Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Biokeemia protokoll 1.1,1.2 lõppversioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millise struktuuriga ühend tekib?
  • Milliseid valke oli rohkem?
  • Kuidas tegelikult oli?
  • Mis põhjustab dehüdreerumist?
  • Millal tekib purpurne kiht?
  • Mida nägite Mida mikroskoopia võimaldab?
Vasakule Paremale
Biokeemia protokoll 1 1 1 2-lõppversioon #1 Biokeemia protokoll 1 1 1 2-lõppversioon #2 Biokeemia protokoll 1 1 1 2-lõppversioon #3 Biokeemia protokoll 1 1 1 2-lõppversioon #4 Biokeemia protokoll 1 1 1 2-lõppversioon #5 Biokeemia protokoll 1 1 1 2-lõppversioon #6 Biokeemia protokoll 1 1 1 2-lõppversioon #7 Biokeemia protokoll 1 1 1 2-lõppversioon #8 Biokeemia protokoll 1 1 1 2-lõppversioon #9 Biokeemia protokoll 1 1 1 2-lõppversioon #10 Biokeemia protokoll 1 1 1 2-lõppversioon #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 200 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aniitsirk Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
docx

Biokeemia protokoll 1.1 ja 1.2

Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude:  primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda  sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja  tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on renaturatsioon. Valkude reaktsioonide tüübid:  kvantitatiivsed reaktsioonid -Kvalitatiivse analüüsi meetodid

Biokeemia
thumbnail
12
docx

Biokeemia protokoll

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biorgaanilise keemia õppetool Protokoll N.1 Laboratoorne töö N.1 Ainete kvalitatiivsed reaktsioonid Valkude reaktsioonid Süsivesinikute reaktsioonid Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühe

Biokeemia
thumbnail
97
pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

Biokeemia
thumbnail
15
docx

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid

TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi,

Biokeemia
thumbnail
30
docx

Biokeemia, Laboratoorne töö: "Valkude ja süsivesikute reaktsioonid"

TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi,

Keemia
thumbnail
8
docx

Biokeemia protokoll - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Töö teoreetilised alused Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu uuritavas materjalis. Hinnatakse iseloomuliku värvuse, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, teisi silmaga nähtavaid muutuseid. Kvalitatiivsete reaktsioonide puhul ei mõõdeta uuritava komponendi sisaldust uuritavas materjalis, seega ei ole vaja reagentidega väga täpselt doseerida. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel ühendatud aminohapetest. Aminohapped on ühendatud omavahel peptiidsidemega, mis moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Sideme moodustamisel eraldub vesi, seega on tegemist kondensatsioonireaktsiooniga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. Mõned valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, nt aminohapete hädroksü-, metüül-, fosfü�

Biokeemia
thumbnail
26
docx

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid

 Lühikese ahelaga peptiididega (valgu hüdrolüüsi produktidega) roosa värvusega biureetkompleksi Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja Cu 2+ ioonide hulgast lahuses. 1 Eda Türi 142281 YAGB21 Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist Töö käik Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. Lisasin sama palju 10%-list NaOH lahust ning 4 tilka 1%-list CuSO4 lahust. Loksutasin ning soojendasin katseklaasi vesivannil. Tulemus Lahus muutus esialgu helelillaks. Pärast soojendamist muutus lahus pruuniks. Järeldus Lahuses esinesid valgumolekulid (ühend, mis sisaldab kahte või enamat peptiidsidet), sest moodustus violetne biureetkompleks. 1.1.2

Biokeemia
thumbnail
14
docx

1.1 Valkude reaktsioonid ja 1.2 Süsivesikute reaktsioonid

TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia instituut Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhedaja: 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma

Biokeemia



Lisainfo

Biokeemia täielik protokoll valkude ja süsivesikute reaktsioonidest(teemad 1.1 ja 1.2)

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun