Kirjalik uurimuslik ülevaade õppeaines “Vetelvedu” Lahtine turvas (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
Majandusteaduskond 
Logistika õppetool  
  
  
  
  
  
  
Lahtise turba vedu Eestist Portugali 
Kirjalik uurimuslik ülevaade õppeaines “Vetelvedu” 
  
  
  
  
                                                                               
 
                                                                                        Autorid:      xxxxxxxxx 
  
      Õppejõud:     xxxxxxxxxxx 
  
  
  
  
  
  
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  
  
 
 
Tallinn 2017  
 
 
 
Sisukord 
Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 
Kauba iseloomustus .............................................................................................................. 4 
Transportimistingimused ................................................................................................... 5 
Ladustamisnõuded ............................................................................................................ 5 
Lähtesadama kirjeldus .......................................................................................................... 5 
Terminali  kirjeldus ............................................................................................................. 6 
Olemasolevad  tõstetranspordiseadmed ja ladustamisvõimalused ..................................... 6 
Sihtsadama kirjeldus ............................................................................................................. 6 
Terminali kirjeldus ............................................................................................................. 7 
Olemasolevad tõstetranspordiseadmed ja ladustamisvõimalused ..................................... 7 
Laeva ülevaade ..................................................................................................................... 7 
Vajalikud  dokumentid  ............................................................................................................ 8 
Kauba transportimise kirjeldus ............................................................................................ 10 
Lisamaterjalid ...................................................................................................................... 12 
Kasutatud kirjandus ............................................................................................................ 17 
 
 
 
2 
 
Sissejuhatus 
  
Töö ülesanneks on  koostada ülevaade lahtise turba toimetamisest Eestist Portugali kasutades 
meretransporti,   valides   sobilikku  laeva  ja  sadamad  tulenevalt  kauba  ja  laeva  eripäradest. 
Ülevaade sisaldab kauba iseloomustust, valitud lähte- ja sihtsadama kirjeldused, valitud laeva 
ülevaade, kauba transportimise kirjeldus ning transportimisel vajalike dokumentide ülevaated. 
Antud teema  aru saamiseks oli uuritud erinevaid materjalid, lisaks oli ka läbi  viidud   vestlus  
kahe kapteniga, kes saaksid jutustada selliste kauba transportamisest. 
 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3 
 
Kauba iseloomustus 
 
Turvas  on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib 
soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas 
keskmiselt  90%  vett,  õhkkuivas   turbas   on  vett  30  ‑  40%.    Turvas  on  üks  unikaalsemaid 
looduslikke  materjale,  mida  ei  paljuski  ei  ole  tänapäeval  veel  suudetud  tehnoloogiliselt 
jäljendada. Oma füüsilistelt omadustelt on turvas pehme ja kergelt kokkusurutav.  
 
Turvas jaotub oma tekkeviisilt, lagunemisastmelt ja kasutusalalt kaheks peamiseks alatüübiks. 
Esiteks  põhjaveest  toitunud  hästilagunenud  madalsooturvas,  mida  kasutatakse  peamiselt 
kütteturbana,  kuid  tänapäeval  ka  väetiste  ja  kompostide  valmistamiseks  ning  meditsiinis. 
Hästilagunenud turvas moodustab massi järgi ~85% varudest. Teiseks sademeteveest toitunud 
vähelagunenud  kõrgsoo-  ehk  rabaturvas,  mida  kasutatakse  aianduses,  põllumajanduses 
alusturbana ning absorbeerivate materjalide tootmiseks. Vähelagunud turvas moodustab massi 
järgi ~15% varudest.  
Lahtise kasvuturba ostul on eeliseks tunduvalt odavam hind võrreldes pakendatud turbaga, kuid 
miinuseks  tundlikkus  transpordi  käigus  mõjuvatele  ilmastikuteguritele.  Just  seetõttu  on 
erinevate rikastatud turbasubstraatide transportimine pikema aja jooksul ja kaugemale sisuliselt 
võimatu. 
 
  
4 
 
Transportimistingimused 
  
Lahtise  turba   tarne -eelised  avalduvad  eelkõige  siis,  kui  kasvuturvas  läheb  edasisele 
pakendamisele  ja  transpordiahela  algus-  ning  lõpp-punkt  asuvad  sadamatele  võimalikult 
lähedal. Lisaks peaks kasutatavad sadamad olema valmis vastu võtma  suuremaid  laevu. Turba 
transportimiseks  sadamasse  kasutatakse  turbaveohaagist  mille  võimsus  on  37-42  m3  ning 
deadweight  on  15000  kg.   Turvast   on  võimalik  transportida  merekonteineritega  või  laeva 
tekilaadungina. Lahtise turba transportimiseks sobiva laevatüübiks on kuivlasti laev. 
  
Ladustamisnõuded 
Märga  turvast võidakse ladustada   lageda  taeva alla, kuid kuiva mitte. Põhjuseks on turbatolmu 
levimine. Näiteks  Pärnus  aastaid probleemiks olnud turbatolmu levimise jõe vasakkaldale ja 
kesklinna, mida lahendati hiigelladu ehitamisega. Turba teiseldamiseks  kasutatakse koppad. 
Kasutusel on külmunud turba purustuskopp, laadimiskopp, vaakumkogujad. 
 
 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lähtesadama kirjeldus 
  
5 
 
Kõige turbarikkam on Pärnumaa, mille arvele tuleb peaaegu üks kolmandik kogu turbamassist. 
Seega lähtesadamaks on valitud Pärnu Sadam. 
Pärnu sadam asub Eesti edelaosas Pärnu jõe  suudmes  ning ta on viimastel aastatel kujunenud 
arvestatavaks  regionaalseks  sadamaks  Edela-ja  Lõuna  Eestis.  Pärnu  sadama  tagamaaks  on 
Pärnu, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru ja Valga  maakonnad  ning Lääne-ja Järvamaa. Tagamaal 
asub  oluline  osa  Eesti  sadamate  kaudu  väljaviidavatest  tooraineressurssidest  (kuni  45% 
metsaressursist ja kuni 65% turbaressursist) ja töötlevast tööstusest. 
  
Sadam asub Liivi lahte suubuva Pärnu jõe suudmealal. Sadama  keskpunkti  (esimene laevade 
manööverdusala keskkoht) koordinaatideks on φ=58°23’N; λ=24°28,8’E. 
Sadama akvatooriumi üldpindala on 2 256 800 m². 
Sadama maa-ala üldpindala on 396 598 m². 
Sadamas suurima vastuvõetava laeva pikkus on 140 m ja laius 45 m. Suurim lubatud laius ei 
kehti  maksimaalse  lubatud  süvise  korral  ja  määratakse  sel  juhul  igakordselt  sadamakapteni 
poolt. 
Sadama  süvendatud  laevatee  (kanali)  üldpikkus  on  6200  m,  kanali  deklareeritud  sügavus 
veetaseme  0-seisu  korral  on  6,0  m  ja  vähim  laius  45  m.  Kanalis  toimuv  veeliiklus  on 
samaaegselt ühesuunaline. 
Laevade laadimiseks kasutatakse nelja- ning ladude teenindamiseks kuute mobiilkraanat. 
Terminali kirjeldus 
Pärnu Sadamas on 20 000 kantmeetrit turvast mahutav plastist ja betoonist hiigelladu. Halli 
mahub korraga kaks laevatäit turvast, mis annab operaatoritele manööverdamisruumi. 
Olemasolevad tõstetranspordiseadmed ja 
ladustamisvõimalused 
Laadimine   toimub  lahtise  taeva  all,  kuid  kinniste  koppadega.  Lao  otstes  on  neli  ust,  turvas 
veetakse  traktoritega  välja  ja  sealt  kohe  laeva,  ilma  et  turbatolm  lenduks.  Pealegi  saab 
tormituultega  laadimise peatada. Laadimiskoppa võimsus on 4,0 m3. 
Lisas on esitatud pilt turba ladustamisest (Joonis 2) ja turba laadimisest (Joonis 3) 
Sihtsadama kirjeldus 
 
