Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri (1)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri

Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.02.2006 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 21. mai 2001. a määrusega nr 51 (RTL 2001, 65, 897), jõustunud 1.06.2001 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 7.02.2003 nr 19 (RTL 2003, 23, 333) 1.03.2003 29.12.2003 nr 267 (RTL 2004, 1, 8) 10.01.2004 7.02.2006/14 (RTL 2006, 15, 254) 16.02.2006

Veose veokorraldus

11

docx

Ülegabariidiline veos

Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Gerli Ottep ÜLEGABARIIDILINE VEOS Uurimustöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2012 SISUKORD  SISSEJUHATUS Koostan uurimustöö teemal: Ülegabariidiline veos. Tean, et selliste vedude jaoks vajatakse eriluba ja neil on ranged nõuded, kuid vaatame nüüd neid ka täpsemalt. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri 1. Üldsätted 1.1 Reguleerimisala Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 1.2 Mõisted Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks;

Logistika alused

8

rtf

Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni.

Eur alus- 1200*800 Fin alus- 1200*1000 Veoste laadimine ja kinnitamine veokile. Veoste kinnitusvahendid. Veoste kinnitamiseks võib kasutada: · sidumisvöösid ( koormarihm). · Kette · Trosse · Tugiposte ja teisi vahendeid. Sidumisvööle peab olema märgitud tema tõmbetugevus ja valmistaja. Sidumisvöö pingutusseade peab olema sama tõmbetugevusega mis sidumisvöögi. Sidumisvööl ei tohi olla rebenemisi. Aluspakk ja küljetoed. - Kasutatakse pikkade materjalide veol, näiteks: palgid, torud, talad. Aluspakud võivad olla kas puidust või metallist. Puitmaterjali veol peab aluspakul olema ülaservas 10mm kõrgune terava äärega metallserv. Aluspaku otstesse kinnituvad küljetoed, mis peavad olema piisavalt tugevad et hoida koormat laiali vajumise eest. Koorem tuleb kinnitada sidumisvööga iga aluspaku vahelt. Kui aluspakkude vahe on üle 2,5m siis tuleb kastuata igas vahes kahte sidumisvööd. Veose sidumine.

Autojuhi ametikoolitus

18

odt

Ohtlikud veosed

järgi. • I pakendigrupp: väga ohtlikud ained; • II pakendigrupp: keskmise ohtlikkusega ained; • III pakendigrupp: madala ohtlikkusega ained. 4 4.SAATJA JA VEDAJA KOHUSTUSED Kauba transportimisel ADR-i alusel peab lisaks saadetisele alati kindlustama ka vastava saate- dokumendi olemasolu. See sätestab detailse informatsiooni veose ja pakendi osas. Ohtlike veoste saatja peab autoveoks üle andma nõuetele vastava veose. Ohutuse tagamiseks peab saatja:  • kindlustama, et ohtlikud veosed on klassifitseeritud ja lubatud veoks ADR nõuete kohaselt; • varustama vedaja veokirja ja autojuhi kirjaliku ohutusjuhendiga, vajadusel nõutud veo- ja lisadokumentidega (load, kinnitused jne). Ohutusjuhend peab olema arusaadavas kirjas igale juhile või veoki meeskonnaliikmele;

Logistika

62

pdf

Transport - logistika 1 töö konspekt

(CMR), sõlmitud Genfis 1956, täiendatud 1978, Eesti ühines 1993 · Käsitleb saatja, vedaja ja kaubasaaja suhteid · Kohaldatakse igasuguse autokaubaveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise ja kauba üleandmise koht asuvad erinevates riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline · Konventsiooni ei kohaldata: ­ vedudele, milliseid sooritatakse kooskõlas rahvusvaheliste postikonventsioonidega ­ surnute veol ­ korterisisustuse ja mööbli vedudel ümberkolimisel 9.05.2010 Transport ETV0120 5 Rahvusvahelised konventsioonid (2) · Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek või vigastamine oli erilise riski tagajärg, mis on seotud järgmiste asjaoludega: ­ varikatuseta lahtise transpordivahendi kasutamine, kui see oli eraldi kokku lepitud ja märgitud saatekirjas

Kategoriseerimata

8

docx

Ohtlikud veosed

1. Sissejuhatus Ohtlike veoste autoveo eeskiri on autoveoseaduse alusel kehtestatud määrus, mis reguleerib ohtlike veoste vedu riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol. Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. (www.riigiteataja.ee) 2. Ohtlikud ained Ohtlikud ained jaotatakse üheksasse klassi. Ühte klassi on grupeeritud ühesuguste ohtlike omadustega keemilised ained. Ohtlike ainete klassid:

Logistika

15

doc

Autoveoseadus

(1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude autoveo korraldust. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 ­ jõust. 1. 08. 2002 ] §2. Mõisted Käesolevas seaduses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses: 1) autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. Autovedu hõlmab ka sõitjate või veoseta sõiduki liikumist; 2) tasuline autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja saab tasu mis tahes vormis; 3) oma kulul korraldatav autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja tasu ei saa; 4) riigisisene autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires;

Veose veokorraldus

14

docx

Logistika konspekt

Arvestusliku kaalu kasutamisel on veotasu arvutamise aluseks veotariif, mis antakse üldjuhul veetud tonnkilomeetri kohta. CMR- rahvusvaheline maanteekonventsioon, peamiseks ülesandeks on määratleda kaubasaatja ja vedaja kohustusi ja vastutust. Reklameerimine- kahjustunud kauba asendamine. 3 TÄISKOORMAGA ON TEGEMIST KUI: 1) kui osakoorma kaal läheneb veoühiku kandejõule. 2) veose ruumala täidab praktiliselt kogu lastiruumi ning pole võimalik laadida veoühikusse teisi saadetisi. OSAKOORMATE VAHEL peame arvesse võtma veel ka täiteastme mõistet, mis näitab lastiruumi kasutamist ja kulude arvestamisel või tariifide kalkuleerimisel saame siiski lähtuda reaalselt kasutatavast koormaruumist. EESTIS ON OSAKOORMATEKS VEOSED KAALUGA ÜLE 2500 KG. RINGMARSRUUT- suletud veomarsruut, millel läbib veok järgemööda erinevaid maha ja pealelaadimispunkte.

Logistika

Kommentaarid (1)