Vastus leiad õppematerjalist: Ainete tuvastamine kvalitatiivselt

Ainete tuvastamine kvalitatiivselt (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Biokeemia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui sahharoosis sisalduvad süsivesikud?
Mis nad siis ise on?
Milline on nende koostis?

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete meetoditega

Valkude reaktsioonid

Süsivesikute reaktsioonid
Töö teoreetilised alused:
Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu. Saadud tulemused on ühebitine ehk vastuseks saadakse kas ei või jah ( reaktsioon kas toimub või mitte). Enamasti tekib sade, gaas või muutub värvus.

Valkude reaktsioonid

Valgud on polüpeptiidid, kus aminohapped on seotud amiid /peptiidsidemetega.
Valkudes sisalduvaid (proteogeenseid) aminohappeid on 20 (erinevad radikaalide struktuuri poolest).
Valgud täidavad ülesandeid tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele (tuleneb primaarsest struktuurist – aminohapete valik ja järjekord).
Polüpeptiidahela üksikute lõikude korrapäratust iseloomustab sekundaarne struktuur.
Kogu valgumolekuli ruumilne struktuur on tertsiaarne struktuur.
Kvaternaarne struktuur moodustub enam kui ühest polüpeptiidahelast (moodustuvad oligomeersed valgud – hemoglobiin ).
Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega.
Denaturatsioon – valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine (nõrgad sidemed grupeeruvad ümber, kuid säilivad aminohapete vahelised peptiidsidemed).
Valkude kindlakstegemiseks kasutatakse värvusreaktsioone:
Biureedireaktsioon : universaalne (omane kõikidele valkudele).
Spetsiifilised erireaktsioonid ( tiool -, ksantoproteiin-, Milloni reaktsioon): omased ainult teatud aminohapetele valgu molekulis/aminohapete lahuses.

Valkude reaktsioonid

Biureedireaktsioon
Aine peab sisaldama vähemalt kahte peptiidsidet .
Tugevalt leeliseline keskkonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid ( peptiidid ) roosa värvusega biureetkompleksi.
Töö käik: 1 ml munavalgu lahust + 1ml NaOH + 2 tilka 1% CuSO4 lahust (loksutan)
Tulemus: Hakates lahusele lisama CuSO4 lahust muutus lahus kohe helelillaks ja tumenes CuSO4 edasisel lisamisel.
Järeldus: Munavalgu lahuses sisaldusid polüpeptiidid.

Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon)
Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (tyr, trp, phe) olemasolu valgus.
Lisades konts. lämmastikhapet sadestub valk pöördumatult ja soojendamisel aromaatsed tuumad nitreeruvad. Moodustunud ühend on kollase värvusega (happelises keskkonnas käitub indikaatorina – omandab leelises keskkonnas oranži värvuse).
Töö käik: 1 ml munavalgu lahust + 5 tilka konts. HNO3 (loksutan) → soojendan lahust → jahutan + NH4OH (kuni ilmub ammoniaagi lõhn)
Tulemus: Lisades HNO3 tekkis läbipaistmatu valge hägu, soojendamisel tekkis põhja kollakase vedelik ja valge helvesjas sade kerkis üles, lõpuks muutus kogu katseklaasi sisu üleni kollakaks. NH4OH lisamisel muutus lahus heledamaks.
Järeldus: Valk sadestus ja aromaatsed tuumad nitreerusid, segule kollakas värvus, järelikult sisaldusid munavalgus aromaatseid tuumi sisaldavad aminohapped.

Milloni reaktsioon
Reaktsioon sarnaneb ksantoproteiinreaktsioonile. Milloni reaktiiv on elavhõbe(II) nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga.
Reaktiiviga annab valk soojendamisel intensiivse punaka sademe.
Milloni reaktiiviga reageerivad samuti aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped.
Töö käik: Ühte katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml želatiini lahust. Mõlemasse lisasin 5 tilka Milloni reaktiivi Hg(NO3)2 + HNO3. Soojendasin segusid umbes 50⁰C.
Tuleb hoiduda ülemäärasest reaktiivi lisamisest valgule – võib maskeerida reaktsiooni.
Tulemus: Reaktiivi lisamisel munavalgu lahusele tekis kohe valge sade. Soojendamisel sadenes munavalgu lahuse sade peatselt põhja (helvestena).
Želatiini ja reaktiivi lahus omandas soojendamisel oranžika värvuse, munavalgu ja reaktiivi lahus värvus aeglasemalt kollakaks (sade oli veidi tumedam). Ilmselt lisasin veidi liiga palju reaktiivi, sest ei saanud tulemuseks punakat sadet.
Järeldus: Želatiinis ei sisaldu aromaatseid kõrvalahelaid sisaldavaid aminohappeid.

Sulfhüdrüülreaktsioon (tioolreaktsioon)
Katse teostatakse naatriumplumbaadi(II)lahusega. Sulfhüdrüülrühmad (-SH) valkudes ja aminohapetes alluvad leeliselisele hüdrolüüsile, tulemuseks sulfiidioonid.
Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5 % lahus + tilgakaupa 20% NaOH (kuni tekkinud sade lahustub) + 0,5 ml munavalgu lahust → keedan segu pruunikasmusta kolloidse sademe tekkeni.
Tulemus: Segu pruunistub keetmisel aeglaselt, hiljem seistes sadenes.
Järeldus: Tekkis pruun pliisulfiidi sade, järelikult sisaldub munavalgulahuses sulfhüdrüülrühm.

Valkude sadestamine trikloroäädikhappega
Trikloroäädikahape (TKÄ) denatureerib ja sadestab valke (ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000).
Kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest ühenditest.
Töö käik: 1 ml munavalgu lahust + 2 tilka CCl3COOH lahust.
Tulemus: sademe teke algas koheselt peale esimese CCl3COOH lahuse lisamist munavalgu lahusele. Aja pikku sadestus katseklaasi põhja valge, mitte ühtlane vaid pigem helmesjas sade.
Järeldus: Toimus valgu väljasadenemine munavalgu lahusest TKÄ abil, seega valgu molekulmass on üle 10000.

Valkude sadestamine sooladega (globuliinide ja albumiinide eraldamine)
Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist. (NaCl, (NH4) 2SO4 , MgSO4)
Töö käik: 2 ml munavalgu lahust + 2 ml (võrdne hulk) küllastunud (NH4)2SO4 lahust, jäetakse 5 minutiks seisma. Globuliinide sade eraldatakse filtrimisel (osa filtreerimata segu jätsin alles). Filtraadile lisasin küllastumiseni kristalset (NH4)2SO4.
Tulemus: Filtraat hägustus peale (NH4)2SO4 lisamist ühtlaselt, põhjas kristallid .
Järeldus: Esmalt sadenesid globuliinid (lisades munavalgule (NH4)2SO4), filtreeritud lahusele kristlase soola lisamisel sadenesid albumiinid.

Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st
kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril.
Tavaliselt kaasneb sellega ka valgu väljasadestumine.
Töö käik: Kahte katseklaasi valada 2 ml munavalgu lahust, ühele lisada 1 ml konts. äädikhapet → mõlemaid kuumutada keemiseni.
Tulemus: Esimesena tekkis sade lisanditeta munavalgu lahuses (hägustumine algas ülevalt). Happega katseklaasis sadet ei tekkinud.
Järeldus: Hape takistas valgu denatureerumist kuumuse tõttu ja väljasadenemist. Tegelik põhjus?
Kõrge temperatuur põhjustab valkude denatureerumist, enamasti ka väljasadenemist. Valgu isoelektrilisest täpist kõrgema pH puhul ei pruugi sadenemist toimuda (hape).

Valkude sadestamine orgaaniliste lahustega
Etanool , atsetoon (vees segunevad solvendid) põhjustavad valkude dehüdrateerumist ja sadestavad neid lahusest välja. Kui sadesti konts. väheneb, siis lahustub tekkinud sade.
Töö käik: 2 ml munavalgu lahust + ettevaatlikult, tilgakaupa, segu loksutades orgaanilist solventi (kuni tekib sade) → lahjendada segu veega kuni sade lahustub.
(Kui solventi lisada liiga kiiresti või palju võib toimuda valgu pöördumatu denatureerumine .)
Tulemus: Lisasin etanooli. Aeglaselt tekkis valgeid niidikesi meenutav sade, ülejäänud segu hägustus õrnalt. Ilmselt lisasin solventi liiga kiiresti, sest veega lahjendades ei lahustunud sade enam täielikult.
Järeldus: Etanool dehüdrateeris valgu munavalgu lahusest ja sadestas selle. Solvendi liiga kiire lisamise tõttu oli toimunud valgu pöördumatu denaturatsioon, mistõttu sade enam ei lahustunud.

Süsivesikute reaktsioonid

Süsivesikute rühma kuuluvad suhkrud, tärklis, tselluloos ning teised polüoosid.
Organismides on süsivesikud energiaallikaks ja energeetiliseks varuaineks, taimedes ka ehitusmaterjaliks.
Süsivesikud jagatakse vastavalt struktuurile mono -, oligo- ja polüsahhariidideks.
Monosahhariidid / monoosid on lihtsuhkrud – glükoos, fruktoos .

Oligosahhariidide molekulid koosnevad monosahhariidide molekulide jääkidest – sahharoos , laktoos.
Polüsahhariidides/polüoosides on lihtsuhkrute molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks – tärklis, glükogeen, tselluloos.
Suhkruid jaotatakse ka vaba aldehüüdrühma esinemise järgi molekulis – redutseerivad/taandavad ja mittererutseerivad/mittetaandavad. Redutseerijad on kõik monoosid ja mõned oligosahhariidid .

Süsivesikute reaktsioonid:

Molischi test
Süsivesikute olemasolul tekib nende segus α-naftooliga (C10H7OH) konts. väävelhappe lisamisel happe ja lahuse piirpinnale purpurne kiht.
Töö käik: ühte katseklaasi valasin 2 ml glükoosi ja teise 2 ml sahharoosi lahust → lisasin mõlemasse katseklaasi 0,5 ml Molischi reaktiivi (α-naftooli lahus alkoholis) → loksutasin → lisasin tilkhaaval 1 ml konts. väävelhapet (rohkem ei loksuta).
Tulemus: Peale väävelhappe lisamist oli piirpind tumeroheline/pruunikas mõlemas lahuses. Natukese aja pärast hakkas tekkima purpurne, kahe kihi vahele. Purpur tekkis kiiremini sahharoosi sisaldavas katseklaasis. Mõlemas katseklaasis hõljus happe kohal lillakas puru (reaktiivist). Maisitärklist sisaldavas katseklaasis puudus kahe lahuse piiril lilla kiht.
Järeldus: Nii glükoosis kui sahharoosis sisalduvad süsivesikud.?? Mis nad siis ise on? Valgu lahuses neid ei sisaldu, sest lillat piirprodukti ei tekkinud.
Nii glükoos kui sahharoos on süsivesikud.

Osasoonide saamine
Osasoonid on redutseeriva/taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumisprodukt.
Osasoone saab monoosidest ja millistest? taandavatest oligosahhariididest.
Osasoonid kristalluvad lahuses kergelt.
Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2 ml glükoosi ja teise 2 ml maltoosi lahust (taandavad suhkrud) + mõlemasse katseklaasi 0,1 g fenüülhüdrasiini + 0,2 g naatriumatsetaati → loksutasin → mõlemad katseklaasid 40 min keeval veevannil → jahutasin jäävannil. Vaatlesin kristalle mikroskoobis, joonistasin nende kuju. Järeldus: Minul katsed väga täpselt ei õnnestunud, mikroskoobist paistis pudru moodi moodustis, ilmselt jäi kuumus keetmisel liiga väikeseks.
Joonised:
Maltoos Glükoos

Hõbepeegli reaktsioon
Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm redutseerib paljude metallide sooli.
Metall (päris hõbeda ammoniakaalsest lahusest) sadestub klaasi pinnale peeglina.
Töö käik: Hoolikalt pestud katseklaasi valasin 1 ml 1% AgNO3 lahust + 0,5 ml konts. NH4OH + 1 ml glükoosi lahust → soojendasin segu ettevaatlikult.
Tulemus: Esimene katse ebaõnnestus, tekkis tumepruun hägu. Teisel katsel sadestus soojendamisel aeglaselt peeglit meenutav metall.
Järeldus: Glükoosis sisaldub aldehüüdrühm, mis redutseeris metalli AgNO3 lahusest. Ag sadestus katseklaasi pinnale peeglina.

Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega
Taandavate suhkrute määramiseks kasutatakse leeliseline Fehlingi reaktiiv ( Fehling I + Fehling II lahus). Milline on nende koostis?
Fehling I lahus: CuSO4 vesilahus
Fehling II lahus: leeliselise kaaliumi ja naatriumtartraadi ehk Seignett’i soola vesilahus.
Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega.
Vask taandub vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma toimel, tulemuseks punane vask(I) oksiid , mis sadestub.
Sahharoos ise ei reageeri, vaid tema hüdrolüüsi produktid – glükoos ja fruktoos.
Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada ensümaatiliselt või happega.
Tekib invertsuhkur (glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu).
Töö käik: Valasin kahte katseklaasi 1 ml sahharoosi lahust → ühte lisasin 1 tilga konts. HCl → kuumutasin mõlemat lahust 10 minutit umbes 85 kraadises veevannis → lisasin mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehling I ja II lahust → soojendasin mõlemat katseklaasi.
Tulemus: Peale kümne minutilist soojendamist tekkis sahharoos + HCl katseklaasis tumepunane sade, teine lahus jäi erksiniseks.
Järeldus: Hape kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi, tema produktid reageerisid vask(II)-tartraatkompleksiga.

Barfoed´ reaktsioon
Reaktsiooni kasutatakse taandavate mono- ja disahhariidide eristamiseks, kuna happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid.
Töö käik: pipeteerisin ühte katseklaasi 1 ml glükoosi ( monosahhariid ) lahust, teise 1 ml maltoosi (taandavad disahhariid ) lahust → lisasin mõlemasse 3 ml Barfoed´ reaktiivi Cu(CH3COO)2 → kuumutasin keeval vesivannil 10 minutit.
Tulemus: Glükoosi sisaldavas katseklaasis tekkis üsna kiiresti põhja erkpunane tugev sade, Mis ühend? (vaskoksiid) maltoosis mitte. Glükoosi lahus jäi selgeks, maltoos muutus tumeornažiks.
Järeldus: Katse kinnitas, et fruktoos on monosahhariid ja maltoos disahhariid.

Selivanoffi reaktsioon
Suhkrute kuumutamisel (eriti happe osalusel) moodustub pentoosidest heterotsükliline alfehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool.
Tekkinud ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, tulemuseks värvilised produktid.
Selivanoffi reaktiiv reageerib kergemini ketoosidega kui aldoosidega.
Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi lahust, teise 1 ml glükoosi lahust → mõlemasse lisasin 2 ml Selivanoffi reaktiivi (soolhape, resortsinool, FeCl3) → soojendasin reaktsioonisegu 10 minutit keeval veevannil.
Tulemus: Mõlemas lahuses tekkis tume pruun/punakas sade ? kas tõesti?, kiiremini tekkis see fruktoosi lahuses.
Ajasin reaktsioonid märkmete lehel segamini : soojendamisel tekkis fruktoosi lahuses kiiresti produkt – lahus muutus punaseks, glükoosi lahuses toimus reaktsioon aeglasemalt ja lahus muutus vaid õrnalt roosakaks.
Järeldus: Katsest järeldus, et fruktoos on ketoos ja glükoos on aldoos , sest fruktoosis toimus reaktsioon kiiremini.

Tärklise reaktsioon joodiga
Tärklised moodustavad joodiga intensiivselt lillakassiniseid komplekse, see tuleneb polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekuli ümber.
Kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad, värvus kaob, kuid see reaktsioon on pöörduv – värvus taastub jahutamisel.
Töö käik: 3 ml tärkliselahust + 1 tilk joodilahahust → kuumutasin segu keemiseni → jahutasin segu alumist poolt veevannil.
Tulemus: Peale joodi lisamist muutus segu tumesiniseks, kuumutades värvus kadus ja segu muutus värvusetuks (läbipaistvaks). Segu jahutamisel hakkas taastuma sinine värvus alt pool (jahedamast otsast).
Järeldus: Kuumutamisel valgukompleksid lagunesid, jahutamisel taastusid.

Maisi- ja kartulitärklise võrdlus

Maisitärklise terad on väikesed ja kandilised, kartulistärklisel suuremad ja ovaalsed.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 57 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

57 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rookatus Õppematerjali autor

Biokeemia praktikum

biokeemia ainete tuvastamine ainete tuvastamine kvalitatiivsete meetoditega

Sarnased õppematerjalid

docx

Biokeemia labori protokoll - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Tallinna Tehnikaülikool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Biokeemia labori protokoll 2011 1.1 Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks

Biokeemia

docx

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid

Töö käik Valasin ühte katseklaasi 2 ml fruktoosi lahust ja teise katseklaasi 2 ml maltoosi lahust. Lisasin mõlemale lahusele mõned tilgad Molisch’i reaktiivi, loksutasin. Lisasin mõlemale lahusele 1 ml kontsentreeritud H2SO4 nii, et hape voolas mööda katseklaasi külge uuritava lahuse alla. Tulemus Mõlemas katseklaasi moodustus lillakas kiht happe ja lahuse piirpinnal, värvuse intensiivsus erines ainete puhul. Fruktoosi lahuses tekkinud kiht oli tumedam lilla kui maltoosi ja happe piirpinnal olev kiht. Järeldus Nii fruktoosis kui ka maltoosis esinevad süsivesikud. 1.2.2.Osasoonide saamine Teoreetilised alused Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad seega lisaks monosoonidele ka taandavad oligosahhariidid. Osasoone saab eristada kristallide kuju järgi. Osasoonide moodustamine on kaheetappiline

Biokeemia

docx

Valgud ja Süsivesikud

Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia I labor: 1.1 Valgud ja 1.2 süsivesikud Üliõpilane: Silvia Laiv 112429 KATB41 Juhendajad: Kaia Kukk; Priit Eek 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud 1.1 Valgud 1.1.1 Biureedireaktsioon Katse tõestab kahe või enama peptiidsideme esinemist ühendis. Antud tingimustele vastavad ühendid värvuvad Cu2+ ioonidega kompleksi moodustades violetseks. See on valkude üldreaktsioon. Cu2+ ioonid seostuvad peptiidsidemesse kuuluvate nelja lämmastiku aatomiga ning sellest on tingitud reaktsioonis toimuv värvi muutus. Värvi intensiivuss sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valasin u. 1ml munavalgu lahust, lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja 2 tilka 1%- list CuSO4 lahust. Loksutasin katseklaasi sisu. Värvuse muutus toimus suhteliselt kiiresti ning vesivannil soojendamist ei vajanud. Järeldus: Sellest katsest saab järeldada, et munavalgu lahus on valgu lahus,

Biotehnoloogia

docx

Biokeemia protokoll 1.1 ja 1.2

Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude:  primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda  sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja  tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on renaturatsioon. Valkude reaktsioonide tüübid:  kvantitatiivsed reaktsioonid -Kvalitatiivse analüüsi meetodid

Biokeemia

pdf

Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid

1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonidega on võimalik määrata, kas mingi keemiline element, funktsionaalne rühm, ühend või ühendite rühm leidub uuritavas proovis või mitte. Katse läbiviimisel reaktsioon vastavalt kas toimub või ei toimu, mida saab täheldada värvuse muutusega, sademe või hägu moodustumisega, gaasi eraldumisega või muude silmaga nähtavate muutuste toimumisega. 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Reaktsioon toimub, kui aine sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II) ioonidega sinakasvioletse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi. Cu2+ ioonid seostuvad nelja peptiidsideme koostisesse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Tulemus: CuSO4 lisamisel muutus lahus lill

Biokeemia

docx

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Laboratoorsete tööde protokoll Koostaja: Marika Treiman YAGB21 Üliõpilaskood: 134944 Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2014 Marika Treiman, 134944YAGB ,,1

Biokeemia

docx

VALKUDE JA S�SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Nimi KATB41 1.1 VALKUDE KVALITATIIVSED EAKTSIOONID 1.2 SÜSIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega- peptiidside. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostisesse kuuluvad 20 üldlevinud aminohappet (protogeensed). Valku struktuurid võib olla primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne. Denaturatsioon valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine. Valkude detekteerimise meetodeid: värvusreaktsioonid, väljasadestamine , väljasoolastamine.Kvalitatiivsed reaktsio

Biokeemia

docx

Biokeemia protokoll - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Töö teoreetilised alused Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu uuritavas materjalis. Hinnatakse iseloomuliku värvuse, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, teisi silmaga nähtavaid muutuseid. Kvalitatiivsete reaktsioonide puhul ei mõõdeta uuritava komponendi sisaldust uuritavas materjalis, seega ei ole vaja reagentidega väga täpselt doseerida. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel ühendatud aminohapetest. Aminohapped on ühendatud omavahel peptiidsidemega, mis moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Sideme moodustamisel eraldub vesi, seega on tegemist kondensatsioonireaktsiooniga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. Mõned valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, nt aminohapete hädroksü-, metüül-, fosfü?

Biokeemia

Rohkem sarnaseid