6 
 
Lisbon sadam on üks suurimatest sadamatest Portugalis. Sadam asub kohas, kus Tagus  jõgi  ja 
Atlandi ookean kohtuvad. Tänu oma asukohale Euroopa, Afrika ja Atlandi vahel Lisbon sadam 
on üks populaarsematest ja palju kasutatavast sadamst Euroopas, lisaks siina võivad tulla nii 
turismi- kui ka kaubaveod. Seega on valitud just seda sadama Portugalis. Lisas on võimalik 
vaadata Lisbon sadama asukoha (Joonis 4).  
Lisbon sadam asub Portugali edelaosas. Sadama keskpunkti (esimene laevade manööverdusala 
keskkoht) koordinaatideks on φ=38°42’N; λ=009°06’W. 
Sadama akvatooriumi üldpindala on 320 000 000 m². 
 
 
Terminali kirjeldus 
Lisbon  sadamas  on  kolm  terminali,  mis  saavad  nõuetekohaselt  käidelda  puistlasti.  See  on 
Multipurpose  Terminal  of  Beato,  the  Multipurpose  Terminal  of  Poço  do  Bispo,  the  Cimpor 
Terminal.  
  
 
Olemasolevad tõstetranspordiseadmed ja 
ladustamisvõimalused 
Terminalides on olemas vajalikud lastimis -lossimisseadmeid. 
 
 
 
 
 
 
Laeva ülevaade 
Laevatüüp: Kuivlasti laev 
7 
 
Kuivlasti laevad on kõik need laevad, mis on ehitatud selleks, et trümmis vedada pakendatud 
tooteid, pakendamata tooteid (lahtist kaupa) või tahkeid puisteveoseid. 
  
Autorite  poolt valitud laeva andmed (laeva pilt Lisa 7): 
Nimi: EOS (Self Discharging  Bulk Carrier) 
Lipp :  Portugal [PT] 
Tüüp: Cargo 
Kogumahutavus: 3963 t 
Dedveit (Deadweight): 6198 t 
Maksimaalne pikkus x laius: 102m × 16m 
Ehitusaasta: 1976 
Staatus: Active 
Kiirus (Max / Average) 5.9 / 5.4 knots 
Laevatüübi suurus on minisize, ehk minisuurus, sest ta on mahutavusega kuni 10 000 tonni. 
Selle laeva meeskonnas on tavaliselt 3–8 inimest.  
Kuna laev on iselossitav ei vaja ta kraanat ega konveierit. Laeva  seadmed  on  paigaldatud nii, 
et see võimaldaks kõiki lastiruume lossida. Nii saab lasti lossida kiiresti ja efektiivselt.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vajalikud dokumentid  
 
8 
 
●  Laadimiseelse inspektsiooni sertifikaat – kasutatakse “kolmanda” isiku kaasamisel 
tehingu tähtsate asjaolude kinnitamiseks. Nagu kauba vastavus: mark, kogus, 
kvaliteet; kauba tarnevalmidus, tarnitavad kogused, transpordivahendi vastavus, tarne 
toimumise fakti kinnitus. 
●  Kindlustusdokument 
●  Lasti Manifest – kauba ja reisijate leht, kust  selgub  kogus, kvaliteet,  vastuvõtja ,  saatja  
ja võimalike suurühikute numbrid 
●  Tüürimehekviitung (MATE’S RECEIPT) – laeva juhtkonna ( kapteni  või tüürimehe) 
poolt väljastatud dokument, mis kinnitab saadetise võtmist laeva pardale. Dokumendil 
märgitakse kauba nimetus,  kohtade  arv, markeering,  sihtkoht  jms. Tüürimehekviitung 
on  kaubasaatjale  ajutiseks  tõenduseks,  et   vedaja   on  kauba  veoks  vastu  võtnud,  kuni 
konossemendi  väljastamiseni vedaja poolt. Lisas on tüürimehekviitungi näide (Joonis 
5). 
●  Kvaliteedisertifikaat  (qualiti  sertificate)  Koostatakse  ostu-müügilepingus 
kokkulepitu  kontrollimiseks:    baseerub  ostja  nõuetel  ja   sihtriigi   reeglistikul;  
tavapäraselt kirjeldatakse vastavust sihtriigis kehtivatele standarditele;  vorm lepitakse 
kokku ostu-müügilepingus.  
●  Kaalutunnistus  ( Weight   Certificate)  sihtriigi  infrastruktuuri  nõuete  kinnipidamise 
jälgimiseks   või  ostja  huvide  kaitseks  juhul,  kui  lepingu   objektiks   on  kaup,  mille 
hinnakujundus baseerub kauba kaalul 
 
  Prahilepingus  ehk  tšarterlepingus  (veolepingus),   Charter   Party,  C/P,  on   keskseks  
teguriks laevaruum.  Klient , lasti andja rendib kogu laeva või osa sellest. Prahilepingu 
koostab üldjuhul laevamaakler (brocker) prahtija –  veose  saatja ja laevakompanii vahel. 
Prahtimisleping  on  väga   detailne   leping,  mis  koostatakse  blanketil,  millele  on  juba 
eelnevalt antud küllaltki suurel hulgal konstantseid tingimusi. Prahilepingus lepitakse 
kokku  veose  vedamiseks  vajaliku  aluse  (laeva)  osas  (vanus,  klass,  lastiruumi  maht), 
millised on veetavad  kaubad  ehk last, peale- ja mahalaadimise kulutuste jagunemine, 
peale-  ja  mahalaadimine  sadamates,  pealelaadimise  aeg  (laydays),  pealelaadimiseks 
kuluv  aeg;   prahiraha   maksmise  alused  ja  muudes  küsimused,  nagu  nt  jäätakistused, 
streik , sõjaoht jms. 
 
9 
 
  Konossement  –  kaubaväärtpaber,  milles  vedaja   tunnistab   kauba    transportimiseks 
vastuvõtmist,  kohustub  transportima  kauba  konossemendis  kirjeldatud  viisil 
lähtesadamast sihtsadamasse ning loovutama selle isikule, kes esitab konossemendi ja 
kellel  on  konossemendi  alusel  õigus  kaupa  vastu  võtta.  Konossement  koostatakse 
tavaliselt   kolmes   originaalis  ja   koopiad   vormistatakse  vastavalt  vajadusele.  Lisas  on 
konossementi näide (Joonis 6). 
 
Veolepingu osapooled: 
Saadetise  (lasti)  andja  –  isik,  kes  sõlmib  tükikauba   merevedu   puudutava  lepingu 
kaubavedajaga. 
Kaubavedaja (ka lastivedaja) – sõlmib lasti andjaga veolepingu. 
Prahtija – lasti andja või muu, kes rendib laeva. 
Vastuvõtja  –  vastuvõtja  all  mõeldakse  seda,  kes  on  määratud  kauba  vastuvõtjaks 
veosaatedokumendil  või  muul  moel  näitab,  et  tal  on  õigus  kaupa  vastu  võtta,  nt   esitades  
omanikukonossemendi originaaleksemplari.  
 
Konossemendi  väljaandmisele  eelneb  päris  mitmeid   etappe .  Need  algavad  sellest,  et  klient 
reserveerib   aluselt   endale  lastiruumi.  Broneeringu  kohta  koostatakse  broneerimistunnistus 
(booking-note), mida võiks kirjeldada nagu teatud tüüpi eellepingut. Broneerimise tunnistuses 
viidatakse konossemendi andmetele. Kui kaup on üle antud kaubavedajale, siis ta kaalub ja 
kontrollib kauba  seisundit . Sellel etapil koostatakse tüürimehe kviitung, kus on andmed kauba 
kaalu ja selle silmaga nähtava seisundi kohta. Kviitungi andmed kantakse konossemendile. 
 
 
 
 
Kauba transportimise kirjeldus 
 
10 
 
Kauba  transportimisel  saab  kasutada  laevamaakleri  teenuseid.  Laevamaakler  on   vahendaja , 
kelle ülesandeks on leida lasti vabale tonnaažile ja vabasid laevu prahitavatele toodetele . 
  
Transportimise omadused: 
Antud  juhul  tegutseme  trampvedudega  –  nn  juhuveod,  reeglina  laevapartiiliste  kaupade 
mitteregulaarsed veod . 
Tegutseme lastiveoga (Cargo Transport)  –  reeglina veetakse ühes  reisis ainult  lasti  (kaupu). 
Erandjuhtudel võidakse võtta peale ka kuni 12 reisijat, ilma et sellistele vedudele laieneksid 
reisilaevanduse (kõrgendatud) nõuded.  
Kasutame puistelastina vedu (Bulk Cargoes) – kaubad ei oma taarat, vaid paigutatakse vahetult 
laevaruumidesse  või  - tekile .  Tavaliselt  veetakse  kivisütt,   maake ,  teravilja,   väetisi ,  koksi, 
turvast, klinkerit, puiduhaket ja mitmeid muid kaupu. 
 
Puistlastilaevade  lastimine  ja   lossimine   võib  võtta  palju  aega  ja  olla  ohtlik.  Lastimis-
lossimisplaani  koostab  kapten  tavaliselt  koos  vanemtüürimehega.  Rahvusvahelised  reeglid 
nõuavad,  et  kapten  ja  sadamaoperaator  kooskõlastavad  lastimis-lossimisplaani  enne  tööde 
algust. 
Lastimise ajal on oluline  tasandada  lasti, et mitte ohustada laeva püstivust. Kui  lastiruum  on 
täis, kasutatakse sageli ekskavaatorit ja buldooserit lasti tasandamiseks. Kui lastiruumi ei lastita 
päris täis, on lasti tasandamine eriti tähtis, et see ei nihkuks. Sel juhul paigaldatakse  ajutised  
vaheseinad ja lasti pind kinnitatakse laudadega. 
 
Turva  transportimine Eestist Portugali võtab umbes 5 päeva. 
 
 
 
11 
 
Lisamaterjalid 
 
Joonis 1. Pärnu sadama plaan. 
12 
 
 
Joonis 2. Turba ladustamise näide Pärnu sadamas. 
 
Joonis 3. Turba laadimise näide Pärnu sadamas. 
13 
 
 
Joonis 4. Lisbon sadama asukoht 
 
 
Joonis 5. Tüürimehekviitungi näide 
14 
 
 
Joonis 6. Konossementi näide 
15 
 
 
Joonis 7. Valitud laeva pilt 
 
 
 
 
 
 
16 
 
Kasutatud kirjandus 
1.        http://www.parnusadam.eu/sadamaeeskiri-koos-lisadega 
2.        https://www.riigiteataja.ee/akt/967724 
3.        http://nurmeturvas.ee/ 
4.        http://www.turbaliit.ee/ 
5.         http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas.html 
6.    https://www.google.ru/maps/ 
7.    http://www.wordmstemplates.com/bill-of-lading-template-free.html 
8.    https://navimba.com/viewtopic.php?t=1230 
9.    http://dwayneburks2.typepad.com/blog/2012/07/mate-s-receipt-sample.html 
10.  http://www.portodelisboa.pt 
11. http://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:300048/imo:8918631/mmsi:2558052
40/vessel:MALMNES 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
17