamine o messide ja näituste ekspedeerimine o kullerteenused o kliendile veosekindlustuse vormistamine 34
vastutused kauba vigastuste puhuks lepitakse kokku eraldi. 4. Prahilepingute liigid a. Broneerimiskiri, tellimuskiri (Booking-Note) – kasutatakse liinilaevanduses suhteliselt väiksete kaubapartiide veotellimuste vormistamiseks. b. Tšarter (Charter-Party) – on põhiliseks prahilepingu liigiks nii üksikreisidel kui ka tööl järjestikuste reisidega; c. Kaikiri (Berth-Note) – kasutatakse põhiliselt tramplaevanduses mittelaevapartiilise kauba veolepingu vormistamiseks, mõnikord ka liinilaevanduses. d. Eelkinnituskiri (Fixture – Note) – kujutab endast sisuliselt eellepingut/raamlepingut, milline omab ajutist iseloomu, kinnitab prahitehingu sõlmimist ja asendatakse hiljem tšarteriga. 5. Meretranspordi tariifid a. Liinitariifid - kasutatakse siis, kui on tegemist püsivate kaubavoogudega regulaarsetel veoliinidel b. Prahitariifid - kasutatakse juhul, kui pole tegemist püsivate veostega kindlate sadamate
võrdlemisi müüjakesksed. Selle rühma puhul lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid müüjalt ostjale üle müüja maal – nimetatud kohas (FCA) või nimetatud lähtesadamas (FAS ja FOB), kui müüja on kauba üle andnud ostja poolt nimetatud vedajale (laevale) c. C-rühm on juba tunduvalt ostjakesksem. Kõigi nelja tarneklausli (CFR, CIF, CPT ja CIP) puhul peab müüja oma kulul sõlmima veolepingu kauba veoks nimetatud sihtsadamasse (CFR ja CIF) või sihtpunkti (CPT ja CIP). NB! Samal ajal läheb kauba kadumise või kahjustamise risk müüjalt ostjale üle müüja maal, kui müüja on andnud kauba üle esimesele vedajale (CPT ja CIP) või lastinud laevale (CFR ja CIF). Seejuures on võimalik valida kahe variandi vahel: müüja sõlmib kindlustuslepingu ostja kasuks kauba veol kuni sihtkohani (CIF ja CIP) või
29. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminali ja muude transporditegevustega ning neisse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutavate teenustega. Ekspedeerija korraldab kauba kohaletoimetamise: leiab vajaliku(d) vedaja(d), kellega sõlmib kliendi nimel veolepingu, annab vedaja(te) nimel välja transpordidokumendi(d), teeb tollitoiminguid, vormistab vajalikke dokumente, teeb kliendile veosekindlustuse jne. 30. Vähemalt 5 ekpedeerimisteenust? · kauba peale ja mahalaadimine · ladustamisteenused · pakkimisteenused · ekspordi/impordidokumentide hankimine ja vormistamine · messide ja näituste ekspedeerimine · kullerteenused · kliendile veosekindlustuse vormistamine 31
29.Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminali- ja muude transporditegevustega ning neisse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutavate teenustega. Ekspedeerija korraldab kauba kohaletoimetamise: leiab vajaliku(d) vedaja(d), kellega sõlmib kliendi nimel veolepingu, annab vedaja(te) nimel välja transpordidokumendi(d), teeb tollitoiminguid, vormistab vajalikke dokumente, teeb kliendile veosekindlustuse jne. 30.Vähemalt 5 ekpedeerimisteenust? kauba peale- ja mahalaadimine ladustamisteenused pakkimisteenused ekspordi-/impordidokumentide hankimine ja vormistamine messide ja näituste ekspedeerimine kullerteenused kliendile veosekindlustuse vormistamine 31
lennureiijate ning meritsi ja seiseveeteedel reisijate kaitseks. Nende määruste alusel on eelnimetatud transpordiliikidega reisijate peamised õigused üle EL kaitstud ühtsete reeglite alusel. Rakendatud initsiatiividest nähtub tarbija vajaduste arvestamine EL transpordipoliitika kujundamisel. 13. Rongireisijate õiguste kaitse Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib praegu reisijate õigusi ja kohustusi raudteel raudteeseadus. Rongireisija on veolepingu nõrgem osapool,kelle vastavaid õigusi reisijana tuleb kaitsta. Reisi käigus tuleb anda reisijatele teavet järgmiste asjaolude kohta: milliseid teenuseid rongis pakutakse; mis on järgmine peatus, teave oodatava saabumisaja kohta, kui rong hilineb; olulisemad ühendusreisid, mida tuleks turvalisuse kaalutlusel tähele panna. Kaebustele tuleb tavapäraselt vastata ühe kuu jooksul. Põhjendatud juhtumil võib ettevõtja
03.2003 29.12.2003 nr 267 (RTL 2004, 1, 8) 10.01.2004 7.02.2006/14 (RTL 2006, 15, 254) 16.02.2006 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» paragrahvi 23 lõike 1 punkti 1 ja « Liiklusseaduse» paragrahvi 13 lõike 3 alusel. [RTL 2004, 1, 8 jõust. 10.01.2004] 1. peatükk Üldsätted §1. Reguleerimisala (1) Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. (2) Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. [RTL 2002, 102, 1555 - jõust 16.09.2002] §2. Mõisted Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid: 1) Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; 2) Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk;
Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on nimetatud laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab ekspordiformaalsused. Kasutatakse meretranspordi puhul. Rühm C CFR Cost and Freight Müüja deklareerib kauba ekspordiks, sõlmib Põhivedu Hind ja prahiraha veolepingu sihtsadamasse ja maksab veokulud. makstud Risk siirdub ostjale lähtesadamas. Vastutus siirdub Sergei Kulakov 9 TTK TLI-11 3.12.2012 tasutud müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva pardal
tenttreileriks Jäiga lae ja külgede ning tagaosas paiknevate ustega poolhaagist nimetatakse kapptreileriks ehk bokstreileriks Millist treilerit nimetatakse megatreileriks? Eurotreilerist kõrgemat (3m) ja väiksema läbimõõduga ratastega poolhaagist Veovahendite arengusuunad maanteetranspordis on lastiruum suuremaks, kütusekulu väiksemaks Millist veost loetakse veolepingu mõistes eriveoseks? Veost, mis kardab külmumist Kuidas nimetatakse üldjuhul veose osa, mille üle võtab vedaja vastutuse veoprotsessis? Pakkeüksus Netokaal on kauba kaal ilma pakendita Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mida veetakse koos teiste kaupadega ja tavaliselt ümberlaadimisega terminalides? Grupikaup ehk tükikaup Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mis koosneb käsitsi laaditavatest pisipakkidest? Pakisaadetis
62. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminali- ja muude transporditegevustega ning neisse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutavate teenustega. Ekspedeerija korraldab kauba kohaletoimetamise: leiab vajaliku(d) vedaja(d), kellega sõlmib kliendi nimel veolepingu, annab vedaja(te) nimel välja transpordidokumendi(d), teeb tollitoiminguid, vormistab vajalikke dokumente, teeb kliendile veosekindlustuse jne. 63. Vähemalt 5 ekpedeerimisteenust? kauba peale- ja mahalaadimine ladustamisteenused pakkimisteenused ekspordi-/impordidokumentide hankimine ja vormistamine messide ja näituste ekspedeerimine kullerteenused kliendile veosekindlustuse vormistamine 64
Siis on ka liisingumakse loomulikult kõrgem. Laenuleping Laenuandja kohustub andma laenaja omandisse raha või asjad, laenaja aga kohustub need hiljem tagastama, tavaliselt koos teatava lisatasuga. Laenuleping on väga sagedane igapäevases majanduskäibes. Nii saavad oma tegevuses rahalisi vahendeid kasutada ka need, kellel hetkel niipalju kapitali ei jätku. Laenuleping erineb rendilepingust selle poolest, et tagastama ei pea sama asja, vaid sama liiki asjad. Veoleping Veolepingu alusel kohustub üks isik kedagi või midagi vedama. Ka tavalise bussi- või taksosõidu aluseks on veoleping, kuid majanduses on veelgi olulised mitmesugused rahvusvahelised ja riigisisesed kaubaveod. Eristatakse mere-, maismaa-, raudtee- ja õhuvedusid ning kompleksvedusid, kus kasutatakse mitut transpordiliiki. Sealjuures tuleb arvestada riski üleminekut, vedaja vastutust, kindlustust, kauba kätte-, edasi- ja üleandmist ja paljusid
sellest. Töölepingu väljavõttes peavad olema märgitud tööandja ja töötaja nimi, lepingu sõlmimise kuupäev ning lepingu kehtivusaeg. [RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004] §23. Eeskirjad (1) Majandus- ja kommunikatsiooniministril on õigus kehtestada: 1) eri liiki veoste veoeeskirju; 2) veose laadimise ja kinnitamise eeskirja. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirjadega ei saa reguleerida veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. [RT I 2002, 102, 601 - jõust. 1. 01. 2003 ] §24. Hinnad ja tariifid Autoveo hinnad ja tariifid veose kohaletoimetamiseks määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. §25. Sõidukile esitatavad nõuded (1) Autoveol kasutatava sõiduki tehnoseisund peab vastama liiklusseaduses sätestatud nõuetele. (2) Autoveol kasutatav auto ja haagis peavad olema kantud Eesti riiklikku autoregistrisse. Tasulisel
Autoveo all mõistetakse sõitjate või veose kohaletoimetamist selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. 16 a. Kaubaveoleping Selle lepinguga kohustub vedaja saatja ees vedama veost sihtkohta ning andma selle üle saajale. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale veotasu (VÕS § 774 lg 1). Kaubaveolepingus sätestatut ei kohaldata veose vedamisel merel. Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab saatja poolt allakirjutatud veokiri, mille peab saatja nõudmisel allkirjastama ka vedaja. Saatja peab veose pakkima selliselt, et see oleks kaitstud kaotsimineku ja kahjustumise eest, vajaduse korral ka tähistama. Samuti peab ta veose vedamiskindlalt laadima ja kohale paigutama. Vedaja peab veose kohale toimetama veotähtaja jooksul, selle ületamisest tekkinud kahju eest vastutab vedaja, samuti kahju eest mis tekib veose kaotsiminekust või kahjustumisest.
Selle, mis on just see "õige", määravad ära ettevõtte/organisatsiooni strateegia ja eesmärgid, turusituatsioon ning kokkulepped klientidega ehk kauba või teenuse saajaga. Logistik töötab mõnel järgmistest ametikohtadest: logistik, logistikajuht, logistikaosakonna juht, logistikaspetsialist, ekspedeerija, ostujuht. Logistiku tööülesanded hõlmavad järgmisi tegevusi: 1 transpordi korraldamine - vajaduste hindamine, vedude planeerimine, pakkumiste hinda- mine, veolepingu koostamine ja veokulude analüüs; 2 transpordi juhtimine - vedude planeerimine ja korraldamine, veoteenuste müügi korral- damine, veokipargi hoolduse ja remondi korraldamine, veonduse kuluarvestussüsteemi haldamine, autojuhtide tööaja- ja töötasu arvestus; 3 ladustamise korraldamine, laoteenuste müük või laotöö juhtimine (oma lao puhul: töö korraldamine, laopersonali töö korraldamine, kuluarvestus);
o Stividor (laevade lossimisele ja lastimisele spetsialiseerunud sadamaoperaator) o Ekspedeerija (võtab enda nimel ja kliendi arvel vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise koos kõigi selle tegevuse käigus teostatavate protseduuridega) o Logistikafirma (ekspedeerimisfirmast laiema logistikateenuse pakkumine, lisandväärtus) Muud transpordiga seotud teemad · Põhivedude ja jaotusvedude, veolepingu õiguslike aluste ning tarneklauslite kohta saab lugeda A. Kiisleri õpikust ,,logistika ja tarneahela juhtimine" lk 257-270 Laondus Laonduse olemus ja funktsioonid · Laondus: o Tegeleb materjalide, pool- ja valmistoodete ladustamisega lähtekohas, lõppkohas ja nende kohtade vahelisel liikumisel o Omab ja edastab infot ladustatavate materjalide ja toodete laoseisu, asukoha ja ladustamistingimuste kohta.
ravimisel kasutatavate seadmete vigade eest. Tervishoiuteenuse osutaja ja arst peavad vastutuse olemasolul hüvitama kahju, mis on tekkinud vastutuse aluseks oleva asjaolu üldiselt ettenähtava tagajärjena. Tervishoiuteenuse osutaja ja arsti vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendi läbivaatamise, ravi ja selle tulemused on jäetud korrapäraselt dokumenteerimata. Veoleping Veolepingu alusel kohustub üks isik kedagi või midagi vedama. Ka tavalise bussi- või taksosõidu aluseks on veoleping, kuid majanduses on veelgi olulised mitmesugused rahvusvahelised ja riigisisesed kaubaveod. Eristatakse mere-, maismaa-, raudtee- ja õhuvedusid ning kompleksvedusid, kus kasutatakse mitut transpordiliiki. Sealjuures tuleb arvestada riski üleminekut, vedaja vastutust, kindlustust, kauba kätte-, edasi- ja üleandmist ja paljusid muid asjaolusid, mistõttu veolepingud
Tarneklausel on sõna- või täheühend, mille kasutamises sõlmivad ostja ja müüja kokkuleppe. Tarneklausleid sisaldav normistik on Rahvusvahelise Kaubanduskoja poolt välja antud International Commercial Terms (Incoterms). Neid on üllitatud aastakümneid, viimane pärineb aastast 2000. Tarneklauslid reglementeerivad suure osa rahvusvahelise müügilepingu tingimustest ja poolte kohustustest: - kus ja millal täidab müüja tarnekohustused, - kes, kelle kulul sõlmib veolepingu, - kuidas ostja kauba eest tasub, - millised on poolte kohustused ja kulutused tolliformaalsuste täitmisel, - kuidas kaup on pakitud ja markeeritud jms. Mõned näited kehtivatest tarneklauslitest: EXW – ex works ...(nimetatud koht) – müüja annab kauba ostjale üle oma territooriumil; FOB – free on board ...(nimetatud lastimissadam) – kaubakulud ja –riskid lähevad müüjalt ostjale üle nimetatud lastimissadamas; CIF – cost, insurance and freight ..
Eestis veetakse raudteel peamiselt põlev- kivi, naftat ning naftaprodukte, puitu, kivisütt, teravilja ja väetisi. Võrreldes autovedudega muutub raudteevedu Euroopas majanduslikult põhjendatuks alates veodistantsist 450 km. Raudtee kaubavedu on kaupade vedamine veolepingu alusel rongiga (veduri ja vagunitega) raudtee infrastruktuuril. Raudteetranspordi tehnoloogiline protsess on veo- ja lastikäitlemisope- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR ratsioonide kompleks, mis hõlmab kauba vastuvõtmist ja ettevalmistamist veoks, peale- ja maha- laadimist ning vedu.
liiklusõnnetuse korral kauba puuduliku pakendi korral pakend on veoprotsessis viga saanud kauba varguse korral 38. Mis on veos? ostu- müügitehingu objektiks olev kaubapartii komplekteeritud kaubad lao loovutusalal kohale veetud kaup kaubaruumi paigutud saadetis või saadetised 39 39. Millist veost loetakse veolepingu raames eriveoseks? veost, mida on lubatud vedada ainult spetsiaalsete transpordivahenditega veost, mille gabariidid ületavad liikluseeskirjadega lubatud suurimad mõõdud veost, mida ei tohi vedada koos muude saadetistega veost, mis kardab külma 40. Millist veost loetakse veolepingu raames tavaveoseks? veost, mida veetakse koos muude saadetistega veost, mida võib vedada tavapäraste veovahenditega
Kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui lepingule iseloomulikku kohustust ei ole võimalik kindlaks määrata. (4) Kui lepingu esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutada kinnisasja, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud kinnisasja asukohariigiga. (5) Veolepingu puhul eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub lepingu sõlmimise ajal vedaja peamine tegevuskoht, kui selles riigis asub ka reisi lähte- või sihtkoht või kaubaveolepingute puhul saatja peamine tegevuskoht, peale- või mahalaadimiskoht. Kaubaveolepingute kohta sätestatut kohaldatakse kõikidele lepingutele, mille põhieesmärk on kaupade vedu. (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 25 ei kohaldata, kui asjaoludest nende kogumis selgub, et
kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. (www.riigiteataja.ee VÕS) 178. Mis on kaubaveoleping Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu) . Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab allkirjastatud veokiri, mille väljastamist võib vedaja nõuda. Saatja peab pakkima saadetise nii, et see kaotsi ei läheks või kahjustada ei saaks. Vedaja peab veose kohale toimetama kokkulepitud tähtaja jooksul. Tähtaja ületamisel tekkinud kahju hüvitab vedaja (k.a kaotsiminek, kahjustamine). Kui veolepingu esemeks on kolimine, on vedaja kohustatud ka kolitava mööbli ja muu sisustuse lahtivõtmine, peale- ja mahalaadimine ning ülespanek. 179
Kui raudteeveoteenust ei saa enam jätkata, korraldab raudtee-ettevõtja reisijatele võimalikult kiiresti alternatiivse veoteenuse. Meritsi ja siseveeteedel reisija õiguste kaitse Üldpõhimõtted Euroopa Parlament võttis 6.juulil 2010.a. vastu meritsi ja siseveeteedel reisijate õiguste määruse, mis sätestab reisijate tagatised reisi hilinemise või ärajäämise korral. Määruse kohaselt on meritsi ja siseveeteel reisija veolepingu nõrgem pool, mistõttu tuleb kõigile reisijatele tagada kaitse miinimumtase. See ei piira vedaja õigusi, pakkumaks reisijatele määruses kehtestatud tingimustest soodsamaid lepingutingimusi. Marsruudi muutmine ja hüvitused seoses tühistatud või hilinenud väljumisega Kui vedajal on alust arvata, et reisijateveoteenus tühistatakse või selle sadamaterminalist väljumine hilineb rohkem kui 90 minutit, tuleb reisijatel võimaldada viivitamata valida järgmiste võimaluste vahel:
kiirestiriknevate toiduainete vedu 37. Millisel juhul ei vastuta vedaja kauba eest veoprotsessis? liiklusõnnetuse korral kauba puuduliku pakendi korral pakend on veoprotsessis viga saanud kauba varguse korral 38. Mis on veos? ostu- müügitehingu objektiks olev kaubapartii komplekteeritud kaubad lao loovutusalal kohale veetud kaup kaubaruumi paigutud saadetis või saadetised 39. Millist veost loetakse veolepingu raames eriveoseks? 83 veost, mida on lubatud vedada ainult spetsiaalsete transpordivahenditega veost, mille gabariidid ületavad liikluseeskirjadega lubatud suurimad mõõdud veost, mida ei tohi vedada koos muude saadetistega veost, mis kardab külma 40. Millist veost loetakse veolepingu raames tavaveoseks? veost, mida veetakse koos muude saadetistega
kiirestiriknevate toiduainete vedu 36. Millisel juhul ei vastuta vedaja kauba eest veoprotsessis? liiklusõnnetuse korral kauba puuduliku pakendi korral pakend on veoprotsessis viga saanud kauba varguse korral 37. Mis on veos? ostu- müügitehingu objektiks olev kaubapartii komplekteeritud kaubad lao loovutusalal kohale veetud kaup kaubaruumi paigutud saadetis või saadetised 38. Millist veost loetakse veolepingu raames eriveoseks? veost, mida on lubatud vedada ainult spetsiaalsete transpordivahenditega veost, mille gabariidid ületavad liikluseeskirjadega lubatud suurimad mõõdud veost, mida ei tohi vedada koos muude saadetistega veost, mis kardab külma 39. Millist veost loetakse veolepingu raames tavaveoseks? veost, mida veetakse koos muude saadetistega veost, mida võib vedada tavapäraste veovahenditega
annaabi.ee 
