Valkude ja süsivesikute reaktsioonid. (0)

Q: Mis ühendid need teil siin on?

Vastus leiad õppematerjalist: Valkude ja süsivesikute reaktsioonid.

Q: Mis molekulassiga sade on?

Vastus leiad õppematerjalist: Valkude ja süsivesikute reaktsioonid.

Q: Miks globuliinid varem sadenevad?

Vastus leiad õppematerjalist: Valkude ja süsivesikute reaktsioonid.

Q: Mis ainult haooega katseklaasis?

Vastus leiad õppematerjalist: Valkude ja süsivesikute reaktsioonid.

Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis ühendid need teil siin on?
Mis molekulassiga sade on?
Miks globuliinid varem sadenevad?
Mis ainult haooega katseklaasis?

TTÜ bioorgaanilisekeemia õppetool
Laboratoorne
töö nr.
1.1;1.2
Töö pealkiri:
Valkude ja süsivesikute reaktsioonid.
Õpperühm:
YAGB21
Töö teostaja :
Õppejõud:
Terje Robal
Töö teostatud:
Protokoll esitatud:
Protokoll arvestatud

VALKUDE REAKTSIOONID
Valgud on polüpeptiidid mille monomeerideks on aminohapped, mis on seotud peptiidsidemete(=amiidsidemete) abil, mille moodustamisel eraldub vesi.
Valkudel on ruumiline struktuur, mis võib olla mitmes tasandites. Eraldatakse primaar -,sekundaar-, tersiaar- ja kvarternaarstruktuuriga valke.
Valke saadakse transkriptsiooni protsessi käigus. Valgu kõrgema struktuuri lagunemist nimetatakse denatureerimiseks(eristatakse pöörduv ja pöördumata denatureerimist). Valgu hüdrolüüs omaette on peptiidsidemete lagunemine .
Valgu s on 20 erinevat aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks(eristakse poraarsed, apolaaarsed, happelised ja leelised aminohappeid ). Mõnikord velkudes leitakse ebaharilikke aminohappeid ning on olemas ka need aminohapped mis ei ole valgus.
Me saame teha valgu kondlaks kasutades kvantitatiivseanalüüsi meetodeid. Peptiidsidemete tuvastamiseks kasutame värvusreaktsioone; dentureerimise, valkude eraldamise uurimiseks kasutame väljasadestamine; valgufraktsioonide lahustamiseks kasutame v’ljasoolastamine.
On ka kvalitatiivsed reaktsioonid valkudega, neid on kaks tüüpi. Universaalsed reaktsioonid: biureetreaktsioon saab kasutada iga valgu puhul.
Spetsifilised reaktsioonid: iseloomulikud sõltuvalt aminohappe sisaldumisest (nt Mulderi, Milloni reaktsionid).
Kirjutage pikemalt ja oma sõnadega.

Biureedireaktsioon
Universaalne, kvalitatiivne reaktsioon , sest on seotud peptiidsidemete olemasolekuga. Peptiidsidemed moodustuvad CuSO4 -ga leelises keskkonnas vase värvilised kompleksid .
Kasutatud ained: 1 ml munavalgu lahust
1 ml 10%-list NaOH lahust
1%-list CuSO4 lahust(tilk)
Töö käik: Lisame 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust munavalgu lahusele ning loksutame hoolikalt.
Moodustus sini-illa värveline sade, mis tõestab peptiidsideme esitamist .
t
Mis ühendid need teil siin on?
Lisage biureedi kompleksi struktuur valkudes. Lisage biureedi struktuur valkudes.
Biureedikompleks valkudes vasega, mis annab lillakast värvust.

Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon)
Spetsifiline, kvalitatiivne reaktsioon. Aromaatse tuuma sisaldavate
aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu tõestamiseks valgus.
Kui on, siis lahuse valgus muutub kollaseks.
Kasutatud ained: 1 ml munavalgu lahust
5-6 tilka, kontsentreeritud HNO3
NH4OH kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni
Töö käik: Pärast kontsentreeritud HNO3 lisamist munavalgu lahusele moodustub lahuses sabe, mis tõestab valgu denatureerimist. Peale selle, soojendame segu mille pärast lahus muutub kollaseks, mis tõestab, et toimus nitreerumine. Pärast NH4OH lisamist muutub lahuse värvus eredamaks. Miks?
Lahuse värvus muutub oranzikaks,mis tõestab, et valk sisaldab aromatase tuumaga aminohappeid, mida tõestab ammoniagi eraldamine. Parandage ära. Ammooniumhüdroksiidi tuli lisada, mitte ei eraldunud. Kollase värvuse tumeduse muutumuisest tuleb teha järeldus keskkonna pH kohta ja kas tekkinud ühend käitub pH-indikaatorina.
See reaktsioon tõestas aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus.

Milloni reaktsioon
Kvalitatiivne reaktrsioon. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid.
Kasutatud ained: 1 ml munavalgu lahust,
1 ml zelatiini lahust
5-6 tilka Milloni reaktiivi (Hg(NO3)2+ HNO3 )
Töö käik: Paneme ühte katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi 5-6 tilka Milloni reaktiivi (Hg(NO3)2+ HNO3 )
Tekkis valge sade, mis soojendamisel muutus punaseks. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped. Zelatiini lahuses värvus oli väga hele, mis tõestab, et zelatiinis türosiini kontsetratsioon on palju väiksem kui munavalgus , kus värvus oli eredalt punane.

Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon
Kvalitatiivne reaktsioon. Positiivne reaktsioon tõestab tsüsteiini olemasoleku valgus, sest sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetes alluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone.
Kasutatud ained: 1ml Pb( CH3COO )2 0,5% lahus
20% NaOH tilgakaupa kuni tekkiva sademe lahustumiseni
0,5 ml munavalgu lahust
Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisame tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Pärast lisame katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame segu, kuni algab pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine Pb++ toimel.
Pruunikas sade tõestab, et lahuses on PbS ja see t’estab tsüsteiini olemasolekut.
Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH

Valkude sadestamine trikloroäädikhappega
Reaktsioon denatureeriva faktoriga.
Kasutatud ained: 1 ml munavalgu lahust
CCl3COOH lahust(tilk)
Töö käik: Pärast munavalku CCl3COOH lisamist t ekkis valge sade. Mis molekulassiga sade on?
Sade on molekulaar massiga umbes 65000(kuna munavalgu koostises on valdavalt albumiinid) Mis molekulmassiga valgud sadenevad ‘TKÄ toimel?
Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja sadestav reagent, mida kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest ning ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000.

Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine)
Pöörduv denaturatsioon ja väljasadestumine.
Kasutatud ained: 3 ml munavalgu lahust
3 ml küllastunud (NH4) 2SO4
kristalne (NH4)2SO4
Töö käik: Küllastunud (NH4)2SO4 lisamisel munavalgu lahusele tekkis globuliinide sade, mille eraldasin filtrimisel. Kristalse (NH4)2SO4 lisamisel lahusele tekkis albumiinide sade. (NH4)2SO4 kõrge kontsentratsioon põhjustab valkude pöörduvat denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist. Kumba sadet rohkem oli? Miks globuliinid varem sadenevad?

Rohkem oli albumiiini sadet, kuna tema kontsetratsioon munavalgus on rohkem.
Väljasadestumise printsiip: mida suurem veekiht on molekuli ümber, seda rohkem on vaja soola, et seda ära võtta ja valgu sadestuda. Kuna globliinid on suuremad molekulid väikese veekihiga, nad sadestuvad esimesena. Suurem osa soolat aitab albumiini veekiht ära võtta.

Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st
Võrdleme kuidas pH ja pI mõjutavad valgu termilist denatureerimist.
Kasutatud ained: kaks katseklaasi:
Esimesesse: 2 ml munavalgu lahust, 1 ml kontsentreeritud äädikhapet.
Teisesse: 2 ml munavalgu lahust
Töö käik: Munavalgu lahus muutus kuumutamisel häguseks, kuna valgud denatureerivad kõrgel temperatuuril, denatureerumisele kaasneb tavaliselt ka valgu väljasadestumine. Munavalgu lahuses koos äädikhappega ei toimunud muutusi, see tähendab, et valgu sadestumist ei toimunud. Mis toimus valguga mõlemas katseklaasis ja mis ainult haooega katseklaasis?
Äädikhappelisamisega me muutusime lahuse pH, aga ilma selleta toimus valgu denaturatsioon. Äädikhape võib olla denatureerivaks faktoriks, aga kuumutamisega toimib reaktsiooni pidurdavaks teguriks ja toimub pöörduv valgu struktuuri taastamine.Tehke valgu sadestumisel ja denatureerimisel vahet. Need on kaks eri asja. Ikka on valesti, parandage ära.
Äädikhappelisamisega me muutusime lahuse pH, mis on erinev valgu pI-st, seepärast valgu väljasadestumist ei toimu.

Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega
Jälgime ja võrdleme pöörduv ja pöördumatu denatureerimist.
Kasutatud ained: 2 ml munavalgu lahust
etanool kuni sademe tekkimiseni
vesi, kuni sademe lahustumiseni
Töö käik: Lisame orgaanilist solventi munavalgu lahusele ning tekkis sade. Etanool põhjustab valkude dehüdratiseerumist ja sadestab neid lahustest välja. Vee lisamisel sade kaob, kuna sadesti kontsentratsioon väheneb, same öelda et denaturatsioon oli pöörduv.

SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID
Süsivesikud sisalduvad ainult C,O ja H. On olemas mono -, oligo ja polüsahhariide. Süsivesikute hilka kuuluvad glükoos, fruktoos, tärklis, tselluloosja paljud teised.
Monosahhariidide üldvalem on Cx(H2O)y, aga isegi samavalemiga ühendid võivad erineda struktuuri poolest. Eristatakse aldo - ja ketogruppi sisaldavaid süsivesikuid. Võivad ka molekulsisese tsüklisatsiooni abil tsükli moodustada. See mõjutab palju nende omadusi. Aga vaatamata sellele kõikidel nendel on redutseerimisvõime.
Oligosahhariidid koosnevad 2-10 monomeerist. Nad eristatakse poolketaalse või poolatsetaalse rühma sisaldumise vüi puudumise järgi. Tänu sellele saavad nad olla kas redutseerivad või mitteredutseerivad.
Oligosahhariidid täidavad tavaliselt energeetilist rolli ning vüivad olla glükoproteiinides ja glõkolipiidides.
Polüsahhariididid koosnevad suurematest monomeersetest ahelatest. Nende hulgast eristatakse energeetilist rolli täidavad ja ehituslikku rolli täidavad sõsuvesikuid.
Süsivesikute tuvastamise reaktsioonid on kaks tüüpi:

Karbonüülrühma sisalduvad suhkrud. Enamus süsivesikute kvantitatiivseks eristamiseks kasutatakse nõiteks hõbepeeglireaktsiooni, Fehlingi reaktsiooni jt.
Heterotsüklisisalduvate suhkrute eristamiseks kasutatakse näiteks Moloschi test ja Selivanoffi reaktsioon.

Kirjutage pikemalt.

Molisch'i test
Süsivesikute kvalitatiivne reaktsioon, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid.
Kasutatud ained: 2 katseklaasi:
I katseklaas : 2 ml sahharoosi, 5 tilka Molischi reaktiivi, 1ml kontsentreeritud väävelhapet.
II katseklaas: 2 ml glükoosi, 5 tilka Molischi reaktiivi, 1ml kontsentreeritud väävelhapet.
Töö käik: Sahharoosi lahuse alumine kiht muutus lillakaks aga glükoosi lahus ei muutunud samamoodi lillakaks. Arvan, et põhjus oli selles, et loksutasin liiga tugevalt teis kolvi.
Süsivesikute olemasolul tekkis lahuste segus -naftaooliga kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht .

Osasoonide saamine
Kristallitud vormide vürdlemine ja selle abil erinevate süsivesikute eristamine.
Kasutatud ained: 2katseklaasi:
I katseklaas: 2 ml laktoosi
II katseklaasi glükoosi.
Mõlemasse katseklaasi 0,1 g fenüülhüdrasiini ja 0,2 g naatriumatsetaati.
Töö käik: Reaktsioonisegusid hoiame 40 minutit keeval veevannil ja jahutame jäävannil. Tulemuseks pidi mõlemasse katseklaasi tekkima kristallid , mida sai mikroskoobi all vaadata. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, kusjuures kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud ja võimaldavad seda identifitseerida. Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti .
GLÜKOOSASOON LAKTOOSASOON
Lisage siia enda vaadeldud osasoonide joonis ja kirjeldus. Juhendist jooniste kopeerimine on keelatud.

Hõbepeegli reaktsioon
Kasutatud ained: 1 ml 1 % AgNO3 lahust
0,5 ml kontsentreeritud NH4OH
1 ml glükoosi lahust.
Töö käik: Valame 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisame 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutame. Lisame 1 ml glükoosi lahust, luksutame segu ja soojendame veevannis. Soojendamisel lahus muutus alguses hallikaks ja siis hõbe sadestus katseklaasi seintele peeglina. Hõbeda amooniakaalsest lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Tehke järeldus glükoosi kohta.

Hõbepeeglireaktsiooni annavad ainult aldehüüdid. Seda reaktsiooni võib kasutada glükoosi ja fruktoosi eristamiseks(kuna fruktoos sisaldab ketogruppi).

Pärast aldehüüdi(meil-aldodoosi=glükoosi) lisamist, toimub oksudeerimis-redutseerimisreaktsioon, mis soodustab hõbeda taandamist

Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega.
Jälgime kuidas reageerivad sahharoosi hüdrolüüsi produktid Fehlingi reagentidega.
Kasutatud ained: 2 katseklaasi:
I katseklaas: 1 ml sahharoosi lahust
II katseklaas: 1 ml sahharoosi lahust, 1 tilk kontsentreeritud HCl. Mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehlingi I ja II lahust.
Töö käik: Soojendame lahuseid ning lisame Fehlingi I ja II lahust. Lahusesse, kuhu oli lisatud ka HCl , tekkis punane sade. Vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis moodustab punase sademe, suhkur ise aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks . Teise lahuse värvus jäi samaks- siniseks .

Barfoed' reaktsioon
Võrdleme kuidas kaituvad monosahhariidid ja taanduvad oligosahharidid Barfoedi reaktiivi lisamisel
Kasutatud ained: 2katseklaasi:
I katseklaas: 1 ml laktoos
II katseklaas: 1 ml glükoosi.
Mõlemasse katseklaasi lisada 3 ml Barfoed´ reaktiivi.
Barfoed´ reaktiiv : [vask(II) atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus
äädikhappes]
Töö käik: Peale Barfoed´ reaktiivi lisamist, segame hoolikalt ning kuumutame keeval veevannil lahust 3-4 minutit. Lahus laktoosiga, ei tekkinud sadet ning teise lahusesse tekkis punakas sade, mis näitab, et lahuses oli monosahhariide. Laktoos andis nõrgama sade, võrreldes glükoosiga. Laktoosiga lahuses ei tohtinud sadet tekkida.

Kuna laktoosi lahuses ei tohtinud sadet tekkida, saan teha järeldust, et ei lisanud piiisavalt Barfoedi reaktiivi või katseklaas oli must, aga ma ei jälginud seda.

Aga laktoos ei antnud sadet, mis annas võmalust neid lahuseid võrrelda. (Lahus aga oli natuke häguneÖ; vüib oletada, et katseklaas ei olnud väga puhas)

Selivanoff 'i reaktsioon
Keto - ja aldoosidega reaksioonide võrdlemine.
Kasutatud ained: I katseklaas: 1 ml fruktoosi lahust
II katseklaas: 1 ml glükoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 2-3 ml Selivanoffi reaktiivi.
Töö käik: Soojendame Lahus 10 minutit keeval veevannil. I katseklaasis olev lahus muutus oranzi värvi ja II katseklaasis olev lahus tumepunaseks. Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte nagu oli ka nendes katsetes näha. Ketosuhkrud reageerivad meelsamini.

Tärklise reaktsioon joodiga
Jälgime tärklise käitumine joodi lisamisel.
Kasutatud ained: 5 ml tärkliselahust
1 tilk joodilahust
Töö käik: Reaktsioonisegu muutus siniseks ning seda kuumutame keemiseni. Kuumutades muutus lahus läbipaistvaks, jäävanni panes taastus sinine värvus. Sinakad kompleksid on tingitud polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse.
Vaatleme mikroskoobi all erinevate tärkliste proove.
Maistärklis omab võrreldes kartulitärklisega peenemat struktuuri.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 14 allalaadimist

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid #10

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid #11

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lanolini Õppematerjali autor

Biokeemia praktsi 1.1 ja 1.2 arvestatud protokoll

biokeemia TTÜ reaktsioon katseklaas munavalgu katseklaasi laktoos reaktsioonid

Sarnased õppematerjalid

docx

Biokeemia protokoll 1.1,1.2 lõppversioon

Tallinna Tehnikaülikool Töö number 1.1 ja 1.2 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Palun täiendada. 23.02.12. M.K. Versioon 2 Tallinn 2012 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõningad valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele

Biokeemia

doc

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi. Funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe moodustumist, gaasi eraldumist või muid üheseid silmaga nähtavaid muudatusi. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone täna iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjekorrast. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid värvusreaktsioone. Süsivesikute reaktsioonid

Biokeemia

doc

AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA: VALGUD JA SÜSIVESIKUD

1; 1.2 Töö AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA: Juhendaj Malle pealkiri VALGUD JA SÜSIVESIKUD a Kreen Üliõpilane Õpperühm KATB41 Töö teostatud 13/02/2012 Arvestatud Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi. Funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe moodustumist, gaasi eraldumist või muid üheseid silmaga nähtavaid muudatusi. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil.

Biokeemia

doc

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Laboratoorne töö 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 06.02.13 19.02.13 1.1 Valkude reaktsioonid. 1.1.1 Buireedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik · Katseklaasi valame 1ml munavalgu lahust.

Biokeemia

docx

Biokeemia protokoll

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biorgaanilise keemia õppetool Protokoll N.1 Laboratoorne töö N.1 Ainete kvalitatiivsed reaktsioonid Valkude reaktsioonid Süsivesinikute reaktsioonid Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad

Biokeemia

docx

Biokeemia protokoll 1.1 ja 1.2

Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on renaturatsioon. Valkude reaktsioonide tüübid:  kvantitatiivsed reaktsioonid -Kvalitatiivse analüüsi meetodid ei nõua reeglina reagentide täpset doseerimist (kaalumist, pipeteerimist), vaid piirduda võib silmamõõduga ning suurusjärgu arvestamisega. mis tähendab kvantitatiivne, mis kvalitatiivne?  kvalitatiivsed reaktsioonid- Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu

Biokeemia

docx

Biokeemia praktikum 1.1-1.2: Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Tallinna Tehnikaülikool Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Liina Reimann 134537KATB 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas

Bioorgaaniline keemia

docx

Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid

TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorsed Töö pealkiri: tööd: 1.1,1.2 Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID

Biokeemia

Rohkem sarnaseid