Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Siim Jaansoo
VAKa09
Väljaandja : Teede- ja Sideminister
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.09.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv
Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri
Vastu võetud teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrusega nr 81 (RTL 2000, 106, 1647 ), jõustunud 9.10.2000
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555 ) 16.09.2002
Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» (RT I 2000, 54, 346) paragrahvi 23 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva eeskirjaga kehtestatakse autoveol veoautole ja veoauto haagisele (edaspidi sõiduk) veose laadimise ja kinnitamise nõuded.
(2) Autoveol veose laadimise ja kinnitamisega seotud, kuid käesoleva määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse teistest seda valdkonda käsitlevatest õigusaktidest, arvestades käesoleva eeskirja erisusi.
(3) Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
[RTL 2002, 102, 1555 - jõust 16.09.2002]
2. peatükk
PÕHINÕUDED
§2. Sõiduk ja tema kere
Veoste veol kasutatav sõiduk ja tema kere ( veokast , furgoon , paak jne) ning kere kinnitus sõidukile peavad vastama teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja kehtestamine» (RTL 1998, 278¿286, 1169 ja 1170; 1999, 52, 687; 90, 1100; 2000, 5, 31) sõidukile, sõiduki osadele ja varustusele kehtestatud nõuetele, mille täitmine on kohustuslik kõigile Eestis sõidukit kasutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
§3. Sõiduki juhikabiini kaitse
(1) Veoste veol kasutataval sõidukil peab olema juhikabiini kaitse või kere põhjaga jäigalt ühendatud ja vajadusel kõrgendatud ning tugevdatud esisein.
(2) Juhikabiini kaitse ei ole nõutav:
1) poolhaagist vedaval autol, kui poolhaagisel on esiäär;
2) furgoon- ja paakautol ning furgooni ja paagiga poolhaagisel;
3) sõidukil, mis on ette nähtud teiste sõidukite veoks;
4) kinnitus- ja lukustusvahenditega varustatud sõidukil, mida kasutatakse ainult vahetatavate kerede veoks.
§4. Veos ja sõiduk
Sõiduk, tema kere ja selle juurde kuuluvad lisaseadmed peavad vastama laaditava veose liigile.
§5. Veose mass
Veose mass ei tohi ületada sõiduki kandevõimet.
§6. Veose kinnitusvahendid
(1) Veose kinnitusvahendid peavad olema korras ja piisavalt tugevad, hoidmaks veost paigal ja koos.
(2) Veose kinnitamiseks võib kasutada sidumisvöösid, trosse, kette, tugiposte jt vahendeid.
(3) Sidumisvööle peab olema märgitud tema lubatud tõmbejõud ja valmistaja.
(4) Sidumisvööd peab katsetama valmistaja nõuete kohaselt.
(5) Sidumisvöö peab katsetamisel taluma nimikoormusest vähemalt kaks korda ja tema metallosad vähemalt 1,4 korda suuremat koormust.
(6) Veose kinnitamisel kasutatava pingutusvahendi tugevus peab olema vähemalt sama suur kui koos temaga kasutataval sidumisvahendil.
§7. Aluspakk
(1) Aluspakk on puidust või metallist alus, millele sõidukil toetub pikkveos.
(2) Sõidukile veose paigutamiseks peab aluspakke olema vähemalt kaks.
(3) Aluspakke peab olema nii palju ja nende küljepostid nii tugevad, et postid ei muuda oma kuju, kui postile vähemalt 2 meetri kõrgusel aluspaku ülapinnast mõjub jõud, mis võrdub 1/4 aluspakku koormava veose kaaluga.
(4) Pika puidu või puidukimpude veol peab aluspaku ülapoolel olema vähemalt 10 mm kõrgune, ülespoole suunatud servaga metallriba, et takistada veose liikumist pikisuunas .
(5) Aluspaku küljepostid peavad olema metallist.
(6) Veos peab toetuma mõlemast küljest vähemalt kahe küljeposti vastu.
