Ülegabariidiline veos (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Ärindus ja kaubandusosakond
Gerli Ottep
ÜLEGABARIIDILINE VEOS
Uurimustöö
Juhendaja Tiina Kraav
Tartu 2012
SISUKORD

Uurimustöö 1
Juhendaja Tiina Kraav 1
Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri 4
1. Üldsätted  4
1.1  Reguleerimisala 4
1.2  Mõisted 4
1.3  Eeskirja kohustuslikkus 4
2. Vedu  5
2.1 Üldnõuded eriveose veol 5
 2.2 Luba veol 5
 2.3 Veo keeld 5
2.4  Piirangud raskeveose vedamisel 5
 2.5 Suurim lubatud sõidukiirus 6
2.6  Sõidukijuhi kohustused 6
2.7  Vedaja kohustused 6
3. Liiklusohutuse kindlustamine veol  7
3.1  Eriveose saatmine 7
3.2  Veo abiteenistus 8
 3.3 Eriveokite liikumine kolonnis 8
4. Nõuded eriveoki lisavarustuse, tähistamise ja tunnusmärkide kohta  9
 4.1 Lisavarustus 9
4.2  Eriveoki tähistamine külgedelt 9
4.3  Väljaulatuva veose tähistamine 9
4.4 Suurveose tähistamine eestpoolt 10
4.5 Suurveose tähistamine tagantpoolt 11
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD KIRJANDUS 12
Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri 4
1. Üldsätted 4
1.1  Reguleerimisala 4
1.2  Mõisted 4
1.3  Eeskirja kohustuslikkus 4
2. Vedu 4
2.1 Üldnõuded eriveose veol 4
2.2 Luba veol 5
2.3 Veo keeld 5
2.4  Piirangud raskeveose vedamisel 5
2.5 Suurim lubatud sõidukiirus 6
2.6  Sõidukijuhi kohustused 6
2.7  Vedaja kohustused 6
3. Liiklusohutuse kindlustamine veol 7
3.1  Eriveose saatmine 7
3.2  Veo abiteenistus 8
3.3 Eriveokite liikumine kolonnis 8
4. Nõuded eriveoki lisavarustuse, tähistamise ja tunnusmärkide kohta 9
4.1 Lisavarustus 9
4.2  Eriveoki tähistamine külgedelt 9
4.3  Väljaulatuva veose tähistamine 9
4.4 Suurveose tähistamine eestpoolt 10
4.5 Suurveose tähistamine tagantpoolt 11
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD KIRJANDUS 13
SISSEJUHATUS
Koostan uurimustöö teemal: Ülegabariidiline veos . Tean, et selliste vedude jaoks vajatakse eriluba ja neil on ranged nõuded, kuid vaatame nüüd neid ka täpsemalt.
Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri

1. Üldsätted 

1.1  Reguleerimisala

Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu.
Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

1.2  Mõisted

Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks;
Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk;
Eriveosena veetav pukseeritav seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism , konstruktsioon , ehitis või muu seadis, mis ei kuulu riiklikule registreerimisele;
Saateauto on §-is 14 toodud nõuete kohaselt tähistatud B-kategooria auto, mida kasutatakse veol liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel suur- ja/või raskeveosest;
Vedaja on vedu teostav isik, kes võib olla ka veotee kooskõlastuste ja eriloa hankija;
Veotee on loal teenimedega või teenumbrite ja -nimedega (kohanimedega) määratud teed ja/või teelõigud, mida mööda peab eriveos liikuma.

1.3  Eeskirja kohustuslikkus

Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, sõltumata sellest, millises riigis erisõiduk on registreeritud.

2. Vedu 

2.1 Üldnõuded eriveose veol

Suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas.
Kui laadimisega on võimalik valida veose mõõtmeid (laius, kõrgus või pikkus), tuleb vältida lubatud laiuse ületamist.
Kui veos sisaldab endas veel lisaohte, tuleb täita ka vastavaid ohutusnõudeid.

 2.2 Luba veol

Eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul . Loa annab tee omanik. Luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel.
Luba ei anna õigust ületada sõiduki valmistaja lubatud suurimat massi ega teljekoormuste väärtusi ja kalduda kõrvale veoteel liiklusmärkidega kehtestatud keeldudest ja piirangutest. Lubatud konkreetsed kõrvalekaldejuhud näitab loa väljastaja loal.

 2.3 Veo keeld

Sõidukist, autorongist või masinrongist üle 2 m ettepoole ja üle 4 m tahapoole ulatuva veose vedu on keelatud, välja arvatud selliste seadmete vedu, mille lühendamine ei ole võimalik.

2.4  Piirangud raskeveose vedamisel

Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba.
Loa väljastajal on õigus nõuda sildade ja teekatendite kontrollarvutust ning ekspertiisi tehtud arvutustele. Kontrollarvutuse ja ekspertiisi tegemise kulud kannab vedu teostav ettevõtja või loa taotleja . Raskeveose kontrollarvutuse koostajaks ja ekspertiisi tegijaks võib olla tee ja teerajatiste projekteerimise tegevusluba omav juriidiline või füüsiline isik.
Töötlemata ümarpuidu vedu eriveona võib lubada, kui Maanteeameti poolt teekonstruktsiooni kihtidesse paigaldatud andurite põhjal on tee konstruktsioon külmunud olekus vähemalt 0,5 m sügavuseni ning tingimusel, et veotee sildade, viaduktide ja truupide kandevõime on vähemalt 52 t, autorongi tegelik mass ei ületa 52 t ning sõidukite tegelikud massid ja sõidukite tegelikud teljekoormused ei ületa sõidukite registrimasse ja sõidukite registriteljekoormusi ning autorongi mõõtmed ei ületa „Liiklusseaduse” § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimaid lubatud suurusi.

 2.5 Suurim lubatud sõidukiirus

Eriveoki suurima lubatud sõidukiiruse määrab loa väljastaja sõltuvalt veose mõõtmetest, tegelikust massist ja teistest iseärasustest ning teeoludest. Suurim lubatud sõidukiirus ei tohi ületada:
1) sõiduki (te) valmistajakiirust (-kiirusi);
2) 80 km/h.

2.6  Sõidukijuhi kohustused

Sõidukijuht peab:
 1) enne väljasõitu veenduma eriveose korrasolekus ning selle nõuetekohases tähistamises ja teel olles jälgima veose ja sõiduki seisundit ;
 2) teel liikumisel hoiduma võimalikult paremale ja vajaduse korral peatuma selleks sobivas kohas, et võimaldada enda taha kogunenud sõidukitel mööduda või anda teed vastassuunast tulevatele sõidukitele.

2.7  Vedaja kohustused

Vedaja peab:
 1) korraldama veo nii, et võimalikult vähe takistatakse ja ohustatakse teisi liiklejaid;
 2) vältima vedu tipptundidel ja muul ajal, kui see on tee- ja ilmastikuolude ning liiklussageduse tõttu ohtlik või põhjustab teistele teel olulisi liiklustakistusi;
 3) võimalusel vältima läbisõitu asulatest, samuti nende tiheda liiklusega tänavatest, liiklussõlmedest ja ristmikest;
 4) arvestama tee ääres ja tee kohal olevaid rajatisi: liikluskorraldusvahendeid, elektri- ja sideliine, elektrisõidukite kontaktliine jms. Vajadusel kokku leppima rajatise omanikuga (valdajaga) vedu takistavate rajatise osade ajutiseks tõstmiseks või eemaldamiseks;
 5) rangelt järgima määratud veoteed. Kui ilmnevad asjaolud , mis nõuavad veotee muutmist , taotlema muudetud veotee puhuks uue loa.

3. Liiklusohutuse kindlustamine veol 

3.1  Eriveose saatmine

Olenevalt suurveose mõõtmetest peab veol kasutama saateautosid ja reguleerijad.
Saateautona kasutatakse B-kategooria sõidukit.
Saateautol peab olema alati, suurveosel aga vähemalt üks kehtestatud nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas nähtav sisselülitatud kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon. Saateauto juht peab andma teistele liiklejatele piisavalt aega olukorra tajumiseks ning sellele järgnevaks kiiruse vähendamiseks, peatumiseks või ümberpõikamiseks.
Kollase vilkuri töötamine on lubatud ainul eriveose saatmise ajal loal märgitud veotee ulatuses.
Eesmine saateauto hoiatab vastutulevaid sõidukijuhte teel sõitva erisõiduki eest. Saateauto peab sõitma, sõltuvalt liikumiskiirusest ja nähtavusest, väljaspool asulaid 100–300 m, asulates 50–100 m erisõidukist eespool . Kui ees kasutatakse kahte saateautot, siis eesmine saateauto peab sõitma märgatavalt eespool, seda eriti kitsastel ja kurvilistel teedel. Selle saateauto ülesanne on vastutulevate sõidukijuhtide eelnev hoiatamine, liikluse korraldamine ja vajadusel liikluse peatamine.
Eriveokist tagapool oleva saateauto ülesanne on hoiatada taganttulevaid sõidukijuhte teel sõitva eriveoki eest ja takistada nende möödasõidu katseid, kui möödasõit ei ole ohutu, ning teatada sidevahenditega eesmise saateauto ning erisõiduki juhile tema taha kogunenud sõidukijuhtide möödasõidu soovist.
Eesmise saateauto katusel peab olema ette- ja tahapoole nähtav välisvalgustusega helkpinnaline või seestvalgustusega tahvel ning tagumise saateauto katusel tahapoole nähtav välisvalgustusega helkpinnaline või seestvalgustusega tahvel. Tahvel on kollasetaustaline ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 600 mm kõrgune ning sellele on kantud musta värvi 32 mm laiuse joonega 200 mm kõrgune üks järgmistest toodud kirjetest:
 1) „SUUR VEOS”, kui eriveose laius on üle 3,5 m ning autorongi või masinrongi pikkus ületab suurimat lubatud suurust;
 2) „LAI VEOS”, kui eriveose laius on üle 3,5 m ja autorongi või masinrongi pikkus ei ületa
suurimat lubatud suurust;
 3) „PIKK VEOS”, kui eriveose laius ei ületa 3,5 m ja pikkuse tõttu on nõutav saateauto.
Kui suurveose mõõtmed ei nõua saateauto kasutamist, aga veol on kõrguse tõttu vajalik liikluse reguleerimine, peab saateauto katusel olema välisvalgustusega helkpinnaline või seestvalgustusega kollasetaustaline ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 450 mm kõrgune tahvel. Tahvlile on kantud musta värvi 24 mm laiuse joonega 150 mm kõrgune kirje „KÕRGE VEOS”.
Kui raskeveose veo korral kasutatakse saateautot, peab saateauto katusel olema välisvalgustusega helkpinnaline või seestvalgustusega kollasetaustaline ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 450 mm kõrgune tahvel. Tahvlile on kantud musta värvi 24 mm laiuse joonega 150 mm kõrgune kirje „RASKE VEOS”.
Saateautode ja erisõidukite juhid tuleb varustada sidevahenditega.
Kui suurveose laius on üle 6 m, peab loa taotleja enne loa saamist pöörduma kohaliku prefekti poole, kes otsustab politsei osalemise vajalikkuse liiklusohutuse tagamisel (politsei saateauto, reguleerijate osavõtt jne).

3.2  Veo abiteenistus

Veol kasutatakse abiteenistust teel, selle kõrval või kohal olevatest takistustest ohutuks möödumiseks. Elektriliini all töötamisel tuleb arvestada elektriohutusnõudeid.
Abiteenistuse sõidukil peab teel töötamise ajal olema sisse lülitatud vähemalt üks kollane kehtestatud nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas nähtav vilkur või vilkurite kombinatsioon.

 3.3 Eriveokite liikumine kolonnis

Mitme erisõiduki liikumisel kolonnis peab olema vähemalt üks saateauto kolonni ees ja teine taga. Eesmises saateautos peab olema liikluse reguleerija. Olenevalt kolonni kuuluvate suurveoste mõõtmetest võib saateautode ja liikluse reguleerijate arv olla suurem.
Kolonnis liikumisel tuleb hoida niisugust pikivahet, et möödasõidu katkestanud juht saaks naasta pärisuuna vööndisse.

4. Nõuded eriveoki lisavarustuse, tähistamise ja tunnusmärkide kohta 

 4.1 Lisavarustus

Veol peab olema kaasas vähemalt kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga iga mootorsõiduki, haagise või pukseeritava seadme kohta.
Sõidukikabiinil peab olema vähemalt kaks välist tagasivaatepeeglit, mis peavad paiknema kummalgi pool kabiini ning võimaldama küllaldase ülevaate ümbrusest ja veosest rõht- ja püstsuunas. 1990. a või hiljem valmistatud mootorsõidukil täismassiga üle 12 t peab lisaks olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta asend teel.
Veol kasutatavad abiseadised ja - konstruktsioonid (haaratsid, pöördpakud, toed jms) peavad olema kokkupandavad või liikuma selliselt , et sõiduki mõõtmed saaks viia lubatud piiridesse , kui sõiduk sõidab koormata.

4.2  Eriveoki tähistamine külgedelt

Üle 6 m pikkusel sõidukil ja pukseeritaval seadmel peavad olema mõlemal küljel vähemalt iga 3 m tagant merevaigukollased helkurid ja ääretule laternad, kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis vähemalt 4 m tagant. Kõik ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega. Vähemalt üks helkur ja üks ääretule latern peavad asuma sõiduki keskmisel kolmandikul. Külgmised helkurid ja ääretule laternad peavad asetsema 0,25–1,5 m kõrgusel teepinnast, kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis kuni 2,1 m kõrgusel.

4.3  Väljaulatuva veose tähistamine

Sõidukist, autorongist või masinrongist ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva veose kaugeim punkt peab olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Väljaulatuva veose tunnusmärgi ülemise serva kõrgus ei tohi olla üle 1,6 m ja alumise serva kõrgus alla 0,4 m sõiduteest. Väljaulatuva veose tunnusmärkide juures peab olema ees valge või kollane ja taga punane latern. Väljaulatuva veose tunnusmärkide kaldvöötide laius on 1/8 tunnusmärgi küljepikkusest. Vöödid langevad tee telje poole.

4.4 Suurveose tähistamine eestpoolt

4.5 Suurveose tähistamine tagantpoolt

KOKKUVÕTE

Nagu selgus, siis ülegabariidilise veose vedamine , korraldamine ja ohutusnõuete täitmine on keerulisemast- keerulisem. Vähemalt mulle tundub nii.

KASUTATUD KIRJANDUS

• https://www.riigiteataja.ee/akt/13275753?leiaKehtiv
  
• https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1240/7201/2015/MKM59_lisa.pdf #