Jalaveenid (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Karina Rusman
Veenilaiendid
Referaat
Tallinn 2013
SISUKORD
SISUKORD ............................................................................2
SISSEJUHATUS ....................................................................3
1.VEENILAIENDID……………….......................................3
1.1 Mis on veenilaiendid?........................................................3
1.2 Veenilaiendite tekkepõhjused ja soodustavad faktorid ....4
1.3 Kuidas on võimalik vältida veenilaiendite tekkimist?.....4
2. VEENIALIENDITE RAVI..................................................4
2.1 Veenilaiendite ravi võimalused ......................................4
2.2 Soovitusi veeniprobleemide korral .................................5
2.3 Mis on hepariin ?...............................................................6
2.4 Veenilaiendite ravis kasutatavaid ravimtaimi…………7
2.5 Retseptivabad ravimid veenilaiendite raviks………….8
KASUTATUD KIRJANDUS ................................................9
1. VEENILAIENDID
Peaaegu veerand maailma rahvastikust (10–20 protsenti) on veenilaiendeid omal nahal tunda saanud ning ka mehed pole sellest puutumata jäänud – veenilaiendeid on 10–15 protsendil meestest. Paraku on mitmed tegurid, sealhulgas rasedus, teinud veenilaienditest just naisi kimbutava mure. Naistel esineb veenilaiendeid tervelt 20–25 protsendil.
1.1 Mis on veenilaiendid?
Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenuid pindmisi veene mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte.
Veenisüsteemis eristatakse pindmist ja süvaveenisüsteemi. Pindmise veenisüsteemi moodustavad lihasfastsiast pindmisemal olevad veenid , mis koguvad vere nahast ja selle aluskoest ning suunavad selle süvaveenisüsteemi. Olulisemad pindmise veenisüsteemi harud on suur safeenveen (v. saphena magna ), mis ühineb reieveeniga kubemeligamendist allpool reie eespinnal, ning väike safeenveen (v.saphena parva ) , mis sääre tagapinnal põlveõndlas ühineb põlveõndla veeniga. Lisaks ühendavad pindmisi veene süvaveenidega ühendusveenid, mille kaudu pääseb osa pindmisest veeniharude verest süvasüsteemi reie keskmises kolmandikus ja säärel. Ühendusveenid on pindmiste veenide erinevaid harusid või erinevaid süvaveeniharusid ühendavad veenid. Süvaveenideks peetakse kõiki lihasfastsia alla jäävaid ja artereid saatvaid veene.
1.2 Veenilaiendite tekkepõhjused ja soodustavad faktorid
Veenilaiendite tekkepõhjused on erinevad. Tegu on veeniseina elastsete kiudude nõrkusega. Soodustavateks teguriteks võivad olla hüdrostaatilise rõhu tõus veenides, hormonaalsed häired jm.
Varrikoos on ligikaudu kaks korda sagedamini diagnoositav naistel kui meestel. Siiski esineb troofikahäireid enam ülekaalus meestel, ka turseid täheldatakse enam meestel kui naistel. Süvaveeni haigust on meestel sagedamini kui naistel. Pindmised veenihaigused esinevad pigem naistel, ja seda seostatakse raseduse ja hormonaalsete faktoritega. Varikoos esineb valgenahalistel sagedamini kui afroameeriklastel ja aasialastel. Oma osa on ka pärilikkusel, nt. liigne sidekoe lõtvus, liigne painduvus.
Haigestumist soodustavad pikaaajaline jalgadel käimine või seismine, ülekaalulisus, vähene füüsiline koormus.
1.3 Kuidas on võimalik vältida veenilaiendite tekkimist?
