Tarbijakaitse II KT (0)

1. Asja vastavus lepingutingimustele. Õiguslik puudus
Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peab vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid .
Tarbijamüügi puhul on tarbija põhiliseks ootuseks, et müüdud asja saab kasutada sihtotstarbeliselt. Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib võlaõigusseadustik. Tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja puuduse eest. Puuduse hindamisel tuleb arvestada,millised olid asja omadused selle ostjale üleandmise ajal. Müüja vastutab ka varjatud puuduste eest, mis ilmnevad pärast ostu sooritamist. Varjatud puudused on sellised puudused, mida pooltel ei olnud võimalik avastada asja väliselt üle vaadates.
Õiguslik puudus:
Asi ei vasta nõuetele kui selle kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Mitmetele seadmetele on kehtestatud õigusaktiga erinõuded nagu surveseadmetele, küttegaasiseadmetele, gaasipaigaldistele jne.. Müüja peab tundma oma ala prefessionaalina müüdava kaubaga seonduvaid siseriiklikke ja otsekohalduvaid EL õiguakte.
2. Tarbija teadmine puudustest. Pretensiooni esitamise õigus
Müüja ei vastuta puuduste eest, kui puudused olid ostjale asja üleandmisel teada või pidi neist teadma. Sellisel juhul eeldatakse ostja poolset nõustumist puudusega ning ostjal puudub õigus kasutada teadaolevate puuduste suhtes õiguskaitsevahendeid. Seega ei vastuta müüja puuduste eest, mida ta oli ostjale lepingu sõlmimisel avaldanud.
Ostja teadmisega võrdsustab seadus olukorra, kus ostja ei teadnud asja puudusest temapoolse raske hooletuse tõttu. Teadma pidamiseks saab lugeda ka need juhtumid , kus ostja oli asja lepingu sõlmimisel üle vaadanud ja puudus väga kergesti märgatav.
Vaidluse korral lasub puudusest teavitamise tõendamiskoormus kauplejale.
Pretensiooni esitamise õigus:
Tarbijakaitseseadus annab tarbijale õiguse esitada kaebus 2. aasta jooksul pärast ostu sooritamist.Tarbija võib kauba puuduse ilmnemisel pöörduda kaupleja poole kahe aasta jookul. Selle perioodi jooksul ilmnenud tootmisdefektid kas parandatakse või kaup asendatakse.
3. Pretensiooni esitamise tähtaeg ja tingimused
Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuste eest, mis ilmneb 2 aasta jooksul asja üleandmisest tarbijale (seaduslik garantii ).
Üldreeglina peab puuduse olemasolu asja üleandmisel tõendama ostja. Seadusest tulenev eeldus on puuduse olemusega vastuolus eelkõige siis, kui viga on tekkinud normaalsest kulumisest, puudulikust käsitlemisest või õnnetusjuhtumist.
Peale kuue kuu möödumist tuleb tarbijal põhjendada ning tõendada, et mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal ehk kaupleja müüs talle puudusega asja.
Müüja ei vastuta ebatavaliselt lühikese kasutusperioodi järel tekkinud puuduse eest, kui asja on kasutatud tunduvalt suurema intensiivsusega, kui seda tavapäraselt tarbijalt võib mõistlikult eeldada.
Tarbijal puudub pretensiooni esitamise õigus nende vigade suhtes, mis avalduvad tootel hiljem, kui kahe aasta möödumisel asja üleandmisest.
4. Õiguskaitsevahendid puudustega kauba müümisel
Tarbija ees on kauba puuduste eest vastutav lepingu teine pool, seega peab tarbija esitama pretentsooni esmalt isikule, kellelt kaup osteti. Selleks esitab tarbija kauplejale avalduse, kus ta kirjeldab puuduse üldist olemust.
Puudustega kauba müügi korral on tarbijal õigus nõuda:

Asja tasuta parandamist või selle asendamist uue asjaga

Keelduda omapoolse kohustuse täitmisest

Lepingust taganeda

Nõuda kahju hüvitamist

Nõuda hinna alandamist
Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib tarbija nõuda müüjalt seaduse kohaselt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale ebamõistlikke kulusid . Asja parandamist või asendamist saab nõuda juhul, kui see on reaalselt võimalik. Asendamine seondub samade omadustega ja näitajatega, mis tarbijale müüdi.
5. Vabatahtlik müügigarantii
Müügigarantii kehtib ka siis kui toode selle ajal vahetab omanikku . Tarbijamüügigarantiid iseloomustavad järgimised tunnused:

• Vabatahtlikkus
  
• Seaduses sätestatud soodsama seisundi tagamine tarbijale
  
• Lubadus likvideerida asjal esinev puudus paranduse ,asenduse teel või muul viisil.
  

Garantii vabatahtlikkusest tulenevalt on garantii andjal võimalus ise vabalt otsustada, kas ja millises ulatuses ta garantiid pakub. Müügigarantiist tulenevad õigused annavad tarbijale seega täiendavaid eeliseid , kuivõrd tal säilivad seadusest tulenevad õigused ning lisaks saab ta tugineda vabatahtlikus müügigarantiis lubatud õigustele.
Seaduse mõtte kohaselt võib pakkuja poolt antav müügigarantii olla ka tasuline . Tasuline on garantii ka siis, kui tarbija peab puuduse kõrvaldamisel kandma omaosaluse.
6. Koduukseleping . Regulatsiooni kohaldamissfäär
Koduukselepinguks nimetatakse võlaõigusseadusest tulenevalt sellist vallasasja üleandmise või teenuse osutamise lepingut, mille puhul majandus – või kutsetegevusega tegelev isik teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku alustada läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Teine koduuuksepeinguline omane tingimus on see, et pakkumise või ettepaneku tegemine ei toimu pakkuja äriruumides.
Koduukseleping on leping mis sõlmitakse tarbija eluruumis või töökohas või nende vahetuse läheduses. Kodulepingute regulatsiooni peamise eesmärke on kaitsta tarbijat olukorras, kus ta ei ole tehingu tegemiseks ette valmistatud ning võib kiiresti ja läbimõtlematult langetatud otsust hiljem kahetseda, selleks puhuks on tarbijale antud 14- päevane taganemisõigus. Selle aja jooksul on tarbijal õigus teatada pakkujale, et ta soovib sõlmitud lepingust taganeda. Lepingust taganemisel korral peavad mõlemad pooled tagastama teineteisele selle,mis nad on seoses lepingu täitmisega saanud.
Kohaldamissfäär
Sidevahendi kasutamiseks loetakse igat viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival
tarbijal ja pakkujal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku
teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kaudu.
Sidevahendi abil sõlmitud lepingu põhitunnused on:
1) leping sõlmitakse pakkuja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus-
või teenindussüsteemis ja
2) pakkuja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja
3) pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus)
edastatakse sidevahendi abil.
7. Agressiivsed kauplemisvõtted koduukselepingu korra
Tarbijatel tasub teada, et selline kauplemisvõte, kus müügiagent, kes külastab tarbija kodu, eirab viimase palvet lahkuda ja mitte tagasi tulla, on seadusega keelatud. Samuti on keelatud anda tarbijale sõnaselgelt teada, et kauba või teenuse ostmata jätmine ohustab kaupleja tööd või sissetulekut. Sellistest juhtumitest ja müügimeetoditest tuleb kindlasti teavitada vastava ettevõtte juhtkonda.
8. Sidevahendi abil sõlmitud leping. Kauglepingu täitmine
Kauba või teenuse pakkumine ja müük tarbijale kaupleja korraldatud sellise turustussüsteemi kaudu, kus leping sõlmitakse ja sellele eelnev pakkumine tehakse vaid sidevahendi abil ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta.
Tarbijal võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul. Kauba ostu puhul algab see tähtaeg asja üleandmisest ostjale ja teenuse puhul algab tähtaeg lepingu sõlmimisest. Tagastamisel ei pea tarbija põhjendama miks ta kaupa ei soovil. Kui tarbija lepingust taganaeb , tuleb talle temal poolt tasutu tagastada viivitamatult, kui mitte hilejm kui 30 päeva jooksul lepingust taganemise teate jõudmisest pakkujani.
Kauglepingu täitmine:
Kauglepingu puhul on üldiseks nõudeks, et tellimus tuleb kätte toimetada kokkulepitud ajal või mitte hiljem kui 30 päeva jooksul peale tellimuse esitamist müüjale, kui lepinguga ei ole kokku lepitud teisiti.
Müüjal võib tekkida olukord, kus tellitud kaup lõpeb otsa ja seda ei ole saadaval. Sellisest olukorrast peab müüja tarbijat teavitama võimalikult kiiresti ning tagastama viivitamata ettemakstud raha. Raha tagastamine peab toimuma mitte hiljem kui 30 päeva jooksul.
Müüja võib lepingutingimustes kindlustada endale võimaluse asendada kokkulepitud kaup samaväärselt ja sama hinnaga kaubaga või osutada sama hinna ja kvaliteediga teenus. See võimalus peab olema siiski lepingus eelnevalt kokku lepitud. Kui tarbija taganeb asendatud asja korral lepingust, kannab tagastamiskulud kaupleja
9. Tarbijakrediidileping , selle regulatsiooni kohaldamissfäär
Tarbijakrediidi regulatsioon on suunatud tarbija põhiõigusena tema majanduslike huvide kaitsele.
Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus – või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
10. Sidevaheni abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu nõuded
Sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu korral peab laenu andja täitma nii sidevahendi abil sõlmitud lepingu regulatsioonist kui ka tarbijakrediidilepingute regulatsioonist tulenevad teavituskohustused. Tarbijale saadetakse leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliselt , et tarbija sai nende andmetega enne lepingu sõlmimist põhjalikult tutvuda.
11. Tarbijakaitse reisiteenuste korral. Pakettreisileping . Reisikorraldaja õigused
Pakettreisilepingu regulatsioon põhineb reisipakettide,puhkusepakketide ja eskursioonipakettide kohta. Regulatsioon on üles ehitatud reisja kui lepingu nõrgema poole õiguste kaitsele sätestades reisikorraldaja detailsed kohustused ja vastutuse reisija suhtes.
Reisikorraldaja õigused:
Reisikorraldaja on reisiettevõtja kes koostab pakettreise ja pakub neid müügiks või müüb ise või teise reisiettevõtja kaudu.

• Reisikorraldajal on ühepoolselt õigus Tingimusi osaliselt muuta ja/või jätta Tingimused osaliselt kohaldamata liinilendudel põhinevate pakettreiside puhul, samuti ühekordselt pakutavate ja/või kindla ajavahemiku kestel reklaamitavate reisiteenuste puhul, eelkõige viimase hetke pakkumised , müügiedendamise kampaaniate raames tehtavad soodus - või eripakkumised.
  
• juhul, kui Reisija ei ole tasunud tähtaegselt reisiteenuste eest tasumisele kuuluvat summat , on Reisikorraldajal õigus reisiteenuste lepingust taganeda ning jätta Reisija poolt ettemaksuna tasutud summa leppetrahvina endale.
  
• Reisikorraldajal on pärast Reisiteenuste lepingu sõlmimist ja tingimusel, et sellest teavitatakse Reisijat vähemalt 21 kalendripäeva enne reisi algust ette, õigus reisiteenuste maksumust suurendad
  
• Reisikorraldajal on õigus Reisiteenuste leping lõpetada, kui Reisija või Vahendaja ei ole kokkulepitud ajaks reisi eest tasunud.
  

12. Reisija õiguste kaitse EL-s erinevate transpordivahendite kasutamisel
Lähtudes 16.02.2005. a teatises „ suurendada reisijate õigus EL“ ja Amsterdami lepingus seatud eesmärkidest on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud määrused roni – ja lennureiijate ning meritsi ja seiseveeteedel reisijate kaitseks. Nende määruste alusel on eelnimetatud transpordiliikidega reisijate peamised õigused üle EL kaitstud ühtsete reeglite alusel. Rakendatud initsiatiividest nähtub tarbija vajaduste arvestamine EL transpordipoliitika kujundamisel.
13. Rongireisijate õiguste kaitse
Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib praegu reisijate õigusi ja kohustusi raudteel raudteeseadus. Rongireisija on veolepingu nõrgem osapool,kelle vastavaid õigusi reisijana tuleb kaitsta.
Reisi käigus tuleb anda reisijatele teavet järgmiste asjaolude kohta: milliseid teenuseid rongis pakutakse; mis on järgmine peatus, teave oodatava saabumisaja kohta, kui rong hilineb; olulisemad ühendusreisid, mida tuleks turvalisuse kaalutlusel tähele panna.
Kaebustele tuleb tavapäraselt vastata ühe kuu jooksul. Põhjendatud juhtumil võib ettevõtja vastata kolme kuu jooksul, teatades reisijale, mis kuupäevaks võib vastust oodata.
Kui raudtee -ettevõtja on põhjustanud rongireisija surma, peab ta lähtuvalt Raudteevastutusmäärusele tegema kahju hüvitamiseks ettemaksu 15 päeva jooksul vähemalt summas 21 00 eurot .
14. Meritsi ja siseveeteedel reisija õiguste kaitse
Marsruudi muutmine ja hüvitused seoses tühistatud või hilinenud väljumisega
Kui vedajal on alust arvata, et reisijateveoteenus tühistatakse või selle sadamaterminalist väljumine hilineb rohkem kui 90 minutit, tuleb reisijatel võimaldada viivitamata valida järgmiste võimaluste vahel:

võrreldavatel tingimustel ilma igasuguse lisatasuta marsruudi muutmine lõppsihtkohta jõudmiseks esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule

piletihinna hüvitamine ja vajaduse korral tasuta tagasireisiteenus esimesse väljumiskohta esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule.
Teave reisijate õiguste kohta ja kaebuse esitamine
Kui reisija soovib esitada vedajale või terminalioperaatorile kaebust , peab ta selle esitama kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil teenust osutati või oleks tulnud osutada. Vedaja või terminalioperaator peab ühe kuu jooksul alates kaebuse saamisest teavitama reisijat sellest, kas tema kaebus on rahuldatud, tagasilükatud või veel käsitlemisel. Lõplik vastus tuleb anda hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kaebuse saamist.
15. Bussireisijate õiguste kaitse
Bussipileti ostmisel ei või teilt küsida kõrgemat piletihinda sõltuvalt teie kodakondsusest või kohast, kus te pileti ostate.
Tühistamine või hilinemine
Kui teenus on tühistatud või kui see hilineb, on teil alati õigus asjakohasele ja kohesele teabele selle kohta, mis ootamise ajal toimub.
Kui teie broneeritud kaugliini bussiteenus on tühistatud või väljumine hilineb enam kui 2 tundi, pakutakse teile järgmiseid valikuvõimalusi:

• te kas saate oma pileti hüvitatud ja vajadusel tasuta reisi tagasi reisi algpunkti
  
• või teid võidakse samadel tingimustel transportida teie reisi lõppsihtpunkti esimesel võimalusel ning lisatasudeta.
  

Kui teile õigeaegselt sellist võimalust ei pakuta, siis saate hiljem esitada kaebuse ja nõuda pileti hüvitamist ning sellele lisaks ka täiendavat hüvitist 50% ulatuses pileti hinnast.
Kui teie kaugliini bussireis pidi kestma kauem kui 3 tundi ja väljumine on hilinenud rohkem kui 90 minutit või see on tühistatud, on teil õigus:

• söögile ja jookidele  – vastavalt ooteaja või hilinemise pikkusele;
  
• majutusele, kui peate jääma ööseks
  

Kaebused
Kui leiate, et teie õigustest ei ole kinni peetud, saate esitada bussiettevõtjale kaebuse 3 kuu jooksul alates kuupäevast, mil sündmus aset leidis. Bussiettevõtja peab vastama 1 kuu jooksul ja esitama oma lõpliku vastuse 3 kuu jooksul pärast kaebuse saamist.
Kui te ei ole vastusega rahul, saate võtta ühendust riikliku õiguskaitseasutusega. 
16. Toote ja teenuste ohutuse õiguslik regulatsioon. Toote ohutuse tagamine Eesti
Õigussüsteemis
Ohutuse valdkonnas on õigustatud riigi sekkumine, kindlustamaks ohutuse kõrge tase tarbijate jaoks. Tarbija üheks põhiõiguseks on õigus saada kaupa ja teenust mis on ohutu tarbija elule,tervisele ja varale. Toote ohutust reguleerivad EL normid. Preventiivsete normide eesmärgiks on kehtestada ohutusstandardid kõigi EL liikmesriikide tootjate ja pakkujate jaoks ning korrektiivse eesmärgi saavutamiseks on kehtestatud protseduurireeglid ohuolukorrale reageerimiseks. Reguleeriise eesmärgiks on toodetelt eeldatav niminaalse ohutuse taseme määramine mitte aga tootja vastutuse säitestamine.
Toote ohutuse tagamine
Ohutuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse eelkõige järgmised asjaolud :
 1) toote omadused, kaasa arvatud koostis, pakend, kokkupaneku juhendid ning asjakohastel juhtudel paigaldamise ja hooldamise juhendid;
 2) mõju teisele tootele, kui võib põhjendatult eeldada nende koos kasutamist;
 3) toote esitlusviis, märgistus, hoiatused, kasutamise ja hävitamise juhendid ning muu teave;
 4) võimalik oht toote kasutamise korral tarbijate riskirühmadele, eriti lastele ja vanuritele.
Toodet ei või pidada ohtlikuks põhjusel, et seda on võimalik ohutumaks teha või mõni sama liiki toode on ohutum.
Tõsise ohuna käsitatakse tootest tulenevat ohtu, kaasa arvatud ohtu, mille mõju ei ole otsene, mis nõuab turujärelevalveasutuse kiiret sekkumist.
17. Toote ohtlik imitatsioon . Ohutusalane märgistus. Ohtlike ainete pakendamine ja märgistus
Eksitava välimusega ja ohtuliku toote ehk toote ohtliku imitatsiooni tootmine,turule laskmine , importimine ja eksportimine on keelatud. Eksitava välimusega ohtlik toode on sellie toode mis ei ole söödav kui mille suurus,lõhn,värvus,välimus,kuju,pakend või märgistus on selline et tarbija,eelkõige laps võib seda ekslikult pidada toiduks ja selle suhupanemine,imemine või allaneelamine võib olla ohtlik ning põhjustada tervisekahjustusi.
Ohutusalane märgistus.
Üheks ohutust suurendavaks abinõuks on tarbija teavitamine tootega kaasnevatest võimalikest ohtudest korrektse ja üheselt mõitsetava märgituse kaudu. Tarbijale pakutavad tooted võivad olla eskitava märgituse puhul ohtlikud nii tarbijale endale kui teda ümbritsevale keskkonnale. Märgistus täitab nii hoiatus -kui ka teavitusfunktsiooni. Ennekõike on märgistuse ülesanne teavitada ohtliku aine käitlejaid ohtudest ja anda põgusat infot vajalike ettevaatusabinõude kohta. Teiseks aitab märgistusel olev teade identifitseerida kasutatavad ohtlikud ained ning hinnata kas abinõud tervise ja keskkonnakaitseks või õnnetuste ennetamiseks on vajalikud.
Ohtlike ainete pakendamine ja märgistus
Kaitsmaks tarbijate elu ja tervist,samuti keskkonda on kehtestatud EL tasandil ohtlikke aineid sisaldavate toodete märgistusele ja pakenditele erinõuded.Vastavalt EL ohtlike ainete liigitust ,pakendamist ja märgistust käsitlevale dirktiivile loetakse ohtlikeks plahvatusohtlikke,oksüdeerivaid,tuleohtlikke ,mürgiseid,ärritavaid ja sööbivaid aineid.
Ohtlik aine on kemikaal ,mille omadused põhjustavad kas ise või kontaktis teiste ainetega kahjustusi elule,keskkonnale või varale. Oht võib avalduda plahvatuse-tule või kiiritusohu,mürgitava,sööbiva või muu ohtlikku omaduste kaudu. Kõigi kohtlike ainete jaoks on välja töötatud kasutamise ja hoidmise juhend. Kui ohtlik aine on suletud nõuetekohasesse pakendisse või hoitakse ettenähtud tingimustel,peaks see tagama tarbija jaoks nõutava ohutuse. Ohtlike kemikaalide jaemüügipakend ei tohi oma kuju ja graafiliste kaunistustega äratada huvi laste või eksitada tarbijat ning sarnaneda thäistuselt ja esitluselt toidu,sööda,ravimite või kosmeetikatoodete pakenditega.
18. Inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutuse nõuded
Ravimid peavad olema eeldatavate tarbimisomadustega ja nende eesmärgipärasel kasutamisel ohtud kasutaja tervisele. Ravimi turustamisel ja väljastamisel peab ravim olema eestikeelses pakendis,välja arvatud ravimiseaduse alusel kehtestatud üigusaktides ettenätud erandjuhtudel ning ravimiga peab olema kaasas eestikeelne teave ravimi koostise,toimeainete sisalduse ning kasutamise ja säilitamise kohta. Ravimi nimetus ja pakendi kujundus ei tohi koostist ja üldisi toimeid silmas pidades olla eksitav ning peab tagama tema eristamise teistest ravimitest. Ühtegi ravimit ei tohi turule viia,kui selleks ei ole väljastatud luba.
19. Tootja mõistega hõlmatud isikute ring. Valmistoodete valmistaja
Tootjavastutuse regulatsiooni tootja definitsiooniga on hõlmatud isikud,kes on toote valmistamisega seotud ainult osaliselt või kellel isegi puudub tootmisprotsessiga reaalne seos. Tootjaks on:

• toote valmistanud isik
  
• tooraine või toote osa valmistanud isik
  
• ennast tootjana avaldanud isik,kes näitab tootel oma nime,kaubamärgi või muu eraldustähise
  
• toote Eestisse või EL liikmesriiki turustamiseks toonud maaletooja.
  

Kui tootjat ei ole võimalik eeltoodud kriteeriumite abil tuvastada,vastutab isik,kes toote vahetult kannatanule üle andis.
Valmistoodete valmistaja
Defektse toote poolt tekitatud kahju eest vastutab esmajärjekorras lõpptoote valmistaja. Ettevõtjate grupi puhul on vähetähtis,kas toode müüakse otse tootjalt kasutajale või tarbijale või toimub see müük turustusahela ühe või mitme lüli vahendusel. Kui üks neist turustusahela lülidest on tootjaga tihedalt seotud näiteks tootja 100%.lise osalusega tütarettevõtja tuleb välja selgitada ka selle seotuse tagajärjel osaleb toodet turustab tütarettevõtja tegelikult asjaomase toote tootmisprotsessi. Siseriiklikud kohtud peavad lähtuvalt iga kohtuasja asjaoludest ja faktilisest olukorrast välja selgitama kas tootja ja teise majandusüksuse vaheline seotus on tugev.
20. Tootja vastutuse tekkimise eeldused. Hüvitatava kahju ulatus
Nõude alusena kahju olemasolu,toote defektsuse ning tekkinud kahju ja defektse toote vahel esinevad põhjendusliku seose peab tõendama kannatanu. Tootja vastutse näol on tegemist vastutuse koosseisuga,kus piisab objektiivse teokooseisu tõendamiseks.
Hüvitatava kahju ulatus
Tootja vastutuse regulatsiooni järgi vasututab toote valmistanud isik:

• isiku surma põhjustamise,kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest kui selle põhjustas puudusega toode.
  

Tootjavastutuse regulatsiooni kohaldatakse kui:

Toode on mõeldud tavaliselt tarbimiseks väljaspool majandus-või kutsetegevust

Kannatanu kasutas seda põhiliselt väljaspool majandus-ja kutsetegevust

Kahju suurus ületab 500 eurot.
Hüvitatava kahju ulatus ja hüvitusviis määratakse delektiõiguse üldpõhimõtetest lähtudes. Tootja peab hüvitama puudusega toote tõttu muudele asjadele põhjustatud kahju,mitte aga tootele endale tekitatud kahju. Defektsele tootele tekkinud kahju ei loeta õiguslikus mõttes tootjavastusega hõlmatud kahjuks.
Hüvitamisele kuulub nii varaline kahju kui ka mittevaraline kahju. Vastutusele võtmine eeldab objektiivse teokooseisu tuvastamist.