Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Transport ja ekspedeerimine II KT (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

2
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED

  • Meretranspordi eelised:
  • kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol , on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik ;
  • kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik;
  • on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel;
  • omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel;
  • omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega;
  • on veomahtudelt ( tonn -miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi.
    Puudused:
  • enamikel juhtudel ei võimalda kaupade ja reisijate “uksest-ukseni” vedu;
  • on mõningatel juhtudel, võrreldes auto- ja raudteetranspordiga, aeglasem ;
  • reeglina esineb vajadus kaupade ümberlaadimiseks või reisijate ümberistumiseks;
  • erandjuhtudel – suur keskkonnareostuste oht (laevaavariide puhul kütuse ja mürgiste kaupadega );
  • harvadel juhtudel – oht korraga suurele arvule inimeludele (osa laevahukuga lõppevatest avariidest);
  • harvadel juhtudel – korraga suure koguse kauba kaotsiminek ( laevahukk ), kauba vigastamine või riknemine .
  • Kaupade ja reisijate merevedude liigitus
    Ladustamise
    järgi
    :
  • Vedelkaubana ( Liquid Cargoes) – kaubad ei ole taaras, vaid paigutatakse vahetult spetsialiseeritud (tankerid) laevadele või universaalsete laevade spetsiaalsetesse mahutitesse (dip- või muudesse tankidesse).
  • Puistekaubana ( Bulk Cargoes) – kaubad ei oma taarat, vaid paigutatakse vahetult laevaruumidesse või laevatekile.
  • Tükikaubana (General Cargoes) kaubad võivad olla nii pakendatud kui ka pakendamata , nii individualiseeritud kui ka massikaubana. Kaubad võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi.
  • Konteinerveod ( Containers ) – spetsiaalkonstruktsiooniga transpordiühik konteinerite veoks.
  • Treilerveod (Trailers) – veeremtehnika vedu
  • Lihterveod (Lighters) – suurte spetsialiseeritud või universaalsete ujuvkonteinerite/ujuvühikute vedu.
    Veo otstarbe järgi:
  • Omavedu (No-common Transport)- vedu vedaja oma tarbeks oma kulul
  • Tasuline vedu (Common Transport)- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul
    Piiriületuse
    järgi
    :