Veenilaiendite vältimiseks on mitmeid võimalusi. Tuleb piisavalt liikuda : jalutada, sõita jalgrattaga , teha kepikõndi, ujuda . Talvel soovitav oleks tegeleda murdmaa suusatamisega. Vähemalt kord päevas teha harjutusi säärelihastele: tõusta varvastele ja kandadele. Samuti tuleks võimalikult sageli asetada jalad kõrgemale. Pikemat aega ühel kohal seistes tuleks teha paigalsamme ja vahetada asendit. Hea oleks vältida pigistavaid sokke ja rõivaid. Ei tohiks kanda paindumatu tallaga jalatseid ega kõrgeid kontsi. Veenilaiendite teket aitab vältida ka kerge jalgade massaaz hüppeliigese piirkonnast põlve suunas. Kui aga liikumiseks ja treenimiseks ei jätku piisavalt aega või tahtmist, siis tasuks juba varakult muretseda spetsiaalsed sukkpüksid, mis toetavad jalgu, hoiavad ära jalgade väsimise, tursed ja suunavad veenivere õigesse suunda.
2. VEENIALIENDITE RAVI
2. 1 Veenilaiendite ravi võimalused
Ravisukad
Vereringepuudulikkuse vältimiseks ja raviks on välja töötatud igapäevane surveteraapia -ravisukkpükste kandmine. Ravisukad, -põlvikud ja -sukkpüksid vähendavad ja leevendavad jalavaevusi. Kompressioonsukatooted, mis vähendavad verepaisu veenides, mõjuvad leevendavalt tursete ja jalgade valulikkuse korral ning parandavad oluliselt jalgade vereringet. Vastavalt surveastmele eristatakse profülaktilisi ja meditsiinilisi ravisukki.
Operatsioon
Suurte veenilaiendite ja veenikomude korral tuleb teha operatsioon, see tähendab eemaldada haige veen . Veen eemaldatakse spetsiaalse elastse sondi abil. Opereeritud jalale asetatakse rõhkside, mida on vaja kanda kuu aega.
Skleroteraapia
Skleroteraapiat tehakse väiksemate veenilaiendite ja nahasiseste e kapillaarsete võrgustike korral jalgadel. Skleroseerimine – veenidesse süstitakse ainet, mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku, mille tulemusena veeniseinad kokku kleepuvad. Protseduur koosneb 5–10 peaaegu valutust süstist laienenud veenidesse. Süstitakse spetsiaalset preparaati (Aethoxysklerol), mis kutsub esile veresoonte seinte kokkukleepumist. Lõpptulemuseks on laienenud veeni kadumine.
Laserravi
Kõige pisemate kapillaarsete laiendite (teleangiektaasiad) likvideerimisel kogu kehal tehakse laserravi. Laserravi alla kuuluvad eeskätt kapillaarsed võrgud jalgadel ja näol. Töödelda saab neid veresoonte võrke, mis koosnevad peenikestest veenidest, mille diameeter ei ületa 1.5 мм.
Flebokirurgia
Flebokirurgias kasutatakse laser-koagulatsiooni. Operatsioon viiakse läbi kohaliku tuimestuse abil ja ta võtab umbes 10-15 minutit aega. Operatsioon algab lasersondi sisestamisega veeni, kui sond on jõudnud õigesse kohta, tehakse kohlik tuimestus ning hakatakse tegutsema laseriga . Laser tekitab veenis „ keemise“ effekti, mis „ keedab“ veeni seinad kokku. Peale operatsiooni peab haige kandma 10-14 päeva ravisukki, mille tulemusel veeni seinad tihenevad ja aja möödudes kaovad. Endovaskulaarse laser-koagulatsiooni suureks eeliseks on lõikehaavade puudumine, mis ei traumeeri närve ning operatsioon kulgeb valutult.
2.2 Soovitusi veeniprobleemide korral
Regulaarne hepariini sisaldavate geelide määrimine jalgadele leevendab valu, põletikku ja turseid. Ravipõlviku või -suka kandmine hommikust õhtuni ja liikumine on arstide sõnul paratamatult ainus viis hoida mured kontrolli all. Operatsioonid on näidustatud kosmeetilise eesmärgi saavutamiseks ja vaid teatud tõsisema probleemi vältimiseks. Aga seda oskab otsustada juba kirurg , veresoonte- või plastikakirurg.
Veeniprobleemide korral tuleb teha harjutusi:

Säärelihaste stepp - vaja läheb stepipinki või madalat stabiilset pinki. Seisa kahel jalal pingi peal, kannad üle ääre. Tõuse kikivarvule ja siis lasku alla, et kannad puudutaksid maad. Kui tasakaalu on raske hoida, soorita harjutust seinale toetudes. Korda harjutust 40 korda. Harjutus mõjub säärelihastele.

Jalgratas - lama põrandal selili , käed kõrval või tuharate all. Tõsta jalad õhku ja hakka väntama, nagu sõidaksid nähtamatul jalgrattal. Kui hoiad jalgu madalamal, teed trenni ka kõhulihastele.

Kikivarvul –kui tube koristad, tee seda kikivarvul. See venitab hästi säärelihaseid.

Kandadel-kui kikivarvul kõndimine tüütab ära, kõnni hoopis kandadel. See on efektiivne säärelihaste harjutus.

Jalatõsted- lama selili, käed kõrval või istmiku all. Suru selg ja tagumik kindlalt vastu maad. Tõsta üks jalg üles nii, et see jääks maaga risti. Hoia asendit võimalikult kaua ja langeta jalg. Korda sama teise jalaga. Harjutus parandab vereringet jalgades.

Jalakõverdused –lama selili maas . Tõmba üks jalg kõverdatult rinnale , hoia kahe käega jala ümbert kinni. Painuta ja siruta oma jalalaba samal ajal. Kõiki liigutusi peaks tegema aeglaselt ja jõuga. Korda sama teise jalaga. Harjutus mõjub hästi kogu jalale. Pärast harjutusi Pärast nende harjutuste tegemist on soovitatav tõsta jalad 15–30 sentimeetri võrra südame piirkonnast kõrgemale. Seda on hea teha ka pärast pikka jalutuskäiku või seismist.
Kuum dušš ja saun pole veenilaiendite korral head. Kuumus soodustab veenipaisu ja jalamurede süvenemist ning teatud juhtudel veenipõletiku teket.

Mis on hepariin?
Hepariinil on verehüübivust vähendav toime, kasutatakse lokaalselt veenipõletike ja verevalumite korral. Hepariin soodustab pindmiste verevalumite imendumist, mille tulemusena väheneb kudede pinge ja sellest tingitud valu. Hepariini kasutatakse kahel erineval kujul: fraktsioneerimata hepariin ja madalmolekulaarne hepariin.
Fraktsioneerimata hepariini peab süstima veenikanüüli kaudu, mistõttu saab seda kasutada ainult haiglas . Fraktsioneerimata hepariini toime võib erinevatel inimestel olla väga erinev, seetõttu peab toimet sagedasti kontrollima korduvate vereanalüüsidega ja vastavalt näitudele muudetakse hepariini doosi. Kui venoosse tromboosi raviks on määratud fraktsioneerimata hepariin, siis peab haiglas viibima tavaliselt 5-10 päeva, kuna ravimit süstitakse veenikanüüli kaudu veeni.
Madalmolekulaarne hepariin toimib teisiti võrreldes fraktsioneerimata hepariiniga. See koosneb väikestest molekulidest, mistõttu tema toime on kergemini ette ennustatav. Doosi arvestatakse kehakaalu järgi ja doos ei vaja tavaliselt muutmist. Seetõttu madalmolekulaarse hepariini kasutamise korral ei pea enamasti hepariini doosi jälgimiseks haiglasse jääma. Madalmolekulaarse hepariini manustatakse nahaaluse süstena enamus juhtudel kaks korda päevas. Süstimine on võimalik kiiresti ära õpida ning pärast väljaõpet on võimalik haiglast koju minna ja madalmolekulaarse hepariiniga süsteravi ise kodus jätkata. Enamusel juhtudel kasutataksegi raviks madalmolekulaarset hepariini, kuna seda on kergem kasutada ja sellel on vähem kõrvaltoimeid.
2.4 Veenilaiendite ravis kasutatavaid ravimtaimi
Hõbedane koirohi
Hõõruge äsja kogutud lehed ja õienupud peeneks, segage supilusikatäis saadud massi sama suure koguse hapupiimaga, määrige õhukese kihina marlile ja pange 4-5 päeval haigetele kohtadele. Olles 5 päeva vahet pidanud, korrake protseduuri.
Sõnajalg
Tampige äsja murtud sõnajala maapealne osa peeneks, segage supilusikatäis saadud massi sama suure koguse hapupiimaga ja toimiga samuti kui eelmise retsepti puhul.
Tomatid
Veenilaiendite raviks võib kasutada ka küpseid tomateid, mis pannakse viiludena haigetele kohtadele ja asendatakse 3-4 tunni pärast värsketega.
Paju- ja tammekoorekeedus
Sellega tehakse poole tunni jooksul põlvist saadik jalavanne ja tõmmatakse siis jalga elastsed sukad .
Kassiurb. Selle tõmmisega tuleb teha enne magamaheitmist jalavanne, et ravida tromboflebiiti ja vältida tromboosi. Kasulikud on ka kogu kehale tehtavad vannid.
Nõges. Valage supilusikatäiele kahekojalise nõgese kuivatatud ja peenestatud lehtedele klaasitäis keeva vett, laske veerand tundi veevannil tõmbuda, jahutage 45 minutit, kurnake ja võtke kolm korda päevas 15 minutit enne sööki kolmandik klaasi.
Valge peakapsas . Segage kapsakördi hulka munavalet ning tehke sellega ööseks haigetele kohtadele kompress .
Orashein. Valage 50 g roomava orasheina peenestatud juurtele 0,5 l viina , laske aeg-ajalt loksutades 3 nädalat tõmbuda ning võtke kurnatud tõmmist 2-3 korda päevas enne sööki 20-30 tilka.
Tamme- ja pajukoor. Segage tammekoorepulbrit (seda müüakse ka apteegis) peenestatud pajukoorega (1:10), valage kolmele peotäiele segule 5 liitrit vett, keetke 30 minutit, jahutage ning tehke kurnatud keedusega iga päev jalavanni . Ühte keedust võib kasutada kolm korda.
2.5 Retseptivabad ravimid veenilaiendite raviks
HEPAGEL
HepaGel on välispidiselt kasutatav hepariini geel , millel on verehüübimist ja põletikuku pärssiv toime. HepaGel geel on näidustatud pindmiste veenide põletiku või hematoomide lokaalseks raviks. HepaGel geeli kasutatakse varikoossete veenilaienditega kaasnevate häirete nagu valu, jalgaderaskustunde, jalatursete (ödeem) ja säärelihaste krampide korral.
LIOTON 1000
Lioton 1000 geel on hetkel apteegist saadaolevatest geelidest kõige tugevama hepariini kontsentratsiooniga geel. Hepariinil on verehüübivust vähendav toime, kasutatakse lokaalselt veenipõletike ja verevalumite korral. Hepariin soodustab pindmiste verevalumite imendumist, mille tulemusena väheneb kudede pinge ja sellest tingitud valu.
Kasutatud kirjandus:

• http://www.ortoosikeskus.ee/index.php?page=121
  
• http://www.epl.ee/news/melu/jalavalu-leevendavad-abivahendid.d?id=51002051
  
• http://www.kliinik.ee/artiklid/ilu_ja_tervis/aid-11171/Veenilaiendeid-annab-ennetada
  
• https://www.arst.ee/et/Teemalehekuljed/jala-tervise-lehekylg/Kuidas-veenilaiendid-tekivad/kuidas-veenialiendid-tekivad
  
• http://www.medemis.ee/condition/laienenud-kapillaarid/