Tallinn Tehnikaülikool
Lõputöö protokoll Dibensaalatsetoon atsetoonist Liisi Kink 095675 YAGB 22 Tallinn 2010
Etapp 1 Atsetoon Sissejuhatus Üldiselt käsitletakse keemias oksüdeerimisena nähtust, kus element loovutab elektrone.
Orgaanilises keemias käsitletakse oksüdeerimisena iga protsessi, mis põhjustab süsiniku
elektrontiheduse vähenemist.
Alkoholide osalisel oksüdatsioonil erinevate reagentide toimel oksüdeerub primaarne
alkohol esmalt karbonüülühendiks ja seejärel karboksüülhappeks. Sõltuvalt sellest, kas on tegu
primaarse või sekundaarse alkoholiga, saame
esmaseks reaktsiooniproduktiks vastavalt kas
aldehüüdi või ketooni. Aldehüüdid võivad edasi oksüdeeruda karboksüülhapeteni,
ketoonid neid tingimustes ei oksüdeeru.
R
OH
R
O
[O]
H
R
R
R
R
R
ketoon
Lähteainete ja reaktsioonil tekkivate ainete omadused Isopropanool – värvitu vedelik, millel on alkoholile iseloomulik lõhn. Ei ole plahvatusohtlik,
kuid kergesti süttiv. Vältida aurude sissehingamist.
Naatriumdikromaat – lõhnatu erkorantž soolpulber. Mittesüttiv, kuid suurendab teiste ainete
süttivust. Vältida tolmu levikut.
Väävelhape – värvitu, lõhnatu, õline vedelik. Tugev oksüdeerija, reageerib ägedalt süttivate ja
redutseerivate ainetega. Reageerib ägedalt ka alustega ja on koos enamuse metallidega
moodustab süttiva/plahvatava gaasi. Söövitav. Vältida pikaajalist sissehingamist.
Atsetoon – vedel värvitu vedelik. Kergesti aurustuv, vältida sissehingamist.
Aurud võivad
õhuga koos moodustada plahvatusohtlikke segusid. Nahale
sattudes põhjustab ärritust.
Vajalikud aine hulgad Isopropanool
15,1 g (20 ml)
Naatriumdikromaat 22 g
Konts. väävelhape
18 ml
Töö käik Reaktsioonikolbi valatakse 20 ml isopropanooli ja tilklehtrisse lahus, mis saadakse 22 g
Na2Cr2O7 lahustamisel 60 ml vee ja 18 ml kontsentreeritud väävelhappe segus. Kroomsegu
tilgutatakse reaktsioonikolbi, kus peab algama
energiline reaktsioon . Kui kroomsegu on
lisatud, kuumutatakse kolbi 10 minutit veevannil. Segu jahutatakse, püstjahuti asendatakse
destillatsiooniseadmega ning tekkinud atsetoon destilleeritakse
samast kolvist.
O
3 CH3CH(OH)CH3 + Na2Cr2O7 + 4 H2SO4
3
H C
+ Na2SO4 + Cr2(SO4)3 + 7 H2O
3
CH3
Aparatuur 250 ml kahekaelaline ümarkolb,
jahuti , tilklehter,
segur , lihtdestillatsiooni aparatuur.
Tulemus Teoreetiline saagis : 0,25 ∙ 58
14,5
Oodatav saagis kirjanduse alusel: 55%
8
Sünteesitud aine saagis:
grammides : 7,2
% teoreetilisest : 49,7%
% literatuursest : 90%
Atsetooni süntees läks hästi, kõik toimub eeskirjapäraselt. Peale nädalat külmkapis seismist
tekkis mu atsetoonile
roosakas varjund, millest võib järeldada, et see polnud siiski täiesti
puhas atsetoon.
Etapp 2 Dibensaalatsetoon Sissejuhatus Põhireaktsioon, mis sünteesi käigus toimub on kondensatsioon. Karbonüülühendite
kondensatsioonireaktsioonil reageerivad karbonüülühendid omavahel. Kondensatsioon on
kombinatsioon nukleofiilsest liitumisreaktsioonist ja α-asendusreaktsioonist.
Esmalt genereeritakse tugeva aluse abil atsetoonist enolaatioon. Tasakaal on sellel
reaktsioonil tugevalt atsetooni poole nihutatud ning saadud enolaadi hulk on üpris väike, kuid
selle-eest on see äärmiselt
nukleofiilne .
Liitumisreaktsioonides on aldehüüdid aktiivsemad kui ketoonid, kuna aldehüüdide
elektrofiilne tsenter on vähem stabiliseeritud ja ketoonide elektrofiilne tsenter on
alküülasendajate poolt rohkem varjestatud. Sellegi poolest on genereeritud nukleofiilne
enolaat reaktsiooniks piisavalt tugev.
Enolaat atakeerib bensaldehüüti ja moodustab β-karbonüül alkoksiidi iooni. See
ioon seob
veest prootoni ning muutub β-hüdroksüketooniks. Toimub tavaline nukleofiilne
liitumisreaktsioon. Naatriumhüdroksiid on vajalik molekuli stabiliseerimiseks ja vee
eraldamiseks.
Lähteainete ja reaktsioonil tekkivate ainete omadused Dibensaalatsetoon – lõhnatu
kollakas pulber
Bensaldehüüd – värvitu kuni kollane
viskoosne vedelik. Iseloomuliku lõhnaga. Süttiv. Aine
võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. 20°C juures tõuseb aine sisaldus õhus tänu
aurustumisele tõkestamatult kiiresti. Üle 62° C võivad tekkida plahvatusohtlikud auru / õhu
segud .
Atsetoon – vedel värvitu vedelik. Kergesti aurustuv, vältida sissehingamist. Aurud võivad
õhuga koos moodustada plahvatusohtlikke segusid. Nahale sattudes põhjustab ärritust.
Naatriumhüdroksiid – ei ole süttimis- ega plahvatusohtlik, aga kokkupuutel teiste ainetega
eralduvad ained (nt. H2) võivad olla plahvatusohtlikud.
Etanool – värvusetu, iseloomuliku lõhnaga ning põletava/kõrvetava maitsega vedelik.
Etanooli segunemisel veega esineb
kontraktsioon (
kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine)
Vajalikud aine hulgad Bensaldehüüd
8 g
Atsetoon
2,2 g
Naatriumhüdroksiid 7,5 g
Etanool
60 ml
Enda reaktsioonil kasutasin kõigist ainetest poole vähem kui oli kirjanduses antud. Töö käik Valmistatakse naatriumhüdroksiidi lahus 37,5 ml vee ja 30 ml etanooli segus. See valatakse
kolmekaelalisse kolbi ja jahutatakse 20-25 °C-ni. Seda temperatuuri püütakse hoida kogu
sünteesi käigus. Lülitatakse sisse segur ja lisatakse tilklehtrist pool 4 g bensaldehüüdi ja 1,1 g
atsetooni segust. Mõne minuti pärast muutub segu häguseks ning moodustub sade. Umbes 15
minuti pärast lisatakse ülejäänud kogus bensaldehüüdi ja jätkatakse veel segamist poole tunni
jooksul. Seejärel eraldatakse sade nutšfiltril, pestakse hoolikalt destilleeritud veega ning
kuivatatakse õhu käes kahe
filterpaberi vahel.
O
O
O
O
H
H
H
H C
O
2
3
CH3 +
Aparatuur 250 ml kolmekaelaline kolb,
mehaaniline segur,
termomeeter , tilklehter.
Tulemus Teoreetiline saagis : 0,019 ∙ 132
2,5
Oodatav saagis kirjanduse alusel: 90%
2,25
Sünteesitud aine saagis:
grammides : 1,96
% teoreetilisest : 78,4%
% literatuursest : 87,1%
Peale poolt atsetooni lisamist segu häguseks ei muutunud kuna unustasin
NaOH lisada. Tegin
seda siis ja õnneks lahustus see segus ära ning seejärel tekkis ka sade. Ülejäänud süntees
toimus eeskirja järgi.
Kokkuvõte Mõlemad sünteesid, nii atsetoon kui dibensaalatsetoon, läksid hästi ning kõik toimus täpselt
eeskirjade järgi. Mingeid üllatusi ei tekkinud.
Atsetooni sünteesil võib-olla oleks pidanud täpsemalt jälgima temperatuuri, et puhtamat
atsetooni koguda. Sellest see roosakas varjund ilmselt ka tekkis.
Bensaalatsetooni sünteesil läks õnneks, et naatriumhüdroksiid lahustus mu segus, kui seda
poleks juhtunud, oleksin pidanud uuesti sünteesi alustama. Sünteesi lõpus pesemine oli üsna
keeruline kuna
produkt ei tahtnud kolvist kergelt välja tulla.
Arvan, et sain tööga üpris hästi hakkama kuna saadud tulemused on literatuursest üle 80%.
Siiski olen veendunud, et oleks saanud veel paremini ja hoolikamalt teha.
Kasutatud kirjandus: • „Orgaanilise keemia prakitum. Laboratoorsed tööd I“ T.
Kanger , M. Laasik, TTÜ
Kirjastus, 2009
• „Orgaanilse keemia
praktikum . Orgaaniliste ühendite keemilised reaktsioonid ja nende
mehhanismid .“ M.
Lopp , TTÜ Kirjastus, 2009
• Orgaaniline keemia I loengukonspekt, M. Lopp, 2000
• Orgaaniline keemia II loengukonspekt, M. Lopp 2002
• Orgaaniline keemia II
loenguslaidid , T. Kanger
•
Internet Ainete füüsikalised omadused Molekul Tihedus Aine s-t °C k-t °C Lahustuvus -mass g/cm3 atsetoon
58
0,8
-96 °C
56 °C
vesi
väävelhape
98,1
1,84
10 °C
337 °C
vesi, etanool/
eeter isopropanool
60
0,785
-89,5 °C
82 °C
vesi, etanool/eeter
naatriumdi-
262
2,5
357 °C
400 °C
vesi
kromaat
vesi
18
1
0 °C
100 °C
dibensaal-
132
0.786
110 °C
130 °C
ei lahustu vees
atsetoon
bensaldehüüd
106,1
1,05
-26 °C
-179 °C
vees vähe lahustuv
50% lahusel
50% lahusel
naatrium -
28
2,13
12°C (100%
140°C (100%
vesi
hüdroksiid
327 °C)
1390 °C)
etanool
34
0,794
-112 ºC
78 ºC
vesi
Kõik kommentaarid