  • Välisveod (International Transport) – veod erinevate riikide sadamate vahel
  • Eksport
  • Import
  • Transiit
  • Kabotaažveod (Domestic Transport or Cabotage) - veod ühe ja sama riigi sadamate vahel
  • Suur kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad erinevates merebasseinides
  • Väike kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad ühes basseinis
    Transpordi
    korraldamise protsessi järgi
    :
  • Otse- mereühendus (sadamatevahelised veod) - kaupade vedu teostatakse ainult meretranspordi vahenditega, sõltumata transpordiprotsessis osalevate laevade arvust (üks või mitu vedajat)
  • Otse- segaühendus - transpordiprotsessis osaleb peale meretranspordi veel mingi muu transpordiliik (raudteetransport, autotransport jne)
  • Merevedude liigitus töökorralduse vormi järgi (tramplaevandus, liinilaevandus)
    Töökorralduse
    vormi järgi
    :
  • Liiniveod (Liner Shipping) – Liinilaevandus on selline laevade töökorralduse vorm, mis teenindab põhiliselt väikesepartiilisi kaubavooge ja mida saavutatakse laevade liikluse korraldamisega graafiku või sõiduplaani alusel.
  • Ühepoolsed liinidliini teenindavad ühe riigi laevaomanikele kuuluvad firmad (üks või mitu)
  • Kahepoolsed liinid – liini teenindavad kahe või enama riigi laevad
  • Trampveod (Tramp Shipping) – mitteregulaarsed veod, kaubad ja veosuunad ei ole püsivad. Kuid põhitunnuseks (primaarseks) on kaubavood , millised põhiliselt (kuid mitte tingimata) koosnevad massikaupadest.
  • Üksikreisid ( Single Voyages) – laevad töötavad erinevate kaupade transportimisega erinevatel suundadel, erinevate sadamate vahel.
  • Järjestikused reisid (Consecutive Voyages) – laevad töötavad teatud aja (teatud reiside arv või veomahud) ühel ja samal veosuunal, sageli – ühtede ja samade sadamate vahel.
  • Tšarterveod- Tšarterveoleping on lastiveoleping, kus vedaja kohustuseks on laeva veoruumi kasutamise võimaldamine kaupade vedamiseks
  • Tähtajaline prahileping (Time Charter )-
  • laeva omanik kohustub tegema teatud aja jooksul teatud arvu reise
  • prahiraha - sisuliselt on laev välja renditud päevahinnaga
  • prahtija korraldab laeva äritegevust (koormamisvastutus jne. )
  • laevaomanikul on tehniline vastutus ja vastutus laevameskonna tegevuse eest
  • vastutused kauba vigastuste puhuks lepitakse kokku eraldi.
  • Prahilepingute liigid
  • Broneerimiskiri, tellimuskiri (Booking-Note) – kasutatakse liinilaevanduses suhteliselt väiksete kaubapartiide veotellimuste vormistamiseks.
  • Tšarter (Charter- Party ) – on põhiliseks prahilepingu liigiks nii üksikreisidel kui ka tööl järjestikuste reisidega;
  • Kaikiri ( Berth -Note) – kasutatakse põhiliselt tramplaevanduses mittelaevapartiilise kauba veolepingu vormistamiseks, mõnikord ka liinilaevanduses.
  • Eelkinnituskiri (Fixture – Note) – kujutab endast sisuliselt eellepingut/raamlepingut, milline omab ajutist iseloomu, kinnitab prahitehingu sõlmimist ja asendatakse hiljem tšarteriga.
  • Meretranspordi tariifid
  • Liinitariifid - kasutatakse siis, kui on tegemist püsivate kaubavoogudega regulaarsetel veoliinidel
  • Prahitariifid - kasutatakse juhul, kui pole tegemist püsivate veostega kindlate sadamate vahel (tavalised kaubalaevad, ühekordsed veod)
  • Juhutariifid tšarterreiside korral rakendatavad eri- või kokkuleppelised tariifid
  • Kaupade veoks vastuvõtul kasutatav dokumentatsioon
  • Laadimiskorraldus (Loading order ) - väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Sisaldab: kaubasaatja, kaubasaaja, laeva nimi, lastimis- ja lossimissadamad, kauba lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv jne. Laadimiskorraldus koos sellesse hiljem kantud vedaja märkustega on aluseks konossemendi vormistamisel .
  • Talmanilehed ja koondaruanne (Tally sheets & Tally report )
  • Talmanilehed kujutavad endast kaubalugemise esialgset dokumenti, andmed kantakse sellesse iga “tõste” (ühe kraana - või tõstukitsükliga teisaldatav kaubakogus ) kohta.
  • Koondregister on dokument, millises kaubalugeja ( talman ) koondab talmanilehtede summaarsed tulemused
  • Konossement või mereveokiri ( Bill of Lading, Sea Waybill) - vormistatakse tüürimehe kviitungi alusel kas täielikus vastavuses selle andmetega , kaasa arvatud laeva märkused kauba koguse ja välise seisukorra kohta, või kõrvalekaldumistega sellest (tüürimehe kviitungis märgitud puudused kõrvaldati, võeti vastu kaubasaatja garantiikiri, panga või kindlustusfirma garantiidokument)
  • Muud kauba saatedokumendid- spetsifikatsioonid, sanitaarsertifikaat, fütosanitaarne sertifikaat , kauba päritolusertifikaat, kvaliteeditunnistus , lõpliku kaubasaaja sertifikaat jne
  • Kaubamanifest ( Cargo Manifest) - kujutab endast konossementide ja nende põhiandmete koondnimekirja/registrit. Manifest koostatakse iga sihtsadama kohta eraldi. Dokument näitab, mitme konossemendi järgi, millise nimetusega ja millises koguses pidid kaubad sellesse sihtsadamasse saabuma .
  • Kauba väljaandmisel kasutatav dokumentatsioon
  • Väljastamiskorraldus (Cargo Release Order, Cargo Delivery Order). Dokumendi väljastab konossementide alusel kaubasaaja või selle ekspediitor.
  • Volitus /volikiri ( Letter of Attorney, Mandate)
  • Talmanilehed ja koondaruanne (Tally Sheets and Tally Report).
  • Üldakt (General Statement ), välissadamates (Outturn-Report). Dokumendis näidatakse lossitud kaupade nimetused ja kogused konossementide lõikes.
  • Kahjustuste teatis (Statement-Notice). Koostatakse kaubalugemise ja kauba seisundi kindlaksmääramise algdokumentide baasil. (Tally Sheets, Tally Report, Surveyor’s Report jne.)
  • Meretranspordi tootmisprotsess
  • Laeva töö tehnoloogiline protsess
  • Raudtee ja sadama infrastruktuuri koostöö
  • Talmaniteenused, Stividoritööd
  • Counting Kaubalugemine
  • Kaubalugeja-talman fikseerib ainult lastikoguse (kaubakohtade arvu)
  • Tally – Talmanitööd
  • Kaubalugeja-talman fikseerib ainult lastikoguse (kaubakohtade arvu) ning kauba, selle taara ja/või markeeringu visuaalset ülevaatust
  • Kaupade vastuvõtt laevale ja väljaandmine laevalt peab toimuma laeva pardas.
  • Üksikutel juhtudel kallihinnaliste ja kergestivigastatavate kaubade vastuvõtil või üleandmisel, võivad vedaja nimel üheaegselt tegutseda kaks stividorit– üks laeva poordis ja teine kaldal.
  • Vajadusel kaasatakse kaupade vastuvõtu -üleandmise protsessi veel kitsamaid erialaspetsialiste (kvalifitseeritud kaubatundjad)
  • Laadimis-lossimisoperatsioonid (L-L)
  • Tehnoloogiline põhioperatsioon, millele lisanduvad:
  • laevade v. muude transpordivahendite toimetamine L-L paika (kai, ladu) ning sealt äraviimine;
  • kauba, L-L seadmestiku, transpordivahendite lastiruumide ettevalmistamine laadimiseks-lossimiseks.
  • L-L protsessi tulemusena tekkib sadamatoodang, mille näitajaks on laevale laaditud või laevalt lossitud kauba mass tonnides.
  • L-L protsessid
  • Otsevariant (transiit)
  • Laovariant
  • Segavariant
  • Veeteede Ameti pädevus – meresõiduohutuse tunnistuse väljaandmine, laevaregistrite pidamine, meretranspordi korraldamise ja laevade agenteerimise tegevuslubade väljaandmine
  • Ameti tegevuse eesmärk on riigi majanduspoliitika elluviimine merenduses ning veeliikluse ohutuse ja turvalisuse tagamine.
  • Ameti põhiülesanded on:
  • riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine;
  • tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel;
  • osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, sh eestikeelse terminoloogia täiustamine; 
  • osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel; oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sh osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
  • Intermodaalsed veod ja tehnoloogiad (nõudmised transpordisüsteemile, konteinerid, Huckepack veod jne)
  • Intermodaalse transpordi veoühikuteks on:
  • konteinerid;
  • vahetatavad furgoonid;
  • vahetatavad poolhaagised, treilerid
  • Intermodaalne transport sobib kõige paremini pikkade vahemaade korral (üle 500 km)
    Nõudmised
    transpordisüsteemile

  • standardiseeritud veoühik ( kaubaruum ) on kättesaadav;
  • infrastruktuur vastab veoliikide käsutamiseks seatavatele tingimustele;
  • on loodud veoühikute käsitlemise ühtne süsteem terminalides ja sadamates;
  • eri transpordiliikide veovahendite sobivus veoühikute veoks;
  • on loodud veoahela lülisid siduv infosüsteem;
  • vaadeldavas regioonis kehtib rahvusvaheline koostöö ja seadusandlus.
    Konteinerid
  • TEU - Twenty feet Equivalent Unit - 20-jalane konteiner
  • FEU – Forty feet Equivalent Unit - 40-jalane konteiner
  • Konteinerisse pakitud kaupa saab suhteliselt kiiresti ja kergelt käsitseda. See võimaldab vähendada peale- ja mahalaadimiskulusid ning aega.
  • Kauba pakendamisnõuded ei ole nii kõrged kui kauba transportimisel kaitsvate seinteta.
  • Kauba riknemisoht väheneb.
  • Kauba varastamine lukustatud konteinerist pole lihtne.
  • Kindlustusega seotud kulud on teiste veoviisidega võrreldes suhteliselt väikesed.
  • Konteineri kasutamine on suhteliselt kallis.
  • Nii konteineri saatjal kui ka vastuvõtjal peavad olema
    konteineri käsitsemiseks sobivad seadmed .
    Huckepack
    veod

  • Huckepack- veod esindavad kombineeritud vedude liiki, mida käsitletakse ühenduses raudtee vedudega.
  • Huckepack- vedu on kombineeritud vedude alaliik , mille puhul liigub poolhaagis , täishaagis, autorong või vedukauto poolhaagisega osa veomarsruudist raudteel.
  • Treilerid ja haagistega veoautod läbivad suurem osa veomarsruudist kinnitatuna spetsiaalsetele platvormvagunitele.
  • Õhutranspordi eelised:
  • väga kiire
  • võimaldab vedada kiiresti riknevat kaupa
  • ei ole vaja ehitada teid
  • võimaldab vedada kaugele.
    Puudused:
  • väga kallis
  • sõltub ilmast
  • ümberlaadimine
  • Lennuvedude osapooled
  • Lennufirmad
  • Lennujaamad
  • Ekspedeerijad
  • Õhutranspordi liigitus
  • Lennuveod (reisilennukite või transpordilennukitega.)
  • Kullerveod (kullerfirmade lennukitega, kullerfirmade autodega)
  • Road Feeder Service
  • Fiiderveod ehk etteveod, mis tehakse maanteetranspordiga (raudteetranspordiga).
  • Eelised:
  • Juurdepääsetavus
  • Saadavus
  • Paindlikkus
  • Fiiderliiklus tüübid:
  • toimetab saadetised saatjalt lennujaama ja lennujaamast saajale (traditsiooniline).
  • toimub maanteetranspordivahenditega lähte- ja sihtlennujaamade vahel.
  • Lennukite klassifikatsioon
  • Kaubalennukid
  • Graafikujärgsed lennud
  • Tšarterlennud
  • Reisilennukid
  • Kitsakerelised (kaubad üksiksaadetistena, nt Boeing 737)
  • Laiakerelised (kaubad laaditakse lennualustel, nt Boeing 747)
  • Kaubakäsitluse tehnoloogia
  • AWB
    Funktsioonid:
  • Vedaja ja kaubasaatja vaheline veoleping
  • Tõend veoks vastuvõtmise kohta
  • Teabekandja
  • Veotasu arvestamise alus
  • Tolli- ja/või pangadokument
  • Omandiõigust tõestav document
  • Kindlustuspoliis ( kindlustus kas lennufirmalt või kindlustusfirmalt)
  • Lennundustariifid:
  • Rahvusvaheline Lennundusorganisatsioon ( IATA ) kujundab rahvusvahelist tariifipoliitikat lennutranspordi vallas
  • Lennundustariifide klassifitseerimine:
  • Avaldatud IATA baastariifid
  • Lennuettevõtjate avaldatud tariifid
  • Lennuettevõtjate konfidentsiaalsed tariifid
  • Tavatariifid
  • Spetsiaalsed tariifid
    Lisatasud:
  • Turvatasu
  • Turvatasu peab katma kaupade kontrolli ja läbivalgustamisega seotud kulud
  • Turvatasu kehtestamine on seotud kindlustuspreemiate tõusuga
  • Kütuse lisatasu
  • On otseselt seotud kütuse maailmaturuhinnaga
  • IATA määratleb kütuse lisatasu suurust kehtestatud kütuse hinnaindeksi järgi, mis kalkuleeritakse viie tähtsama kütusebörsi hindade põhjal.
  • Lennundustariifidele avaldavad mõju tegurid
  • Tegutsemine tsiviillennunduses ärilistel eesmärkidel: lennutegevusluba:
    Lennutegevusluba
    antakse ettevõtjale, kui:

  • tema peamine äritegevuse koht või registreeritud asukoht on Eestis ja peamine tegevusala on õhuveondus eraldi või ühendatult mõne muu õhusõidukite käitamise või hooldusega seotud äritegevusega;
  • tema käitada on üks või enam õhusõidukit, mis on ettevõtja omandis või lepingu alusel valduses;
  • ta omab kehtivat lennuettevõtja sertifikaati;
  • ta on suuteline täitma esimese kahe aasta äriplaanist tulenevaid kohustusi, sealhulgas katma kolme esimese tegutsemiskuu jooksul püsiv- ja muutuvkulud omavahendite arvelt, arvestamata antud perioodil teenitud tulusid
    Lennuettevõtja
    sertifikaat:

  • Lennuettevõtja sertifikaat on Lennuameti välja antud dokument, mis kinnitab sertifikaati omava isiku valmisolekut ärilise lennutranspordi või lennutööde nõuetekohaseks korraldamiseks
  • Ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja esmane sertifikaat kehtib üks aasta. Sertifikaadi kehtivusaega pikendatakse pärast kehtivusaja möödumist sertifikaati omava isiku taotlusel ning kehtestatud nõuetele vastamisel kuni kolme aastani.
  • Lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaat kehtib viis aastat.
  • Lennundusspetsialistid
    Lennundusspetsialistide
    vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja
    eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele
    lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud
    lennunduslubade tunnustamise eeskirjad kehtestab majandus- ja
    kommunikatsiooniminister,
    lähtudes 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse
    konventsiooni sätestatud nõuetes
  • Rahvusvahelised lennundusinstitutsioonid
    Rahvusvaheline
    Tsiviillennundusorganisatsioon ( ICAO ):

  • On globaalne foorum tsiviillennunduse jaoks. ICAO töötab tsiviillennunduse turvalise ja jätkusuutliku arengu saavutamiseks läbi koostöö selle liikmesriikidega.
    Chicago
    konventsioon:

  • Osalisriigid tunnustavad iga riigi täielikku ja eranditut suveräänsust õhuruumi üle oma territooriumi (nii maismaa kui territoriaalvee) kohal.
  • Ükski osalisriigi riiklik õhusõiduk ei või lennata teise riigi territooriumi kohal ega maanduda seal ilma erikokkuleppest tuleneva või muu loata ning järgimata loa sätteid.
    Euroopa
    Tsiviillennunduse Konverents ( ECAC ):

    Organisatsiooni
    eesmärgid:


  • tsiviillennunduse poliitika harmoniseerimine/ühtlustamine liikmesriikides;
  • kooskõlastatud tegevuse tagamine liikmesriikide ja ülejäänud maailma vahel.
  • koostöö ICAO- ja EUROCONTROLiga Euroopa riikidega seotud küsimustes
    European
    Organization for the safety of Air Navigation, EUROCONTROL:

    Eesmärgid:
  • Single European Sky rakendamine
  • Tehnilise ekspertiisi säte Single European Sky majale
  • Ainulaadne tsiviilsõjaväe kordinatsiooni platvorm
  • Igapäevaste Euroopa õhuliikluse korraldamise (ATM) ühenduse haldamine, tegelemine kriisisituatsioonidega
  • Avalike teenuste sätestatud funktsioon, mis ainult saavutavad oma täieliku potentsiaali, kui korraldada üle-euroopalisel tasemel, nagu marsruutide tasu kogumik
    Rahvusvaheline
    Lennutranspordi Assotsiatsioon (IATA):

    Liiniliiklusega
  • Vasakule Paremale
    Transport ja ekspedeerimine II KT #1 Transport ja ekspedeerimine II KT #2 Transport ja ekspedeerimine II KT #3 Transport ja ekspedeerimine II KT #4 Transport ja ekspedeerimine II KT #5 Transport ja ekspedeerimine II KT #6 Transport ja ekspedeerimine II KT #7 Transport ja ekspedeerimine II KT #8 Transport ja ekspedeerimine II KT #9 Transport ja ekspedeerimine II KT #10
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lotatimmu Õppematerjali autor
    Transport ja ekspedeerimine II KT

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    docx

    Transport ja ekspedeerimine

    kaubatundjad) 12. Veeteede Ameti pädevus – meresõiduohutuse tunnistuse väljaandmine, laevaregistrite pidamine, meretranspordi korraldamise ja laevadenagenteerimise tegevuslubade väljaandmine 13. Intermodaalsed veod ja tehnoloogiad (, konteinerid, Huckepack veod jne) Intermodaalse transpordi veoühikuteks on:  konteinerid;  vahetatavad furgoonid;  vahetatavad poolhaagised, treilerid  Intermodaalne transport sobib kõige paremini pikkade vahemaade korral (üle 500 km) nõudmised transpordisüsteemile:  standardiseeritud veoühik (kaubaruum) on kättesaadav;  infrastruktuur vastab veoliikide käsutamiseks seatavatele tingimustele;  on loodud veoühikute käsitlemise ühtne süsteem terminalides ja sadamates;  eri transpordiliikide veovahendite sobivus veoühikute veoks;  on loodud veoahela lülisid siduv infosüsteem;

    Transport ja kaubakäsitlemine
    thumbnail
    16
    docx

    MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON X kodutöö

    1. Milline on esmane dokument laeva laadimiseks? Kes selle koostab ja kooskõlastab? Esmane document laeva laadimiseks on laadimiskorraldus ning selle väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Selles näidatud andmed on teatud määral (koos sellesse kantud vedaja märkustega) aluseks konossemendi vormistamisel. Näidatakse kaubasaatja/saaja, laev, sadamad, lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv, kauba kirjeldus jne. 2. Mida kujutab endast mõiste "Tüürimehe kviitung" (Mate's receipt) ? Mis on tema juriidiline olemus? Sellenimelise iseseisva dokumendina esineb suhteliselt harva. Tavapäraselt muutub sisuliselt selleks kaubasaatja/ekspediitori poolt väljastatud laadimiskorraldus peale laeva esindaja (tüürimehe) tõestamist oma allkirjaga, et kaup on laadimiskorralduses näidatud kaup on vastavas (või teises) koguses ja seisundis laeva poolt veoks vastu võetud. 3. Mida tähendavad lühendid konossemendis "s.t.b." või "s.t.c"? s.t.b t

    Meretranspordi ökonoomika
    thumbnail
    13
    pdf

    KORDAMISKUSIMUSED STIV

    siht ja lähtepunkti vahelisest vahemaast. 2013 aastal moodustas tühjade konteinerite osakaal 26% Tallinna sadamate käibest. Läbi Eesti sadamate välja liikuvate tühjade konteinerite kogus ületas Eesti aastase konteinerikaupade ekspordi). • Kaubaruumi ebatõhus kasutamine Euroopa standardaluste kasutamisel. • Riikide valitsustel keeruline kontrollida salakaubavedu. 42.. Mille poolest erinevad üksteisest intermodaalne ja multimodaalne transport? Intermodaalne transport: mitu veoliiki, mitu vedajat, vastutuse jagunemise määravad veodokumendid. Kaubasaatjal on eraldi veolepingud iga veoahelas osaleva vedajaga, kellest igaüks vastutab oma veolõigu eest Multimodaalne transport: mitu veoliiki, üks multimodaalse veo lepin,g üks vedaja / MTO, kes vastutab kogu veoahela eest. 43. Millistest eesmärkidest lähtutakse kaupade lastimisel laeva (5 eesmärki)? Kaupade lastimisel laeva lähtutakse järgmistest eesmärkidest:

    Ainetöö
    thumbnail
    25
    docx

    MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID

    klienti suhetes vedajatega. Tavaliselt tegutseb ekspedeerija vahendajana, organiseerides veo kliendi nimel ja edastades temale tegeliku vedaja konossemendi. Sellisel juhul vastutab veetava kauba eest mereveo osaline, kelle nimel on välja antud konossement ja ekspedeerija peab kahju tekkimise korral vastutama ainult kliendi pretensioonide korrektse ja õigeaegse edastamise eest. Multimodaalse transpordi operaator (multimodal transport operator, MTO) on firma, mis võtab enda peale multimodaalse veo kõigi etappide korraldamise, pakkudes sisuliselt ukselt uksele veoteenust. Multimodaalse transpordi operaatori kohustuste hulka kuuluvad eri etappidel veoteenust pakkuvate firmadega veolepingute sõlmimine, vahepunktides kauba laadimise-lossimise ja ladustamise tagamine, kauba teekonna jälgimine ja muud kaubaveo toimingud. Veo korraldamiseks sõlmib multimodaalse transpordi operaator enda nimel ja

    Baaslogistika
    thumbnail
    398
    ppt

    ELEA Organisatsioon

    aastas, käsitlevad kõiki kutsealaga seotud küsimusi ja probleeme. Instituudid on aruandekohuslased juhatuse ees. FIATA instituudid Lennukaubaveo instituut (Airfreight Institute (AFI) ­ IATA töörühm Tolli ja protseduuride lihtsustamise instituut (Customs and Facilitation Institute (CFI) ­ Tollitöörühm Protseduuride lihtsustamise töörühm Multimodaalse transpordi instituut (Multimodal Transport Institute (MTI) Meretranspordi töörühm Maanteetranspordi töörühm Raudtee töörühm Nõuandvad organid (Advisory Bodies) Juriidiline Legal matters (ABLM) Kutsealane täiendkoolitus ­ Vocational Training (ABVT) PR ehk avalikud suhted Public Relations (ABPR) Ohtlike ainete&kaupade vedu ­ Dangerous goods (ABDG) FIATA dokumendid ja vormid Unifitseerimine Ekspedeerija töö lihtsustamine FCR Certificate of Receipt kauba

    Logistika
    thumbnail
    25
    docx

    Transport logistikas

    SISSEJUHATUS ,,Logistika" tuleb kreeka keelsest sõnast : logisticos. See tähendab aritmeetiliste tehete sooritamise oskust. Tänapäeval logistika mõistele ühtne vaste puudub, kuna seda defineeritakse erinevalt. Kuid levinum määratlus lähtub logistika missioonist, mis sätestab, et tuleb tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges ( soovitud) koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Transport ehk veondus tuleneb ladinakeelsest sõnast transportare, kus trans tähendab "üle, teisele poole" ja portare "viima, kohale toimetama". Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. TRANSPORDI KÄTTESAADAVUS Transpordi kättesaadavus, vajadustele vastavus ja hind mõjutab otsuseid sellistes äritegevuse

    Logistika
    thumbnail
    11
    docx

    Mereõiguse eksami kordamisküsimused

    1. Mereõiguse olemus ja põhimõtted. Rahvusvahelised ja rahvuslikud merendusalased regulatsioonid. Mereõiguse subjektid ja allikad. Mereõigus on õigusharu, mis reguleerib laevade omandamist, opereerimist, sadamaoperatsioone, laevade mehitamist ja muud laevanduse ning merendusega seotud tegevust. “Jurisprudentsi haru, mis reguleerib laevade tegevust ja laevandust” Regulatsioonid jagunevad: eraõigus (Private law) ja avalik õigus (Public law) Eraõigus tegeleb isikute ja isikugruppide vaheliste õiguslike suhetega, mille eesmärk on isikute huvide kaitsmine. Avalik õigus käsitleb riigistruktuuride võimu jaotust ja selle kasutamist ning õiguslikke suhteid riigi ning üksikisiku vahel. Mereõiguse allikad: 1) Eesti kaubandusliku meresõidu seadus KMS. 2) rahvusvahelised merekonventsioonid, mida reguleerib rahvusvaheline õigus. Merekonventsioonidega ettevalmistamise, väljaandmise ja arendamisega tegeleb IMO 3) Mittelepingulised IMO instrumendid on: koode

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    20
    doc

    Transport ja ekspedeerimine I KT

    vargusohtlikke kaupade transportimine on reeglina kulukam kuna antud veose puhul on vedajal suurem vastutus. Turuga seotud faktorid e. Transpordiliigi sisene ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase f. Turgude asukoht g. Antud riigi või maa valitsuse transpordipoliitika h. Vedude balansseeritus i. Vedude perioodilisus j. Siseriiklik või rahvusvaheline transport Klienditeeninduse tegurid k. usaldus kliendisuhetes l. turu ulatus – võime osutada „uksest ukseni“ teenust m. üldisemalt – vedaja võime osutada lisateenuseid n. kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis 3. Transpordiharu terminid (transport : isiklik transport, avalik transport, ühistransport, kohalik (kabotaaž-) ja rahvusvaheline vedu; transpordiharu; transpordisüsteem (s.h. transpordisüsteemi ühtsus)

    Transpordi infosüsteem




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun