Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaubaveo korraldamine arvutil (0)

1 Hindamata
Punktid
Tartu Kutsehariduskeskus
Ärinduse- ja kaubandusosakond
Emmi Ojala
kaubaveo korraldamine arvutil
Iseseisevtöö
Juhendaja Tiina Kraav
Tartu 2010

Sisukord


1.KAUBAVEO LEPING 3
2. VEOTEENUSTE KORRALDAMINE 4
3.KAUBAVEO KORRALDAMINE 5
3.1.Liikmesriikide vahelised kaubaveoteenused 6
3.1.1.Kaubateenustega seotud kõrvalteenused ja sellise veo korraldamine 6
3.2.Ekspordi/impordiga seotud veoteenused 7
4. VEOKIRI 8
5.Kaubaveo võimalused 9
5.1.Õhutransport 9
5.2. Meretransport 9
5.2.1.Merekaubaveo liigid 10
5.2.2. Tramplaevandus 10
5.2.3.Liinilaevandus 11
5.2.4.Mereveoteenuse pakkujad 12
6.Kaubaveo teenuse pakkujad 13
6.1.Rahvusvahelised kaubaveo teenuse pakkujad 13
6.2.Eesti sisesed kaubaveod 13
Kasutatud allikad 14



  • KAUBAVEO LEPING


    Kaubaveolepinguga kohustub üks isik ( vedaja ) teise isiku ( saatja ) ees vedama vallasasja ( veos ) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).
    Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.See ei sätestu veose vedamisele merel.
  • VEOTEENUSTE KORRALDAMINE


    Reisijateveo teenus maksustatakse Eestis, kui teenust osutatakse täies ulatuses Eestis. Reisijateveo teenused, mis täielikult osutatakse välisriigis, maksustatakse 0%-lise maksumääraga. Reisijateveo teenuse maksustamisel 0%-lise maksumääraga ei oma tähtsust, kas veoteenust osutatakse liikmesriikides või ühendusevälises riigis.
  • KAUBAVEO KORRALDAMINE


    Erinevalt varasemalt seaduses sätestatust, maksustatakse kaubaveoteenused ja selliste vedude korraldamise teenus sarnaselt kõigi teiste teenustega, kui teenuse saaja on mõnes liikmesriigis või ühendusevälises riigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena.
    Kui Eesti maksukohustuslane osutab veoteenust teisele Eesti maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, on käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kus vedu toimub ja Eesti maksukohustuslane lisab arvele 20%-lise käibemaksu. Kui Eesti maksukohustuslane saab kaubaveoteenust mõne teise riigi maksukohustuslaselt, on teenuse saajal kohustus Eestis makstakäibemaksu.
    Kui kaubaveoteenust osutatakse Eestis või osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu või korraldatakse sellist kauba vedu või osutatakse Eestis kaubaveoga seotud kõrvalteenust
    • isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik
    • isikule, kes on Eestis ennast registreerinud maksukohustuslasenaon käibe tekkimise koht Eesti ja arvele tuleb lisada 20%-lise määraga käibemaks.
      Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui kaubaveoteenust osutatakse teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu või sellise veo korraldamise teenust või kaubaveoga seotud kõrvalteenust väljaspool Eestit
    • isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik
    • isikule, kes on teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena ennast registreerinud

  • Liikmesriikide vahelised kaubaveoteenused


    Liikmesriikide vahelise kaubaveoteenuse all mõeldakse kaubaveoteenust, mis algab ühes liikmesriigis ja lõpeb teises liikmesriigis. Liikmesriikide vahelised kaubaveoteenused maksustatakse põhireegli kohasel riigis, kust algas veoteenus . Samas, kui liikmesriikide vahelise kaubaveoteenuse ostja või sellise kaubaveoteenuse korraldamise teenuse ostja kasutab ostmisel mingis liikmesriigis antud ja momendil kehtivat maksukohustuslase numbrit, tuleb teenuselt käibemaksu maksta selles liikmesriigis, mille maksukohustuslase numbrit ostja kasutas. Näiteks maksustatakse mainitud teenused Eestis, kui ostja kasutab teenuse ostmisel Eestis antud maksukohustuslase numbrit.
    Kuna kaubaveoteenuse või sellise veo korraldamist soovivad ostjad võivad kasutada neile eri liikmesriikides antud maksukohustuslase numbrit, võivad ka eriteenused eraldi olla maksustatavad eri liikmesriikides.
  • Kaubateenustega seotud kõrvalteenused ja sellise veo korraldamine


    Kaupade laadimine , lossimine, käitlemine ja ladustamine veolepingu raames ja muud vastavad kaubaveoga seotud kõrvalteenused ja nende korraldamine maksustatakse Eestis, kui teenuse osutamise koht on Eesti. 
    Kui ostja kasutab liikmesriikide vahelise kaubaveoga seonduvat, ühenduse territooriumil toimuva laadimis-, lossimis- ja muu vastava teenuse ostmisel mõnes liikmesriigis antud ja hetkel kehtivat maksukohustuslase numbrit, on teenuste maksustamise kohaks nimetatud liikmesriik.
    Kui osutatav kaubaveoteenus läbib enne lõpppunkti jõudmist mitut liikmesriiki, kus osutatakse kaubaveoteenusega seotud kõrvalteenuseid, võib teenuse ostja kasutada nendes liikmesriikides antud maksukohustuslasena registreerimise numbreid , seega võivad veoga seotud kõrvalteenused olla ka erinevates liikmesriikides maksustatavad. Vastavalt võivad liikmesriikide vahelise kaubaveoteenusega seonduvad kõrvalteenused olla maksustatavad ka mõnes teises liikmesriigis, kui kaubaveoteenus ise või sellise veo korraldamise teenus.



  • Ekspordi/impordiga seotud veoteenused


    Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui osutatakse kaubaveoteenust väljaspool Eestit, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi veo ja sellise veo korraldamise teenust, ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuseid. Kui veoteenus osutatakse täielikult välisriigis, deklareeritakse teenused 0% maksumääraga.
  • VEOKIRI


    Vedaja võib saatjalt nõuda veokirja väljastamist, mis sisaldab järgmisi andmeid:
    • veokirja väljastamise koht ja kuupäev;
    • saatja nimi ja aadress;
    • vedaja nimi ja aadress;
    • vedaja poolt veose vastuvõtmise koht ja kuupäev;
    • saaja nimi ja aadress ning kontaktaadress vedaja jaoks;
    • saajale veose üleandmiseks ettenähtud koht;
    • veose ja pakendi liigi kirjeldus, ohtliku veose puhul tähistus vastavalt selle veose suhtes kehtestatud
    • nõudmistele, nende nõudmiste puudumisel aga üldiselt tunnustatud tähistus;
    • veoseühikute arv, tähistused ja numbrid ;
    • veose brutokaal või veose kogus teistes mõõtühikutes;
    • kokkulepitud veotasu, seisuraha ja hüvitamisele kuuluvad kulud, samuti märge tasu maksmise
    • kohta;
    • lunaraha kokkuleppe korral lunaraha suurus;
    • juhised veose tollivormistuse ning muude veosega seotud ametlike toimingute kohta, kui niisugune
    • vormistus või toiming on nõutav;
    • kokkulepe vedamise viisi kohta, muu hulgas lahtises ja katmata sõidukis või tekil.
    • Lepingupoolte kokkuleppel võib veokirjas märkida ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata
    • andmeid.
    • Saatja väljastab ja allkirjastab veokirja kolmes eksemplaris, millest üks jääb saatjale, üks liigub
    • koos veosega ning üks antakse vedajale. Saatja nõudmisel allkirjastab vedaja veokirja

  • Kaubaveo võimalused

  • Õhutransport


    Tavaliselt mõeldakse õhutranspordi all kaubavedu lennukiga. Sellele lisaks on võimalik
    kaupu transportida helikopteriga ja õhupalliga. Viimaste osatähtsus on
    vedudes väike, kuid neid võimalusi kasutatakse eriprojektide puhul, kui on piiratud
    juurdepääs lennuvälja puudumise tõttu.
    Õhutranspordis kasutatakse nii reisilennukeid kui ka kaubalennukeid.
    Kaubavedu reisilennukiga on levinumaid transpordiviise rahvusvahelises õhutranspordis,
    et kasutada lennuki lastiruumis vabaks jäävat ruumi kaupade veoks. Lennufirmadele on
    sellisel juhul esmatähtis reisijate vedu ja teisejärguline kaupade vedu. Vaba kaubaruumi
    ootamise aeg võib ulatuda nädalateni.
    Kaupa võib vedada kaubaveole spetsialiseerunud lennukitega.( või tellimuslennuga ehk
    charter flight )



  • Meretransport




    Meretransporti kasutatakse tavaliselt suurte kaubakoguste vedamiseks. Meretransport on
    enamasti ühe kaalu-või mahuühiku kohta oluliselt odavam teistest veoviisidest, kui ei ole
    tegemist väga väikeste vahemaadega. Meretransport on suhteliselt aeglane ja kaupade
    saabumisajad võivad sõltuda kontrollimatutest teguritest, nagu ilm, sadamate koormatus,
    jääolud jms.
    Kauba vigasaamise oht on suurem kui teistel veoviisidel, seetõttu on pakendamise ja
    kinnitamise nõuded rangemad.



  • Merekaubaveo liigid


    Merekaubavedusid võib klassifitseerida: veetavate kaupade, kasutatavate laevatüüpide,
    sõidupiirkonna jms järgi. Kõige laiemalt võib merevedusid jagada tramp-ja liinivedudeks.
  • Tramplaevandus


    Tramplaevandus on iseloomuli lahtiste veoste suurte partiide vedu ühekordsete või suhteliselt lühiajaliste prahilepingute ehk tsarterite alusel. Trampvedusid võib jagada kuivpuistlasti ja vedellasti vedudeks . Tramplaevanduse omapära tuleneb ennekõike veetavate kaupade ja kaubavoogude iseloomust. Tegemist on enamasti suhteliselt odavate ja tervete
    laevapartiidena veetavate kaupadega: teravili,rauamaak, kivisüsi, mineraalväetis, toornafta, ümarpuit jms. Tramplaevade reisid on enamasti ebaregulaarsed, see tähendab, et laeva iga järgmine reistoimub prahiturul sõlmitava uue prahilepingu alusel. Sellist prahilepingut nimetatakse
    üksikreisi tsarteriks ja selle suhteline lühiajalisus sunnib vedajat pidevalt otsima oma
    laevadele tööd, kasutades selleks prahimaakleri teenuseid.
  • Liinilaevandus


    Liinilaevadel veetavate kaupade nomenklatuur on väga mitmekesine ja paljudel juhtudel
    on kaubapartii väike. Kehtib moto: “ Üks laev-palju kaupa” ehk laevaliini teenuseid
    kasutab korraga palju erinevaid kaubasaatjaid ja –saajaid ning sellest tulenebki
    laevaliikluse regulaarsuse vajadus ning tähtsus liinilaevanduses.
    Liinilaevanduses eristatakse lähimerevedusid ja ookeanivedusid. Liinilaevanduses
    kasutatavaid laevu liigitatakse : universaalsed ja spetsialiseeritud laevad.
    Universaalsed laevad on mõeldud kaupade veoks nn tükikaup ( kastid , kotid, tünnid jne.)
    Neil laevadel on mitu trümmi, sageli ka vahetekki ning laeva laadimis-ja
    lossimisvahendid.
    Liinilaevade spetsialiseerumine on toimunud kauba enda, pakendi ja transportimisühiku
    eriomadustest lähtuvalt.
  • Mereveoteenuse pakkujad




    Laevafirma on peamine veoteenuse osutaja meretranspordil. Laevafirma kasutuses olevad
    laevad võivad olla firma omad, võivad olla ka prahitud prahiturult ( tsarterite alusel).
    Laevaomanikud ei korralda sageli oma laevade tööd ise. Sel juhul on tegemist
    aevaoperaatoriga. ( Eestis kasutatakse terminit “ reeder ”- ettevõtja, kes on laeva valdaja
    ja kasutab seda oma nimel, olenemata sellest, kas ta on või ei ole firma laevade omanik.
    Laevadeta ühisvedaja on firma, kes pakub mereveoteenust vedajana, võtab enesele
    vastutuse vedajana ja annab veetavate kaupade kohta välja oma konossemendi .
    Erinevus laevafirmadest seisneb selles, et sellisel vedajal ei ole laevu, vaid ta ostab sisse
    veoteenust laevaliinidelt. (Renditakse konteinerite veomaht ja tasutakse selle eest,
    sõltumata kas konteinereid nii palju ka tegelikult veetakse.
    Vahendusteenuste pakkujateks on laevaagent, kes esindab laevaomaniku huve,
    kaitseagent vajadusel ja liiniagent, kes on laevakompanii täievoliline esindaja piirkonnas
    ( riigis, sadamas, nt esinduspiirkonnas Euroopas )
  • Kaubaveo teenuse pakkujad

  • Rahvusvahelised kaubaveo teenuse pakkujad


    Raben Ukraine pakub kogu Euroopa piires ka erinevate kaubasaadetiste rahvusvahelist transporditeenust:
    • koondvedu
    • täiskoorem
    • osakoorem

    Tänu Raben Group’i transpordivõrgustikule, mis hõlmab meie terminale Balti riikides, Tšehhi Vabariigis, Hollandis, Poolas ja Slovakkias, on Raben Ukraine ettevõttel võimalik spetsialiseeruda rahvusvahelistele koondsaadetistele (alates1 kg).
    Raben Ukraine veab:
    • toidukaubad (k.a need, mis nõuavad transportimisel kindlat temperatuuri)
    • tööstuskaubad
    • elektroonilised seadmed
    • majapidamiskemikaalid (ADR)
    • autoosad
    • ja paljud teised

  • Eesti sisesed kaubaveod


    CARGOBUS EXPRESS
    kiireim ja paindlikem linnadevaheline pakiveoteenus. Pakk saadetakse sihtkohta esimese väljuva bussiga. Liinibussidega saatmisel saate valida paljude erinevate kellaaegade vahel. Paki saatmiseks palutakse pöörduda oma lähimasse Cargobus esindusse või tellida kuller . Lisada saadetisele Saatja ja Saaja kontaktandmed.
    Lisaks pakub ka kaubavedu Lätti, Leetu , Venemaale, Soome.

    Kasutatud allikad


    www.rmp.ee – Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal
    www.cargobus.eu – CargoBus
    www.rabengroup.com – Raben Ukraine
    www.scribd.com – Logistika loengud
  • Vasakule Paremale
    Kaubaveo korraldamine arvutil #1 Kaubaveo korraldamine arvutil #2 Kaubaveo korraldamine arvutil #3 Kaubaveo korraldamine arvutil #4 Kaubaveo korraldamine arvutil #5 Kaubaveo korraldamine arvutil #6 Kaubaveo korraldamine arvutil #7 Kaubaveo korraldamine arvutil #8 Kaubaveo korraldamine arvutil #9 Kaubaveo korraldamine arvutil #10 Kaubaveo korraldamine arvutil #11 Kaubaveo korraldamine arvutil #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Emmi Ojala Õppematerjali autor
    Iseseisevtöö

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Kaubaveo korraldamine
    9
    odt

    Kaubaveo korraldamine

    Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Kristiina saagpakk KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Uurimistöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 2 SISU Sisu......................................................................................................................................... 2 veoteenuste ja selliste vedude korraldamine........................................................................... 3 kaubaveo pakkuja................................................................................................................... 4 Kaubaveo korraldamine.......................................................................................................... 5 NÄIted..................................................................................................................................... 6

    Uurimistöö
    Käibemaksuseaduse küsimuste vastuses maksuarvestuses
    52
    pdf

    Käibemaksuseaduse küsimuste vastuses maksuarvestuses

    § 10 lg 2 p 1) - osutatakse Eestis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust või messi või näitusega seotud teenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena 5 registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. Teenuse hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine ja kõrvalteenuse osutamine; (KMS § 10 lg 2 p 2) - osutatakse Eestis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusele või messile või näitusele sissepääsu teenust või sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule; (KMS § 10 lg 2 p 21)

    Majandus
    10
    docx

    Imporditava kauba maksustatava väärtuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3­6 käsitletud juhtudel, moodustavad ühenduse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud (edaspidi impordimaksud) ning muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil. Esimene sihtkoht Eesti territooriumil on kaubaveo saatedokumendile või muule dokumendile, mille alusel kaupa imporditakse, märgitud koht. Kui seda ei ole märgitud, siis loetakse esimeseks sihtkohaks veose esimene laadimiskoht Eesti territooriumil. Kui reisija on importinud kaupa üle käibemaksuvaba väärtuselise piirmäära, moodustavad imporditud kauba maksustatava väärtuse selle ostuhind ja kõik impordimaksud. Ostuhinna tõendab reisija maksedokumentide alusel. Kui need

    Kategoriseerimata
    Käibemaksuseadus-KMS
    22
    docx

    Käibemaksuseadus (KMS)

    Janeli Põder RP14 Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? §2 Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine

    Maksundus
    EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA
    22
    doc

    EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA

    Kuigi kuues direktiiv lubab alandatud käibemaksumäära rakendamist märksa suuremale hulgale kaupadele ja teenustele (nt toiduainetele, laste rõivastele, koristusteenustele, spordiüritustele), on Eestis piirdutud üsna väikese erandite hulgaga. Alandatud 5% käibemaksumäär on kehtestatud järgmistele kaupadele ja teenustele: 1) raamat; 2) ohtlike jäätmete käitlemine, 3) ravim; 4) matusearve või ­teenus; 5) etenduse või kontserdi korraldamine teatud tingimustel; 6) majutus või majutus koos hommikusöögiga, välja arvatud selle teenusega kaasnev kaup või teenus; 7) perioodiline väljaanne (Kägi, Võimre 2007 : 103). Alandatud maksumäär omab efekti siis, kui alandatud määraga maksustatud kaupa või teenust osutab lõpptarbija. Kui soetatud kaupu või teenuseid kasutatakse uute kaupade või teenuste tootmisel, mille maksumäär on 18%, siis sellisel juhul kaob

    Majandusteadus
    MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID
    25
    docx

    MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID

    eest. Multimodaalse transpordi operaator (multimodal transport operator, MTO) on firma, mis võtab enda peale multimodaalse veo kõigi etappide korraldamise, pakkudes sisuliselt ukselt uksele veoteenust. Multimodaalse transpordi operaatori kohustuste hulka kuuluvad eri etappidel veoteenust pakkuvate firmadega veolepingute sõlmimine, vahepunktides kauba laadimise-lossimise ja ladustamise tagamine, kauba teekonna jälgimine ja muud kaubaveo toimingud. Veo korraldamiseks sõlmib multimodaalse transpordi operaator enda nimel ja vastutusel lepingud vedajatega, stividori- ja ekspedeerimisfirmadega veoahela eri etappideks. Multimodaalse transpordi operaatoriteks on tavaliselt ekspedeerimisfirmad, kelle valduses ei pruugi transpordivahendeid olla. Suured ekspedeerimisfirmad korraldavad multimodaalse transpordi operaatoritena järjest enam suure osa tegevusi veoahelas, omades terminale, ladusid, laevu,

    Baaslogistika
    Majandus alused konspekt
    20
    docx

    Majandus alused konspekt

    hügieenitoode ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseade ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja sellise abivahendi kasutada andmine puudega isikule; 3) Kemikaalide Teabekeskuses registreeritud keemiline kahjuritõrjevahend (biotsiid) sotsiaalministri määrusega kehtestatud nimekirja alusel, kui ostjaks on hoolekandeasutus või tervishoiuteenuse osutaja; 4) ohtlike jäätmete käitlemine; 5) matusetarve või teenus; 6) etenduse või kontserdi korraldamine riigi, munitsipaal või eraetendusasutuse või rahvusooperi poolt tingimusel, et riigi, valla või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustavad etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 protsenti; 7) füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks, elamu või korteriühistule, kirikule või kogudusele, haiglat pidavale isikule, riigi, valla või linnaeelarvest finantseeritavale juriidilisele isikule või asutusele oma tarbeks müüdav

    Majanduse alused
    Käibemaksuga seotud mõisted
    3
    docx

    Käibemaksuga seotud mõisted

    Käibemaksuga seotud mõisted Eesti on Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluv territoorium Euroopa Ühendus on territoorium, mis koosneb käesoleva loetelu punktis 3 määratletud liikmesriikide territooriumidest Liikmesriik on ühenduse liikmesriigi territoorium vastavalt nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk-d 1­118), artikli 5 lõikele 2 ja artiklile 7 Välisriik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, välja arvatud Eesti Ühenduseväline riik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, mida ei käsitata liikmesriigina käesoleva loetelu punkti 3 tähenduses. Ettevõtlus on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teen

    Arvestuse alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun