· Praetud kala- kala praetakse väheses rasvas või fritüüris, väikesi kalu alla 300g võib praadida tervelt. Praetakse mõlemalt poolt. 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine · Omlett - lahti segatud munale lisatakse rõõsk või hapukoort või piima. Maitsestatakse soola ja pipraga. On omaette roog või serveeritakse liha ja kalaroogadega, supis või selgete puljongite lisandina. · Munapuder- võib valmistada veevannil, pannil või aurukapis. Munamass lükatakse äärtest keskele, et küpsemata mass pääseks nõu äärtele. Munamass peaks muutuma teraliseks. · Munahüübed - valmistatakse vahetult enne serveerimist. Munasegu piima või veega, maitsestatud soola ja valge pipraga valatakse vormi ja keedetakse veevannil, kuni hüübimiseni või küpsetatakse ahjus 150-175*c juures. 8. Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel · Hakkliha · Puljong 9
Kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel denatureerib valk pöördumatult ja sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Moodustunud nitrofenooli tüüpi ühend on intensiivselt kollase värvusega ja käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisasin 5 tilka konts. HNO 3. Koheselt tekkis valge sade. Soojendasin katseklaasi veevannil kuni selle sisu muutus kollaseks. Jahutasin, lisasin NH4OH lahust kuni tuli ammoniaagi lõhn ja loksutasin. Lahuse värvus muutus kollakaks- oranzikaks. Lahuse värvus tõestab aromaatset tuuma. 4 1.3. Milloni reaktsioon Teoreetilised alused Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga
1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahusest välja, tekkinud kristallide kuju järgi on võimalik eristada lähtesuhrkuid. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 2 ml laktoosi, teise 2 ml glükoosi lahust. Lisati 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutati lahustumiseni. Segu kuumutati ~40 min keeval veevannil kuni osasoonide moodustumiseni. Osasoonide kuju vaadeldi mikroskoobis. Tulemus: Glükoosi lahuses tekkisid osasoonid kiiresti, laktoosi lahusest osasoone saada ei õnnestunud. 4 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest AgNO3 lahusest sadestub metalliline hõbe taandavate suhkrute toimel välja ning katseklaasi seinale moodustub peegel.
Reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. Positiivse reaktsiooni korral tekib punane Cu2O sade. 1. katseklaas 2.katseklaas Töö käik: 1 ml fruktoosile(monosahhariid) Töö käik: 1 ml laktoosile(oligosahhariid) lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi, segatakse ja lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi, segatakse ja hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit. minutit. Tulemus: Kuumutades tekkis paari minuti Tulemus: Sadet ei tekkinud, kuna tegu oli jooksul punane sade. See tõestas, et tegu on oligosahhariidiga. monosahhariidiga. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalainete juuresolekul moodustub pentoosidest
Süntees on kaheetappiline. Esimene etapp kestab umbes 3-4 tundi, sellel ajal tolueeni , KMnO 4 ja vee segu kuumutatakse mehaanilisel segamisel veevannis. Edasi tomub segu filtrimine ja filtraadi aurustamine ja hapustamine soolhappega. Etüülbensoaat sünteesitakse bensoehappest,etanoolist ja väävelhappest. Süntees on kaheetappiline. Esimene etapp kestab 3 tundi,sellel ajal toimub bensoehape, etanooli ja väävhape kuumutamine veevannil. Sünteesi teisel etappil toimub produkti ekstraheerimine segust eetriga. Saadud produkti iseloomustavad järgmised omadused: · Kõrge keemistemperatuur 206-210 °C. · Värvus on värvitu. · Tuleohtlik aine. 1.2 Reaktsioonide iseloomustus. Reagentide ohtlikkus. Reaktsioonide iseloomustus: Bensoehape: Sünteesil toimub tolueeni oksüdeerimine KMnO4 ja HCl-ga. Etüülbensoaat: Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega.
Vajuta taignakettad muffinipanni süvenditesse ja aseta keskele fooliumitükid ning midagi raskuseks (herned, oad, riis vms). Niimoodi toimides ei vaju korvikeste ääred küpsemise ajal alla. Küpseta 200 kraadises ahjus 8 minutit, eemalda fooliumid koos raskusega ja küpseta korvikesi veel 5 minutit või kuni need on ilusasti helepruunid. Lase korvikestel 10 minutit vormis jahtuda ning kummuta siis vorm tagurpidi lauale, et korvikesed välja tuleksid. Sulata sokolaad veevannil ja määri pintsliga korvikeste sisse. Jäta mõned maasikad kaunistamiseks, ülejäänud lõika väikesteks kuubikuteks. Vahusta vahukoor. Lisa mascarponele suhkur, laimimahl jakoor, maasikatükid ning lisa vahukoor (vastavalt oma eelistusele kas 1 või 2 dl). Tõsta täidis tordi pritskotti ja pritsi igasse korvikesse täidist. Kaunista maasikate ja riivitud sidrunivõi laimikoorega.
veevannis, aegajalt loksutades ja jahutatakse seejärel jäävannis. Kui osasoonid on hakanud juba moodustuma, pole vaja segu enam loksutada. Katse korrektsel läbiviimisel moodustuvad katseklaasides vastavate suhkrute osasoonid, mis lahusest välja kristalluvad. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Järeldus: Tegin katset glükoosi (pildil vasakul) ja laktoosiga (pildil paremal). Pilt on tehtud pärast 40-minutilist kuumutamist keeval veevannil ning jahutamist jäävannis. Laktoosi osasoonid ei tulnud mul välja, küll aga glükoosi omad õnnestusid. Glükoosi puhul õnnestunud osasoonid tõendavad, et glükoos on redutseeriv ehk taandav suhkur. Laktoos on ka taandav suhkur, kuid tema osasoonide
veevannis, aegajalt loksutades ja jahutatakse seejärel jäävannis. Kui osasoonid on hakanud juba moodustuma, pole vaja segu enam loksutada. Katse korrektsel läbiviimisel moodustuvad katseklaasides vastavate suhkrute osasoonid, mis lahusest välja kristalluvad. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Järeldus: Tegin katset glükoosi (pildil vasakul) ja laktoosiga (pildil paremal). Pilt on tehtud pärast 40-minutilist kuumutamist keeval veevannil ning jahutamist jäävannis. Laktoosi osasoonid ei tulnud mul välja, küll aga glükoosi omad õnnestusid. Glükoosi puhul õnnestunud osasoonid tõendavad, et glükoos on redutseeriv ehk taandav suhkur. Laktoos on ka taandav suhkur, kuid tema osasoonide
2. Osasoonide saamine Osasoonid on redutseeriva/taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumisprodukt. Osasoone saab monoosidest ja millistest? taandavatest oligosahhariididest. Osasoonid kristalluvad lahuses kergelt. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2 ml glükoosi ja teise 2 ml maltoosi lahust (taandavad suhkrud) + mõlemasse katseklaasi 0,1 g fenüülhüdrasiini + 0,2 g naatriumatsetaati loksutasin mõlemad katseklaasid 40 min keeval veevannil jahutasin jäävannil. Vaatlesin kristalle mikroskoobis, joonistasin nende kuju. Järeldus: Minul katsed väga täpselt ei õnnestunud, mikroskoobist paistis pudru moodi moodustis, ilmselt jäi kuumus keetmisel liiga väikeseks. Joonised: Maltoos Glükoos 3. Hõbepeegli reaktsioon Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm redutseerib paljude metallide sooli. Metall (päris hõbeda ammoniakaalsest lahusest) sadestub klaasi pinnale peeglina.
Kristallitud vormide vürdlemine ja selle abil erinevate süsivesikute eristamine. Kasutatud ained: 2katseklaasi: I katseklaas: 2 ml laktoosi II katseklaasi glükoosi. Mõlemasse katseklaasi 0,1 g fenüülhüdrasiini ja 0,2 g naatriumatsetaati. Töö käik: Reaktsioonisegusid hoiame 40 minutit keeval veevannil ja jahutame jäävannil. Tulemuseks pidi mõlemasse katseklaasi tekkima kristallid, mida sai mikroskoobi all vaadata. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, kusjuures kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud ja võimaldavad seda identifitseerida. Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. GLÜKOOSASOON LAKTOOSASOON
saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel kõrgel temperatuuril. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte neist lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Loksutatakse ja hoitakse mõlemat lahust 5 minutit veevannis. Seejärel lisatakse mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehlingi I ja 1 ml Fehlingi II lahust ja loksutatakse hoolikalt. Katseklaasides olev lahus omandab intensiivse sinise värvuse. Katseklaase soojendatakse uuesti veevannil kuni ühes katseklaasis tekib tugev punane sade. Järeldus: Punane sade tekkis HCl-iga lahuses, sest seal tekkis vask(II)tartaatkompleks. Üldiselt sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, kuid selle eest reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi lahuses, kuhu lisati HCl-i, toimus kõrgel temperatuuril hüdrolüüs. Hüdrolüüsi tulemusel saigi selles katseklaasis tekkida ja punane sade. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon
Reaktsioonil vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask(II)tartaatkompleksi koostises olev vask taandub ning tekib punane Cu2O sade. Sahharoos ise Fehlingi reaktiiviga ei reageeri ( pole taandav suhkur), aga reageerivad sahharoosi hüdrolüüsiproduktid glükoos ja fruktoos. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 1 ml sahharoosi lahust, ühte lisati veel 1 tilk konts HCl. Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks kuumutati mõlemat lahust 5 min jooksul veevannil. Mõlemasse katseklaasi lisati 1 ml Fehling I (CuSO4 vesilahus) ja Fehling II(leeliseline K,Na- tartraadi e Seignetti soola vesilahus) lahust. Seejärel kuumutati uuesti mõlemat katseklaasi. 9 Tulemus: Fehlingi lahuste lisamisel muutus mõlemas katseklaasis lahus siniseks. Teistkordsel veevannis kuumutamisel tekkis katseklaasis, kuhu oli lisatud HCl, punane sade.
hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel kõrgel temperatuuril. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte neist lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Loksutatakse ja hoitakse mõlemat lahust 5 minutit veevannis. Seejärel lisatakse mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehlingi I ja 1 ml Fehlingi II lahust ja loksutatakse hoolikalt. Katseklaasides olev lahus omandab intensiivse sinise värvuse. Katseklaase soojendatakse uuesti veevannil kuni ühes katseklaasis tekib tugev punane sade. Tulemus: Punane sade tekkis HCl-iga lahuses, kuna seal tekkis vask(II)tartaatkompleks. Üldiselt sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, kuid selle eest reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi lahuses, kuhu lisati HCl-i, toimus kõrgel temperatuuril hüdrolüüs. Hüdrolüüsi tulemusel saigi selles katseklaasis tekkida punane sade. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon
toore liha ekstrakti. Mõlemasse katseklaasi pipeteeritakse 1 ml 20%-list sulfosalitsüülhappe lahust, loksutatakse ja lastakse valkudel 10 min jooksul sadeneda. Sademe hulga hindamine: kuumutatud liha ekstraktil sadet ei tekkinud, toorel lihal tekkis sade. Kuumutatud liha ekstraktil ei tekkinud sadet kuna kuumutamisel valgud denatureerusid. Katse 2 Võetakse 2 katseklaasi, pipeteeritakse 5 ml kumbagi lahust ja kuumutatakse keeval veevannil. Kuumutatud liha ekstraktil ei tekkinud sadet, katseklaasi sisu oli läbipaistev- valgud on eelneva kuumutamisega juba denatureerunud. Kuumutamata liha ekstraktil tekkis rohkelt sadet. Katse 3 Viiakse läbi mõlema ekstraktiga biureedi reaktsioon. Selleks pipeteeritakse katseklaasidesse 2 ml ekstrakti, lisatakse 2 ml 30%-list NaOH lahust, 1-2 tilka 2%-list CuSO4 lahust ja loksutatakse.
Suhkur ise aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Reaktsiooni skeem? Reaktsiooni skeem: Töö käik: Kahte katseklaasi valame 1ml sahharoosi lahust, ühte neist lisame ühe tilga kontsentreeritud HCl. Loksutatakse ja sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks hoitame mõlemat lahust 5 minutit veevannis. Seejärel lisame mõlemasse katseklaasi Fehlingi reaktiivi ja loksutatame. Katseklaase soojendame uuesti veevannil. Tulemus: Mõlemas katseklaasis olev lahus omandab pärast esimest soojendamist ning Fehlingi reaktiivi lisamist tugeva sinise värvuse. Teise soojendamise järel tekkis katseklaasi, kuhu lisati sahharoosi lahusele HCl, punane mille? vask(I)oksiidi (Cu2O) sade. Teises katseklaasis ei juhtunud midagi. Kuna positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos
ensümaatiliselt või happe toimel. Testis aset leidvad reaktsioonid, ühendite struktuurid? Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte neist lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Loksutatakse ja hoitakse mõlemat lahust 5 minutit veevannis. Seejärel lisatakse mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehlingi I ja 1 ml Fehlingi II lahust ja loksutatakse hoolikalt. Katseklaasides olev lahus omandab intensiivse sinise värvuse. Katseklaase soojendatakse uuesti veevannil kuni ühes katseklaasis tekib tugev punane sade. Tulemus: Fehlingi lahuste lisamisel muutus mõlemas katseklaasis lahus siniseks. Teistkordsel kuumutamisel tekkis katseklassis, kuhu oli lisatud HCl punane sade. Järeldus: HCl lisamisel ja kuumutamisel toimus sahharoosi hüdrolüüs ja moodustusid glükoos ja fruktoos. HCl sisaldav lahus värvus punaseks, sest glükoos ja fruktoos on taandavad suhkrud ja nende segus taandus vask, mis andis punase sademe.(vask taandus vaskoksiidiks) 1.2
CH CH2OH CH2OH Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Mõlemasse lisan 0,1 g fenüülhüdrasiini ja 0,2 naatriumatsetaati ja loksutan, et need lahustuksid. Soojendan reaktsioonisegu 40 minutit keeval veevannil aeg-ajalt loksutades ja seejärel jahutan jäävannil. Tulemus: Esimeses katseklaasis oli glükoosi lahus, teises maltoosi lahus. Mõlemate lahuste värv oli kollane.Reaktiivid olid lisatud piisavases hulgas ja lahuses tekkisid kristallid pärast jahutamist. Mida saate osasoonide tekkimisest suhkrute kasutatud kohta üldistavalt järeldada? Glükoos:Nagu kollased heinatuustad
1. Võtsime kaks katseklaasi. Ühte neist pipeteerisime 5 ml kuumutatud liha ekstrakti, teise 5 ml toore liha ekstrakti. Mõlemasse katseklaasi pipeteerisime lisaks 1 ml 20%- list sulfosalitsüülhappe lahust, loksutasime ja lasksime valkudel 10 minuti jooksul sadeneda. Keedetud liha ekstrakti puhul ei tekkinud sadet, keetmata liha puhul tekkis. 2. Võtsime kaks katseklaasi, millesse pipeteerisime 5 ml kumbagi ekstrakti ja kuumutasime keeval veevannil. Jälgisime sademe moodustumist ja selle kogust kummaski katseklaasis. Keedetud liha ekstrakt oli läbipaistev, sadet ei tekkinud. Keetmata liha ekstrakti puhul tekkis sade. 3. Viisime läbi mõlema ekstraktiga biureedi reaktsiooni. Selleks pipeteerisime katseklaasidesse 2 ml ekstrakti, lisasime 2 ml 30%-list NaOH lahust, 1-2 tilka 2%-list CuSO4 lahust ja loksutasime. Jälgisime biureedireaktsioonil tekkiva värvuse intensiivsust
sademe (vask(I)oksiidi), glükoos ja fruktoos aga oksüdeerisid vastavateks happeteks. BARFOED' REAKTSIOON Eristab taandavaid monosahhariide oligosahhariididest Barfoed reaktiiviga, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid, andes punase vask(I)oksiidi sademe. Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi ning teisesse 1 ml maltoosi 1.Mõlemale lisasin 3ml Barfoed' reaktiivi, segasin ja hoidsin kuumal veevannil 3 minutit Kus oli fruktoos punane sade tekkis 2 minuti jooksul , kuna fruktoos on taandav monosahhariid. SELIVANOFF'I REAKTSIOON Kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidets heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Reageerides mitmealuseliste fenoolidega annavad värvilisi produkte (kasutatakse ka kvantitatiivseks määramiseks). Seliffanov'i reaktiiv benseen-1,3-diool[C6H4(OH)2] ja katalüsaator FeCl3. Ketoosidega
Serveerimine 16. Määri eelsoojendatud taldriku keskele lusikada herne püree,pane peale vormist välja võetud suflee,kõrvale pane lõigatud sealiharull ja kaunista värske tüümianiga. 17. Serveerimistemperatuur 65°C. Brandi PannaCotta. Valmistamine: 1. Kuumuta kastrulis koor ja suhkur keemiseni. Lisa brandi.Lase keeda 2 minutit. 2. Sega omavahel zhelatiinipulber ja keetud vesi ja lase paisuda 5 minutit. 3. Sulata zelatiin veevannil kuna ta lahustub täielikult. 4. Vala zhelatiinisegu kooresegu hulka ja sega kuni zhelatiin on lahustunud. 5. Määri vormi oliiviliga .Vala segu väiksemasse vormi. 6. Lase külmkapis tarretuda vähemalt 2 tundi. Vaarika coulie 1.Sega vaarikaid koos suhkruga ja marja likööriga. 2.Purusta blenderiga ja suru läbi sõela. Sokolaadi kaunistus 1.Sulata sokolaad eraldi. 2
Toiduainete keetmine Toiduainete praadimine Muud kuumtöötlemisviisid Keetmine väheses vedelikus-lühike Praadimine väheses rasvas 5-10% Hautamine Keetmine rohkes vedelikus-pikk Praadimine rohkes rasva 1/3 Töötlemine mikrolaineahjus Keetmine veeaurus. 100 c juures Frittimine-180 kraadi õlis Suitsutamine Keetmine omas mahlas-kalad, Röstimine-kuival pannil Barbecue-BBQ-ahi Keetmine veevannil Grillimine-200-300 kraadi Küpsetamine madaltemperatuu Keetmine rõhu all Küpsetamine 38-162 kraadini 1-20 tundi Keetmisega sarnased: Praadimisega sarnased: Kupatamine-keetmine rohkes Vokkmiine-lühikest aega kõrgel magedas või vähe maitsestatud vees. kuumusel väheses õlis pidevalt Blanseerimine- lühiajaline segades. töötlemine
Teoreetilised alused: Osasoonid redutseeriva suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkt. Kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Nende järgi võib suhkru identifitseerida. Töö käik: · Kahte klaasi valatakse 2ml erineva taandava suhkru (minu juhul glükoos ja laktoos) lahust. · + 0,1 g fenüülhüdrasiini + 0,2 g naatriumatsetaat. · Loksutakse · Hoitakse 40 minutit keeval veevannil. · Vaadeldakse mikroskoobis tekkinud kristalle. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: 40 minutit kuumutamise jooksul tekkisid osasoonid. Olen käsitlenud ja pildistanud neid protokoli. Osasoonide pildid on võtnud juhendist. https://v2.ttu.ee/public/b/bioorgaanilise-keemia- oppetool/YKL3311_Biokeemia/Praktikum/BK_praktikum.pdf 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Teoreetilised alused:
soolhappega, lisasin 1 ml 1M TAA lahust ja kuumutasin vesivannil 5 minutit. Kuna sadet ei tekkinud, sain välistada ka II rühma katioonide olemasolu lahuses. III rühma katioonide tõestamine Kolmanda rühma katioonide sadestamiseks võtsin 1,5 ml alglahust (kuna teadsin, et seal puuduvad I ja II rühma katioonid), lisasin 6 tilka NH 4Cl lahust, 6M NH3H2O lahust aluselise reaktsiooni püsimajäämiseni ning soojendasin veevannil. Kuna sadet ei tekkinud, sai välistada Fe2+, Fe3+, Cr3+ ja Al3+ ioonide olemasolu lahuses. Lisasin 1 ml 1M TAA lahust ja hoidsin 5 minutit keevas vesivannis. Tekkis must sade, mis viitas CoS, NiS või FeS tekkele. Täielikuks sadestamiseks lisasin veel paar tilka TAA lahust ja hoidsin 2 minutit vesivannis. Tsentrifuugisin. Sademele lisasin sademega võrdse mahu 2M HCl lahust ja segasin. Sade praktiliselt ei lahustunud. Tsentrifuugisin, eraldasin tsentrifugaadi ja sademe.
(vask taandus vaskoksiidiks) 1.2.5 Barfoed reaktsioon Suhkrute reaktsioon vaskatsetaadi lahusega äädikhappes ( Barfoed reaktiiv) võimaldab eristada mono- ja disahhariide, kuna happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml monosahhariidi lahust (fruktoos), teise taandava oligosahhariidi (maltoos). Mõlemasse lisame 3ml Barfoed reaktiivi, segame ja hoiame kuumal veevannil. Fruktoosi lahuses moodustus punane sade, aga maltoosi lahuses ei ole. Järeldus: Fruktoosi lahuses moodustus Cu2O sade, mille värvus on punane. Sade moodustus, sest fruktoos on monasahhariid, mis taandavad vaske nõrgas happelises keskkonnas. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste
1.2.5.Barfoed'i reaktsioon Reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Sarnaselt Fehlingi reaktiiviga peaks tekkima punane vask(I)oksiidi sade. Töö käik Võtan kaks katseklaasi ning valan ühte 1 ml glükoosi ja teise 1 ml laktoosi lahust. Lisan mõlemale 3 ml Barfoed' reaktiivi (vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes), segan hoolikalt ja hoian kuumal veevannil 5 minutit. Järeldus Glükoosi lahuses tekkis punane sade. Laktoosi lahus ei muutunud. Järelikult on reaktsioon tõestanud monosahhariidi lahuse. 1.2.6.Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub kas furfuraal või 5-metoksümetüülfurfuraal. Need reageerivad mitemaluseliste fenoolidega, mille tulemiks on värvilised produktid. Töö käik Võtan kaks katseklaasi ning valan ühte 1 ml fruktoosi lahust ja teise 1 ml glükoosi lahust
happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. Reaktsioon annab punase Cu2O sademe. Töö käik Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1ml fruktoosi (monosahhariidi) lahust ja teise laktoosi (taandav oligosahhariidi) lahust. Mõlemale lisatakse 3ml Barfoed'i reaktiivi, segatakse hoolikalt ning hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit. Fruktoosis tekib kiirelt punane Cu2O sade, laktoosis tekib see pikemal soojendamisel, kuna siis laktoos hüdrolüüsub. Järeldus Kuna fruktoosis tekkis kiirelt punane sade, siis tõestab see, et fruktoos on monosahhariid, samas laktoosis tekkis sade alles pärast hüdrolüüsumist, st laktoos on oligosahhariid. Laktoosis sademe tekkimiseks pidi katseklaasi soojendama kauem kui 5 minutit ehk laktoos pidi enne hüdrolüüsuma monosahhariidideks. 1.2.6
lisatakse kohe ka lahus, mis on valmistatud 7,5 g Na-atsetaadist 25 ml vees. Segu jahutatakse, vajadusel üleöö, ja saadud kristallid filtritakse. Kristalle pestakse lehtril külma veega ja kuivatatakse õhu käes. Vajadusel kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 80% teoreetilisest. Teine etapp Töö teostatakse tõmbekapi all! 100 ml kolbi asetatakse 6,8 g atsetaniliidi ja 25 ml jää-äädikhapet ning soojendatakse veevannil kuni atsetaniliidi lahustumiseni. Seejärel lisatakse vähehaaval, segades, 8 g broomi ja 10 ml jää-äädikhappe lahus, jälgides, et segu temperatuur ei tõuseks üle 40 °C, lastakse 10 min seista ja valatakse reaktsioonisegu 10 ml jäävette. Lahusele lisatakse 10%-list naatriumsulfiti lahust, kuni lahus muutub värvituks ning tekib sade. Sade filtreeritakse Büchneri lehtril, pestakse filtril vähese hulga külma veega ja kristalliseeritakse ümber etanoolist.
O 1.2.5 Barfoed reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed reaktiiviga (Cu(CH3COO)2) äädikhappes võimaldab eristada mono- ja oligosahhariide, kuna happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, kust ühte valatakse 1ml taandava monosahhariidi - fruktoosi ja teise taandava oligosahhariidi laktoosi . Mõlemasse lisatakse 3ml Barfoed reaktiivi, segatakse ja hoiatakse kuumal veevannil. Fruktoosi lahuses moodustus punane sade, aga laktoosi lahus jäi muutumatuks. Järeldus: Fruktoosi lahuses moodustus Cu2O sade, mille värvus on punane. Sade moodustus, sest fruktoos on monasahhariid ning nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. H O +2 HO O + C + 2Cu + 2H2O C + Cu 2O + 4H R R 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon
Selleks soojendasin veidi lahust keemiseni ja lisasin 2 tilka dinaatriumveinikfosfaadi lahus, 3 tilka 2 M ammoniaakhüdraati ja soojendasin. Sadet ei tekkinud, seega ei olnud lahuse ka Mg2+- ioone. Anioonide määramine Eelnevalt teadsin, et mu uuritav sool sisaldab üht aniooni. Esmalt pidin valmistama anioonide lahuse, kust oleks kõrvaldatud katioonid, mis võivad segada anioonide määramist. Selleks võtsin 5 ml analüüsitavat lahust, lisasin samapalju Na2CO3 lahust ja keetsin veevannil umbes 5 minutit. Et sadestumine oleks täielik, siis lisasin veidi tahket naatriumkarbonaati. Selle tulemusena sadestuvad katioonide rasklahustuvate karbonaatide või hüdroksiididena. Eraldasin lahuse tesntrifuugides. Aniooni tõestamist alustasin eelkatsetega. - Esmalt määrasin lahuse pH, mis oli ligikaudu 4. - Uurisin lahuse värvust, mis oli sinine. - Seejärel tõestasin anioonide tugevaid oksüdeerivaid omadusi. Selleks lisasin 4 tilgale
liid kloroform 8 1.5. Töö käik 1.5.1 Atsetaniliid Keeduklaasis segasin 100 ml vett, 4 ml konts. HCl ja 5 ml aniliini. Lahuse soojendasin 50 oC-ni, lisasin 5,7 ml äädikhape anhüdriidi ja 7,5 Na- atsetaadi 25 ml vees. Segu jahutasin. 1.5.2 p-Bromoatsetaniliid 150 ml kolmekaelasse kolbi panin 5,35 g atsetaniliidi ja 19,8 ml 100% äädikhapet. Soojendasin veevannil atsetaniliidi lahustumiseni, pärast hakkasin lisama 2 ml broomi ja 7,9 ml äädikhape segu jälgides, et temperatuur ei tõuseks üle 40 oC. Pärast lastsin seista umbes 10 minutit. Seejärel lisasin 10% naatriumsulfiti, kuni lahus muutus värvituks ja tekkis sade. Sade filtrisin Büchneri lehtri kasutades. 9 2. PRAKTILINE OSA 2.1 Reaktsioonivõrrandid 2.1.1 Atsetaniliid 2.1.2 p-Bromoatsetaniliid 10 2
Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on valgumolekulis positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, summaarne laeng võrdub nulliga. Selle tulemusena valgud sadestuvad. Pl-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik: valasin kahte katseklaasi kummassegi 2 ml munavalgu lahust. Ühte lisasin 1 ml konsentreeritud äädikhapet. Kuumutasin katseklaase kuumal veevannil. Katseklaasis, kus oli ainult munavalk, tekkis väga õrn hägu, teises katseklaasis muutusi ei toimunud. Järeldus: äädikhape muutis keskkonna pH väärtust, seega omandasid valgumolekulid ühesuguse laengu ja valgu väljasadestumist ei toimunud. Kirjanduse järgi on munavalgu isoelektriliseks täpiks 4,6, järelikult muutis äädikhappe lisamine keskkonna pH happelisemaks ja väljasadestumist ei toimunud. 8. Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega
1.2/3 max on pannil kaetud lihaga 2.Praetakse kuni kuldpruuni kooriku tekkimiseni 3.Praetakse vastaval kuumusel 4.Tuleb teada kas praadida väheses või rohkes rasvas 5.Liha praetakse mõlemalt poolt kõrgel kuumusel 13. kuidas paisutatakse (valmistatakse ette) zelatiini toidu valmistamiseks? Zelatiin pannakse külma veega likku, kusjuures 1 osa zelatiini kohta võetakse 6 osa vett. Leotatakse 2030 minutit. Seejärel kuumutatakse segu pidevalt segades veevannil, kuni zelatiin on sulanud, ning kurnatakse. Zelatiinilehti leotatakse samuti külmas vees 45 minutit, seejärel surutakse liigne vesi välja ja lahustatakse väheses kuumas vees või otse kuumas tarretatavas leemes. Zelatiinipulbrit leotatakse külmas vees umbes 5 minutit ja kuumutatakse veevannil pulbri lahustumiseni. 14. mis värvi lõikelaudu kasutatakse köögiviljade tükeldamisel? 1. Pruun 2. Roheline 15. nimeta kartuli, porgandi ja sibula tükelduskujud Kartul: 1
katseklaas: 2 ml -naftaooliga kontsentreeritud glükoosi, 5 tilka väävelhappe lisamisel happe ja Molischi reaktiivi, uuritava lahuse piirpinnale 1ml kontsentreeritud purpurne vahekiht. väävelhapet. 2) Osasoonide saamine I katseklaas: 2 ml Reaktsioonisegusid hoidsin 40 maltoosi , II minutit keeval veevannil ja katseklaasi glükoosi. jahutatakse jäävannil. Mõlemasse Tulemuseks pidi mõlemasse katseklaasi 0,1 g katseklaasi tekkima kristallid, fenüülhüdrasiini ja mida sai mikroskoobi all 0,2 g vaadata. Osasoonid kristalluvad naatriumatsetaati. lahustest hõlpsasti, kusjuures
Seda ekstrakti keedetakse 10 minutit, et eraldada lenduvad orgaanilised ühendid. Seejärel segu jahutatakse ja hapustatakse ettevaatlikult kontsentreeritud soolhappega. Eraldunud bensoehape filtritakse, pestakse vähese hulga külma veega ja kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 90% teoreetilisest. Etüülbensoaadi süntees bensoehappest: Kolbi paigutatakse 12g bensoehapet, 50 ml etanooli ja lisatakse 4ml kontsentreeritud väävelhapet. Segu keedetakse püstjahuti all veevannil kolm tundi. Püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning reageerimata etanool destilleeritakse. Jääk jahutatakse, segatakse 100ml külma veega ning neutraliseeritakse tahke naatriumkarbonaadiga. Produkt ekstraheeritakse segust eetriga, ekstrakt pestakse veega ning kuivatatakse veevaba naatriumsulfaadiga. Lihtdestillatsioonil destilleerub algul eeter, produkti fraktsioon kogutakse temperatuuril 206-210°C. Saagis ligikaudu 70% teoreetilisest. 2. Praktiline osa 2
Kuna CdS ja SnS on II rühma sulfiididest kõige paremini lahustuvad, siis lisasin pärast tsentrifuugimist tsentifuugiklaasi 0,5 ml destilleeritud vett nii, et vesi valguks mööda klaasseina alla ja koguneks lahuse pinnale. Vee ja lahuse piirpinnale tekkis tekkis kollakas-pruunikas rõngas (kollane viitab lahuses olevale CdS-le ja pruun SnS-le). Kuna mul tekkis sade, siis lahustasin lahust kahekordse mahuni, lisasin 5 tilka TAA ja hoidsin keeval veevannil 2 minutit, et CdS ja SnS sadestuks täielikut. Eraldasin sulfiidide sademe tsentrifuugimisel ja pesin seda pesuveega, mis sisaldas 10 ml destilleeritud vett, 2 tilka konts. HCl ja 2 tilka TAA-d ning kuumutasin pesuvett. Pesemiseks lisasin sademele 1 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Sulfiidide värvused CuS must Bi2S3 must SnS pruun SnS2 kollane CdS oranzikaskollane Sb2S3, Sb2S5 punakasoranzid Sulfiidide tekke võrrandid Cu2+ + S2- -> CuS Bi3+ + S2- -> Bi2S3
sademena. 2. Kuna plii(II)kloriidi lahustuvus suureneb soojendamisel tunduvalt, siis kuuma HCl lahuse lisamisel ei teki sadet, kuna plii(II)kloriid lahustub (siinkohal eeldades, et HCl pole kontsentreeritud). Pb2+ + 2I- PbI2 Hõbedaiooni puhul võis tekkida kompleksühend diakvahõbekloriid, mis lahustub vees. Ag+ + Cl- + H2O [Ag(H2O)2]Cl 4. Kuna plii(II)kloriid lahustub soojas vees paremini, siis lahustatakse veevannil soojendades PbCl2 ning viiakse läbi teiste ioonide tõestused. 5. Ammoniaakhüdraadi vesilahuse lisamisel sadeneb Hg 2Cl2 ning Ag+ ioonid jäävad lahusesse ning saab läbi viia Ag+-ioonide tõestusi.
Nahale sattudes põhjustab ärritust. Vajalikud aine hulgad Isopropanool 15,1 g (20 ml) Naatriumdikromaat 22 g Konts. väävelhape 18 ml Töö käik Reaktsioonikolbi valatakse 20 ml isopropanooli ja tilklehtrisse lahus, mis saadakse 22 g Na2Cr2O7 lahustamisel 60 ml vee ja 18 ml kontsentreeritud väävelhappe segus. Kroomsegu tilgutatakse reaktsioonikolbi, kus peab algama energiline reaktsioon. Kui kroomsegu on lisatud, kuumutatakse kolbi 10 minutit veevannil. Segu jahutatakse, püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning tekkinud atsetoon destilleeritakse samast kolvist. O 3 CH3CH(OH)CH3 + Na 2Cr2O7 + 4 H 2SO 4 3 H3C CH3 + Na2SO 4 + Cr 2(SO 4)3 + 7 H 2O Aparatuur 250 ml kahekaelaline ümarkolb, jahuti, tilklehter, segur, lihtdestillatsiooni aparatuur. Tulemus Teoreetiline saagis : 0,25 58 14,5 Oodatav saagis kirjanduse alusel: 55% 8
glükoosi, 5 tilka vahekiht. Tugevate mineraalhapete Molischi reaktiivi, toimel lagunevad süsivesikud 1ml monosahhariidideks, mis annavad kontsentreeritud positiivse reaktsiooni - süsivesikud väävelhapet. koosnevad monosahhariididest. 2) Osasoonide I katseklaas: 2 ml Reaktsioonisegusid hoidsin 40 minutit saamine maltoosi , II keeval veevannil ja jahutatakse katseklaasi jäävannil. Tulemuseks pidi mõlemasse glükoosi. katseklaasi tekkima kristallid, mida sai Mõlemasse mikroskoobi all vaadata. Osasoonid katseklaasi 0,1 g kristalluvad lahustest hõlpsasti, fenüülhüdrasiini ja kusjuures kristallide kuju ja 0,2 g sulamistemperatuur on lähtesuhkrule naatriumatsetaati
NB! Aparatuur peab olema täiesti veevaba. Töö teostatakse tõmbekapis. Koostatakse aparatuur, jahuti atmosfääriga ühendatud toru külge kinnitatakse kummivoolik koos klaaslehtriga, mis juhitakse keeduklaasi NaOH lahuse kohale. Kolbi valatakse benseen ja pannake AlCl 3, käivitatakse segur ning lisatakse vähehaaval äädikhappe anhüdriid. Ägeda reaktsiooni puhul jahutatakse reaktsioonikolbi veevannis. Pärast äädikhappe anhüdriidi lisamist kuumutatakse kolbi veevannil seni, kuni HCl eraldumine lakkab. Reaktsioonisegu jahutatakse ja valatakse keeduklaasi umbes 100 ml jäävee segusse. Ettevaatust, äge reaktsioon! Alumiiniumi aluseliste soolade lõhustamiseks lisatakse portsjon 10%-list soolhapet (valge tahke osa lahustub). Eraldatakse benseenikiht ja veekihti ekstraheeritakse kaks korda eetriga (2x20ml). Ühendatud benseeni ja eetriekstrakte pestakse veevaba naatriumsulfaadiga.
puuvilja- ja marjaekstraktidest, piimast ja piimatoodetest, veinidest. Tarretiste maitsestamiseks suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamiseks zelatiini(loomne tarretusaine), agar-agarit(taimen tarretusaine), zeleepulbreid. Valmistamine: Mahla lasen keemiseni, võtan mahla pliidilt. Zelatiin panna külmaveega paisuma, sulatan veevannil. Kallan sulanud zelatiini mahla hulka. Kuumutan keemiseni, pidevalt segades. Kallad magustoidukaussidesse ja paned jahedasse tarduma. 26. Supid. Supp on rohke vedelikusisaldusega roog, mille valmistamiseks saab kasutada väga erinevaid toiduaineid. Supid on majanduslikult väga sootsad ning neid saab lihtsalt ja kiirelt valmistada. Supid on tervislikud toidud. Sobib hommikusöögiks ja lõunasöögiks. Hea supp on: Vastava olukorraga sobiv, õige serveerimistemperatuuriga,
aparatuur. Töö teostatakse tõmbekapis! Koostatakse aparatuur, jahuti atmosfääriga ühendatud toru külge kinnitatakse kummivoolik koos klaaslehtriga, mis juhitakse keeduklaasi NaOH lahuse kohale. Kolbi valatakse benseen ja pannakse AlCl3, käivitatakse segur ning lisatakse vähehaaval äädikhappe anhüdriid. Ägeda reaktsiooni puhul jahutatakse reaktsioonikolbi veevannis. Pärast äädikhappe anhüdriidi lisamist kuumutatakse kolbi veevannil seni, kuni HCl eraldumine lakkab. Reaktsioonisegu jahutatakse ja valatakse keeduklaasi umbes 100 ml jäävee segusse. Ettevaatust, äge reaktsioon! Alumiiniumi aluseliste soolade lõhustamiseks lisatakse portsjon 10%-list soolhapet (valge tahke osa lahustub).Eraldatakse benseenikiht ja veekihti ekstraheeritakse kaks korda eetriga (2x20 ml).Ühendatud benseeni ja eetriekstrakte pestakse veega, 10%-lise NaOH lahusega, uuesti veega ja kuivatatakse vaavaba naatriumsulfaadiga
pestakse filtril vähese hulga külma veega ja kuivatatakse õhu käes. Vajadusel kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 8085% teoreetilisest. Etüülbensoaat Reaktiivid: Bensoehape 12 g Etanool 50 ml Väävelhape 4 ml Aparatuur: 100 ml kolb, püstjahuti, lihtdestillatsiooniseade. Kolbi paigutatakse 12 g bensoehapet, 50 ml etanooli ja lisatakse 4 ml kontsentreeritud väävelhapet. Segu keedetakse püstjahuti all veevannil 3 tundi. Püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning reageerimata etanool destilleeritakse, Jääk jahutatakse, segatakse 100 ml külma veega ning neutraliseeritakse tahke naatriumkarbonaadiga. Produkt ekstraheeritakse segust eetriga, ekstrakt pestakse veega ning kuivatatakse veevaba naatriumsulfiidiga. Saagis on ligikaudu 70% teoreetilisest. 2. PRAKTILINE OSA 2.1. Reaktsioonivõrrandid
1.3 Füüsikaliste konstantide tabel 1.4 Töö käik I etapp: Atsetoon 3CH3-CH(OH)-CH3 + Na2Cr2O7 + H2SO4 3H3C-CO-CH3 + Na2SO4 + Cr2(SO4)3 + 7H2O Reaktsioonikolbi valatakse 20ml isopropanooli ja tilklehtrisse lahus, mis saadakse 22g Na2Cr2O7 lahustamisel 60ml vee ja 18 ml konsentreeritud väävelhappe segus. Kroomsegu tilgutatakse reaktsioonikolbi, kus peab algama energiline reaktsioon. Kui kroomsegu on lisatud, kuumutatakse kolbi 10 minutit veevannil. Segu jahutatakse, püstjahuti asendatakse destillatsioonsedmega ning tekkinud atsetoon destilleeritakse samast kolvist. Saagis on ligikaude 55% teoreetilisest. II etapp: Dibensaalatsetoon Valmistatakse naatriumhüdroksiidi lahus 75ml vee ja 60ml etanooli segus. See valatakse kolmekaelalisse kolbi ja jahutatakse 20-25°C-ni. Seda püütakse hoida kogu sünteesi käigus. Lülitatakse sisse segur ja lisatakse tilklehtrist pool 8g bensaldehüüdi ja 2,2g atsetooni segust.
vedelikuga segatud kakaopulber. Seejärel kuumutatakse jook veel keemiseni ja lisatakse veidi soola, et joogi aroomi paremini esile tuua. Valmistatakse erinevaid kakaojooke, mille maitsestamiseks kasutatakse vanilli, muna, vahukoort, jäätist ja alkohoolseid jooke. Sokolaadijooki valmistatakse tahvelsokolaadist ja piimast. Sokolaad tükeldatakse, segatakse vähese koguse külma veega ja sulatatakse pidevalt segades veevannil. Vedel sokolaad lisatakse pidevalt segades kuuma piima sisse ja kuumutatakse keemiseni. Lisandiks sobib vahukoor. Mahlajoogid Morsse valmistatakse marja- ja puuviljamahladest, siirupitest või värsketest puuviljadest ja marjadest, veest ja suhkrust. Kasutatav vesi peab olema keedetud. Maitsestada võib sidrunimahla või koorega. Mahladest morsi valmistamisel segatakse need suhkrusiirupiga ja keedetud veega ning maitsestatakse.
Neid tarvitatakse kuse- ja sapiajatina, aga ka südamehaiguste, ateroskleroosi, podagra ja haavandtõve korral. Vastunäidustatud on diffusioosse glomerulonefriidi puhul, pungi ei tohi tarvitada ka raseduse ajal. Arukase lehtedest valmistatud ravimtee kustajav toime on nõrgem kui pungadel, kuid erinevalt pungadest ei ole lehtedes vaikaineid, mistõttu need ei ärrita neerusid. Lehetõmmis: 8 g kuivi peenestatud lehti 1/2 liitri keeva vee kohta, lasta tõmmata 20 minutit veevannil, jahutada ja kurnata. Võtta sisse 1/4 klaasitäit 4 korda päevas enne sööki. Pungatõmmis: 4 g kuivi pungi 1/2 liitri kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 30 minutit, jahutada 10 minutit, kurnata. Võtta sisse 2 supilusikatäit 4 korda päevas enne sööki kui kuseajatit. Tõmmist võib hoida külmkapis mitte üle 3 päeva. 5.2. Jugapuu (Taxus baccata). 18 Maailma vanimas dokumendis Papyrus Ebers'is on 1550 aastat e.m.a
kohtadele ja asendatakse 3-4 tunni pärast värsketega. Paju- ja tammekoorekeedus Sellega tehakse poole tunni jooksul põlvist saadik jalavanne ja tõmmatakse siis jalga elastsed sukad. Kassiurb. Selle tõmmisega tuleb teha enne magamaheitmist jalavanne, et ravida tromboflebiiti ja vältida tromboosi. Kasulikud on ka kogu kehale tehtavad vannid. Nõges. Valage supilusikatäiele kahekojalise nõgese kuivatatud ja peenestatud lehtedele klaasitäis keeva vett, laske veerand tundi veevannil tõmbuda, jahutage 45 minutit, kurnake ja võtke kolm korda päevas 15 minutit enne sööki kolmandik klaasi. Valge peakapsas. Segage kapsakördi hulka munavalet ning tehke sellega ööseks haigetele kohtadele kompress. Orashein. Valage 50 g roomava orasheina peenestatud juurtele 0,5 l viina, laske aeg-ajalt loksutades 3 nädalat tõmbuda ning võtke kurnatud tõmmist 2-3 korda päevas enne sööki 20-30 tilka. Tamme- ja pajukoor
Paju- ja tammekoorekeedus. Sellega tehakse poole tunni jooksul põlvist saadik jalavanne ja tõmmatakse siis jalga elastsed sukad. Kassiurb. Selle tõmmisega tuleb teha enne magamaheitmist jalavanne, et ravida tromboflebiiti ja vältida tromboosi. Kasulikud on ka kogu kehale tehtavad vannid. Nõges. Valage supilusikatäiele kahekojalise nõgese kuivatatud ja peenestatud lehtedele klaasitäis keeva vett, laske veerand tundi veevannil tõmbuda, jahutage 45 minutit, kurnake ja võtke kolm korda päevas 15 minutit enne sööki kolmandik klaasi. Valge peakapsas. Segage kapsakördi hulka munavalet ning tehke sellega ööseks haigetele kohtadele kompress. Orashein. Valage 50 g roomava orasheina peenestatud juurtele 0,5 l viina, laske aeg-ajalt loksutades 3 nädalat tõmbuda ning võtke kurnatud tõmmist 2-3 korda päevas enne sööki 20-30 tilka.
produktid fruktoos ja glükoos reageerisid Fehlingi reaktiiviga. Oligosahhariid sahharoos aga ei sadestanud vask(I)oksiidi lahusest välja ning sellepärast sinna katseklaasi sadet ei tekkinud. 2NaOH + CuSO4 = Na2SO4 + Cu(OH)2 R-COH + 2Cu2+ + 5OH- Cu2O + R-COO- + 3H2O (redoksreaktsioon) 1.2.5. Barfoed' reaktsioon Ühte katseklaasi panin ~0,5 ml glükoosi lahust, teise samapalju laktoosi lahust. Mõlemale lisasin 1,5 ml Barfoed' reaktiivi, segasin hoolikalt ning hoidsin kuumal veevannil 2-3 minutit. Võttes välja, oli glükoosi lahusega katseklaasi tekkinud põhja punane sade, laktoosi lahuse puhul aga katseklaasi sisu jäi endiseks. Järeldus Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid- katses oli selleks glükoosi lahus. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes] annab punase vask(I)oksiidi sademe. Oligosahhariid laktoos Barfoed' reaktiiviga vaske ei taanda. RCHO + 2Cu2+ + 2H2O RCOOH + Cu2O + 4H+ 1.2.6
1.2.5 Barfoed' reaktioon Sahhariidide reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taanavaid monosahhariide oligosahhariidisdest ( vask(II)atsetadi lahus äädikhappes). Seda seetõttu, et nõrgas happelises keskkonnas taandab vaske ainult monosahhariid. Reaktsiooni tulemus on punane vask(I)oksiidi sade. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1ml fruktoosi lahust ja teise katseklaasi 1 ml laktoosi lahust. Mõlemasse klaasi lisasin 3ml Barfoed' reaktiivi. Segasin ja hoidsin 4 miutit veevannil. Fruktoosiga katseklaasis tekkis punane sade, teises katseklaasis sadet ei tekkinud. Järelused: Siit katsest saab järeldada, et fruktoos on monosahhariid, aga laktoos on oligosahhariid. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Tugevate mineraalhapete juuresolekul suhruid kuumutades moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal ja heksoosidet 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Ühendid reageerivad mitmealuselist fenoolidega, moodustades värvilisi omplekse. Seda kasutatakse
HCl lahust, 1-2 mL tioatseetamiidi (TAA) CH3CSNH2 lahust ning soojendatakse vesivannil. Juhul, kui kollast CdS sadet ei teki (lahus liiga happeline), lisatakse destilleeritud vett, veel 1 mL TAA ning soojendatakse. Sade eraldatakse tsentrifuugimisel (kontrollida sadenemise täielikkust). NB! TAA-d sisaldavad katseklaaasid tühjendada tõmbkapi all olevasse valamusse. Kui TAA-d sisaldav katseklaas võetakse tõmbkapi alt välja, tuleb see sulgeda korgiga. Tähelepanu- katseklaasi kuumutamisel veevannil võetakse kork ära. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused Konts. HCl lahuse lisamisel läks lahus kollasemaks, lisa 1 mL TAA lisamisel ning soojendamisel tekkis piimjasvalge sade. Kirjutada CdS tekkereaktsiooni võrrand. Cd2+ + S2– → CdS↓ CdCl2 + CH3CSNH2 + CdS↓ + CH3CNH2Cl2 Arvutada CdS sadestamiseks vajalik pH küllastatud H2S lahuses. CdS lahustuvuskorrutis: K s =1∙ 10−27 .
annaabi.ee 