(7) Sõiduki ehitus peab võimaldama kahe järjestikuse aluspaku vahelises alas veose sidumist sõiduki raami, platvormi või veokasti külge. Kui aluspakkude vahe on üle 2,5 m, peab olema võimalus veost siduda kahe eri sidumisvahendiga.
3. peatükk
VEOSE LAADIMINE
§8. Veose paigutamine sõidukile
(1) Veose mass peab jaotuma võimalikult ühtlaselt sõiduki kere põhjale. Väikesemõõtmelise, kuid raske veose massi ühtlaseks jaotamiseks kere põhjale peab kasutama alusraami .
(2) Veos peab olema laaditud sõidukile nii, et tema raskuskese oleks võimalikult madalal ja veos moodustaks ühtse terviku.
(3) Veose raskuskese peab olema sõiduki pikisuunalise telgjoone lähedal kere keskel.
(4) Võimaluse korral peab veos toetuma kere esiseina vastu. Veos ei tohi toetuda kere seintele, kui need ei ole selleks ette nähtud.
(5) Veose teravad otsad peab laadimisel suunama tahapoole.
(6) Sõidukile paigutatud veos ei tohi piirata juhi vaatevälja, varjata tulesid ja sõiduki registreerimismärki.
(7) Kui sõidukil oleva veose osad laaditakse maha eri kohtadesse , tuleb veos vajadusel pärast iga osa mahalaadimist ümber laadida , et säiliks sõiduki tasakaal ja liikumise stabiilsus.
§9. Veose kinnitus
(1) Sõidukile paigutatud veose veeremise, nihkumise või ümbermineku vältimiseks tuleb veos vajadusel kinnitada kinnitusvahenditega.
(2) Veos ei tohi veokastis liikuda selliselt , et see rikuks sõiduki stabiilsust ja liikumiskindlust, kui temale mõjuv vähim jõud vastab:
1) kiirendusele sõidusuunas 10 m/sek2;
2) kiirendusele taha- ja külgsuunas 5 m/sek2.
§10. Veose sidumine
(1) Veos peab olema seotud selliselt, et see tagaks veo ohutuse.
(2) Veose etteliikumist takistavate sidumisvahendite tõmbetugevuste summa peab olema vähemalt võrdne veose massiga ja veose taha või külgedele liikumist takistavate sidumisvahendite tõmbetugevuste summa vähemalt võrdne poole veose massiga.
(3) Sidumisvahendite tõmbetugevust võib vähendada hõõrdejõu võrra, arvestades kere ja veose vahelist hõõrdetegurit.
Tabel 1
Hõõrduvad ained Hõõrdetegur
Kuiv, puhas pind Niiske, mittepuhas pind Lumine, jäine pind
Metall / metall
0,3¿0,5 0,2¿0,3 0,1¿0,2
Puu/puu
0,3¿0,5 0,3¿0,4 0,2¿0,3
Puu/metall
0,3¿0,5 0,3¿0,4 0,1¿0,2
Puu/ betoon /kivi
0,4¿0,6 0,4¿0,5 0,3¿0,4
Metall/betoon
0,3¿0,4 0,2¿0,3 0,1¿0,2
(4) Sidumisvahendite tõmbetugevuste summat võib vähendada ka sõltuvalt veose toestusest ja veose iseloomust.
(5) Veos tuleb kinnitada selliselt, et veose kinnitusvahendid ja kere kinnitus võimaldaksid kineetilise energia ülekandumist ja sumbumist sõiduki veermikku.
(6) Veose sõidusuunas liikumist takistavad sidumisvahendid peavad olema asetatud võimalikult horisontaalselt .
Ilma erilise vajaduseta ei tohi sidumisvahendite kaldenurk horisontaali suhtes olla üle 60º.
(7) Sidumisjõu muutus sõltuvalt sidumisvahendite kaldenurgast horisontaali suhtes on toodud tabelis 2.
Tabel 2
Sidumisvahendi nurk Sidumisjõud protsentides nominaaltugevusest
60º 100
70º 70
80º 35
(8) Sidumisvahend ei tohi olla vastu teravaid servi . Vajadusel tuleb teda kaitsta nendega kokkupuutumise eest.
(9) Sidumisvahendid tuleb pingutada.
(10) Üksiku sidumisvahendi või kinnituse lahtitulek, katkemine või lõdvenemine ei tohi nõrgendada veose teisi sidemeid ega põhjustada veose lagunemist.
(11) Sidumisvahendite pingutusvahendid tuleb paigutada nii, et nad ei suurendaks sõiduki laiust.
§11. Veose katmine
(1) Veos tuleb katta presendi, võrgu või muu sobiva materjaliga :
1) kui on oht, et veos tolmab või variseb sõidukilt;
2) kui veost on vaja kaitsta ilmastikutingimuste eest.
(2) Veose katmiseks kasutatav materjal tuleb kinnitada selliselt, et sõidul tekkiv õhuvool ei rebiks katet lahti.
4. peatükk
ERIVEOSED
§12. Konteineri vedu
Konteiner , mille kõrgus ületab veokasti seina kõrguse ja mida ei veeta selleks ehitatud või seadistatud sõidukil, tuleb sõidukile kinnitada vähemalt neljast ülemisest nurgast.
§13. Sõidukite vedu
(1) Sõiduki asendi fikseerimiseks teisel sõidukil tuleb kasutatavad tõkiskingad paigutada iga ratta ette ja taha.
(2) Sõiduk, mis on laaditud teisele sõidukile, peab olema kinnitatud piisavalt tugevate ja sobivate sidumisvahenditega.
§14. Trumli ja rulli vedu
(1) Trumlid ja rullid , mida ei veeta selleks ehitatud või kohandatud sõidukil, tuleb asetada üksteise vastu ja vajadusel ristkülikukujulistele alustele .
(2) Eesmised, külgmised ja tagumised trumlid või rullid tuleb sõidukil nende liikumise vältimiseks tõkistada.
(3) Kõik sõidukile laaditud trumlid tuleb keskelt ketiga omavahel kindlalt ühendada.
§15. Plaatmaterjali vedu
(1) Plaatmaterjal peab enne laadimist olema virnastatud ja virnad seotud. Lehtmetalli on soovitatav siduda metallribadega.
(2) Virnad tuleb sõidukile kinnitada. Kui sõiduki kere on varustatud külgseinte ja postidega, ei ole kinnitamine nõutav.
§16. Puisteveose vedu
Viskoosset või puistematerjali ( ehitussegu , killustik, liiv, jäätmed jne) on lubatud vedada ainult sõidukiga, mille kere on tihendatud ja omab piisavalt kõrgeid servi, vältimaks veose sõidukilt pudenemist.
5. peatükk
OHUTUSNÕUDED
§17. Üldnõuded
(1) Veos peab sõidukile olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud selliselt, et ta ei ohustaks inimesi, ei kahjustaks keskkonda, ei takistaks liiklust ega tekitaks muud varalist kahju.
(2) Veose kinnitus ja katmine peab tagama, et veos ei lohise, ei ole kukkumisohus, ei kuku sõidukilt, ei tekita tolmu ega ülemäärast müra.
§18. Veosesaatja, laadija ja sõidukijuht
(1) Tööandjad peavad tutvustama sõiduki laadimisel ja veose kinnitamisel kehtivaid nõudeid laadijatele ja sõidukijuhtidele.
(2) Veosesaatja peab tagama sõiduki nõuetekohase laadimise ja veose kinnitamise.
(3) Sõidukijuht peab kontrollima veose kinnitust enne veo alustamist, peatselt pärast väljasõitu ja aeg-ajalt veo vältel, eriti pärast järsku pidurdamist või pööret ning vajadusel veose kinnitust pingutama.
(4) Enne veo alustamist on sõidukijuhil õigus veose saatjalt nõuda veose laadimisel ja kinnitamisel tehtud vigade kõrvaldamist.
6. peatükk
JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§19. Järelevalve
Käesoleva eeskirja nõuete täitmist on õigus kontrollida Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2000. a määruse nr 192 «Liiklusjärelevalve kord» (RT I 2000, 48, 298) paragrahvis 12 nimetatud liiklusjärelevalve teostajatel.
§20. Vastutus
Tööandja, veosesaatja, veose laadija ja sõidukijuht kannavad vastutust käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest olenevalt nende poolt toime pandud rikkumise iseloomust ja raskusastmest seadusega sätestatud korras.
Vasakule Paremale
Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri #1 Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri #2 Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri #3 Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri #4 Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri #5 Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri #6 Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ESYIceMan Õppematerjali autor
paragrahvid välja toodud

Sarnased õppematerjalid

Suuremõõtmelise ja või raskekaalulise autoveo eeskiri
10
doc

Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri

Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.02.2006 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 21. mai 2001. a määrusega nr 51 (RTL 2001, 65, 897), jõustunud 1.06.2001 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 7.02.2003 nr 19 (RTL 2003, 23, 333) 1.03.2003 29.12.2003 nr 267 (RTL 2004, 1, 8) 10.01.2004 7.02.2006/14 (RTL 2006, 15, 254) 16.02.2006

Veose veokorraldus
Ülegabariidiline veos
11
docx

Ülegabariidiline veos

Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Gerli Ottep ÜLEGABARIIDILINE VEOS Uurimustöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Koostan uurimustöö teemal: Ülegabariidiline veos. Tean, et selliste vedude jaoks vajatakse eriluba ja neil on ranged nõuded, kuid vaatame nüüd neid ka täpsemalt. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri 1. Üldsätted 1.1 Reguleerimisala Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 1.2 Mõisted Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks;

Logistika alused
Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni
8
rtf

Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni.

Eur alus- 1200*800 Fin alus- 1200*1000 Veoste laadimine ja kinnitamine veokile. Veoste kinnitusvahendid. Veoste kinnitamiseks võib kasutada: · sidumisvöösid ( koormarihm). · Kette · Trosse · Tugiposte ja teisi vahendeid. Sidumisvööle peab olema märgitud tema tõmbetugevus ja valmistaja. Sidumisvöö pingutusseade peab olema sama tõmbetugevusega mis sidumisvöögi. Sidumisvööl ei tohi olla rebenemisi. Aluspakk ja küljetoed. - Kasutatakse pikkade materjalide veol, näiteks: palgid, torud, talad. Aluspakud võivad olla kas puidust või metallist. Puitmaterjali veol peab aluspakul olema ülaservas 10mm kõrgune terava äärega metallserv. Aluspaku otstesse kinnituvad küljetoed, mis peavad olema piisavalt tugevad et hoida koormat laiali vajumise eest. Koorem tuleb kinnitada sidumisvööga iga aluspaku vahelt. Kui aluspakkude vahe on üle 2,5m siis tuleb kastuata igas vahes kahte sidumisvööd. Veose sidumine.

Autojuhi ametikoolitus
Ohtlikud veosed
18
odt

Ohtlikud veosed

järgi. • I pakendigrupp: väga ohtlikud ained; • II pakendigrupp: keskmise ohtlikkusega ained; • III pakendigrupp: madala ohtlikkusega ained. 4 4.SAATJA JA VEDAJA KOHUSTUSED Kauba transportimisel ADR-i alusel peab lisaks saadetisele alati kindlustama ka vastava saate- dokumendi olemasolu. See sätestab detailse informatsiooni veose ja pakendi osas. Ohtlike veoste saatja peab autoveoks üle andma nõuetele vastava veose. Ohutuse tagamiseks peab saatja: • kindlustama, et ohtlikud veosed on klassifitseeritud ja lubatud veoks ADR nõuete kohaselt; • varustama vedaja veokirja ja autojuhi kirjaliku ohutusjuhendiga, vajadusel nõutud veo- ja lisadokumentidega (load, kinnitused jne). Ohutusjuhend peab olema arusaadavas kirjas igale juhile või veoki meeskonnaliikmele;

Logistika
Transport - logistika 1 töö konspekt
62
pdf

Transport - logistika 1 töö konspekt

(CMR), sõlmitud Genfis 1956, täiendatud 1978, Eesti ühines 1993 · Käsitleb saatja, vedaja ja kaubasaaja suhteid · Kohaldatakse igasuguse autokaubaveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise ja kauba üleandmise koht asuvad erinevates riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline · Konventsiooni ei kohaldata: ­ vedudele, milliseid sooritatakse kooskõlas rahvusvaheliste postikonventsioonidega ­ surnute veol ­ korterisisustuse ja mööbli vedudel ümberkolimisel 9.05.2010 Transport ETV0120 5 Rahvusvahelised konventsioonid (2) · Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek või vigastamine oli erilise riski tagajärg, mis on seotud järgmiste asjaoludega: ­ varikatuseta lahtise transpordivahendi kasutamine, kui see oli eraldi kokku lepitud ja märgitud saatekirjas

Kategoriseerimata
Ohtlikud veosed
8
docx

Ohtlikud veosed

1. Sissejuhatus Ohtlike veoste autoveo eeskiri on autoveoseaduse alusel kehtestatud määrus, mis reguleerib ohtlike veoste vedu riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol. Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. (www.riigiteataja.ee) 2. Ohtlikud ained Ohtlikud ained jaotatakse üheksasse klassi. Ühte klassi on grupeeritud ühesuguste ohtlike omadustega keemilised ained. Ohtlike ainete klassid:

Logistika
Autoveoseadus
15
doc

Autoveoseadus

(1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude autoveo korraldust. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 ­ jõust. 1. 08. 2002 ] §2. Mõisted Käesolevas seaduses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses: 1) autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. Autovedu hõlmab ka sõitjate või veoseta sõiduki liikumist; 2) tasuline autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja saab tasu mis tahes vormis; 3) oma kulul korraldatav autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja tasu ei saa; 4) riigisisene autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires;

Veose veokorraldus
Logistika konspekt
14
docx

Logistika konspekt

Arvestusliku kaalu kasutamisel on veotasu arvutamise aluseks veotariif, mis antakse üldjuhul veetud tonnkilomeetri kohta. CMR- rahvusvaheline maanteekonventsioon, peamiseks ülesandeks on määratleda kaubasaatja ja vedaja kohustusi ja vastutust. Reklameerimine- kahjustunud kauba asendamine. 3 TÄISKOORMAGA ON TEGEMIST KUI: 1) kui osakoorma kaal läheneb veoühiku kandejõule. 2) veose ruumala täidab praktiliselt kogu lastiruumi ning pole võimalik laadida veoühikusse teisi saadetisi. OSAKOORMATE VAHEL peame arvesse võtma veel ka täiteastme mõistet, mis näitab lastiruumi kasutamist ja kulude arvestamisel või tariifide kalkuleerimisel saame siiski lähtuda reaalselt kasutatavast koormaruumist. EESTIS ON OSAKOORMATEKS VEOSED KAALUGA ÜLE 2500 KG. RINGMARSRUUT- suletud veomarsruut, millel läbib veok järgemööda erinevaid maha ja pealelaadimispunkte.

Logistika




Kommentaarid (1)

reijo011 profiilipilt
Reijo Kasemets: Aga muidugi
22:08 12-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun