Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Ideaalgaaside seadused Boyle’i – Mariotte’i seadus – konstantsel temperatuuril on kindla kogus egaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV=const Gay – Lussac’i seadus – konstantsel rhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V/T=const universaalne gaasikonstant, selle ühikud, lähtudes erinevatest mahu- ja rõhuühikutest J mol K R=8,314 (rõhk on Pa, mass kg ja maht m³) atm mol K R=0,082 mmHg cm 3 mol K R=62400 Lahus – kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahust) koosnev homogeenne süsteem. Lahusti – mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muude oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi)
1.3 Lipiidide reaktsioonid Juhendaja: M.Kreen Lipiidid on heerogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemilise ehituse poolest enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites, teistes lipiidides ja leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide hüdofoobsus on põhjustatud hüdrufoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. 1. Rasvapleki proov Kahest uuritavast materjalist sisaldab üks lipiide. Kõik lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse kandmisel paberile muutub see läbipaistvaks. Töö käik: Kahte katseklaasi panin 1 g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin 1 ml atsetooni. Loksutasin. 5 minuti pärast kandsin klaaspulgaga paberile mõlemast proovist väikse tilga. Mõne ja möödudes muutus 2. aine lahusega paber vastu valgust vaadates läbipaistvaks. Järelikult sisaldas teise aine proov lipiide ning esimese aine proov mitte. 2
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...........................
TOOREST JA KEEDETUD LIHAST EKSTRAHEERUVATE VEES LAHUSTUVATE VALKUDE KOGUSE VÕRDLEMINE JA NAATRIUMHÜDROKSIIDI LAHUSE MOLAARSE KONSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Termotöötluse denatureeriv mõju lihasvalkudele Liha ja kala termilisel töötlemisel toimub vastavalt temperatuuri tõusule toiduaines järkjärguline lahustuvate valkude denatureerumine. Denatureerumisprotsess algab juba küllaltki madalatel temperatuuridel (30-35ºC) ja kulgeb kiiresti kuni temperatuurini 60-65ºC. Nimetatud temperatuuri saavutamisel on umbes 90% valkudest denatureerunud. Temperatuuri
Toiduainekeemia protokollid Johanna Pärn KAPB16 Praktikum 2 Praktiline töö 1: Karotenoidide eraldamine, identifitseerimine ja sisalduse määramine värskes köögiviljas. Kuupäev: 09.04.2018 Töö eesmärk: 1. Taimse materjali karotenoidide ja klorofülli neeldumisspektri määramine; 2. Uuritava proovi karotenoidse koostise iseloomustamine; 3. -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis; 1. Klorofülli olemasolu kindlaksmääramine. Töövahendid: taimne materjal (porgand), liiv, veevaba Na2SO4, n-heksaan, nuga, riiv, uhmer, liiv, paberfilter (voltfilter), klaaslehter, 100ml kolb, mõõtesilinder, spaatel, kvartsküvett, pipett, spektrofotomeeter, elektrooniline kaal. 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Töö käik: kaalusime taimset materjali 1,99 g. Peenestasime riiviga progandi, asetasime porgandi
TÖÖ 3.1: INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek Teooria Invertaas, süstemaatilise nimetusega -D-fruktofuranoosi fruktohüdrolaas ehk lihtsamalt - fruktofuranosidaas, on ensüüm, mis kuulub glükoosiidsideme hüdrolaaside ehk glükosidaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist -fruktoosi molekule. Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi
aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly, Ser, Asn, Gln, Thr, Cys, Tyr Ionogeensete radikaalidega aluselised Arg, Lys, His Apolaarsete radikaalidega: Ala, Val, Leu, Ile, Met, Phe, Trp, Pro Ionogeensete radikaalidega happelised: Asp, Glu 3. Kuidas tekib peptiidside? Kirjutage reaktsioonivõrrand, kasutades vabalt valitud aminohappeid. 1 Peptiidsideme moodustumine 4. Kirjutage 2 polüpeptiidahela fragmenti ja näidake, kuidas tekib biureetkompleks valguga. 5. Milliste aminohapete esinemist valgus näitab positiivne 2 a) Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon -Positiivne reaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus
Piirväärtused 0 ja 1. Rf = Vx Vxmin / Vxmax Vxmin 8. Mida mõistetakse neelduvuse ehk optilise tiheduse (A ehk D) all? Optiline tihedus näitab lahuse kontsentratsiooni, sest võrdleb proovile suunatava valguse intensiivust proovi läbiva valguse intensiivsusega. Mida kontsentreeritum on uuritav lahus, seda enam valgus seal neeldub. 9. Millistest teguritest sõltub teatava lainepikkuse juures mõõdetud optilise tiheduse väärtus (avaldis vastavalt Beer'i seadusele)? A = l c (küveti pikkus, lahuse kontsentratsioon, uuritava aine ekstinktsioonitegur antud lainepikkusel) 10. Mis on kromatogramm ja millist informatsiooni see annab uuritava segu koostisekohta? Kromatogramm on aine kontsentratsiooni ja eluaadi mahu vaheline graafiline sõltuvus. Sealt on näha iga aine elueerimismahud ning ainete kontsentratsiooniline jaotus lahuses. 1. Millistesse gruppidesse võib karotenoidid jaotada ja mille poolest need grupid erinevad?
Kõik kommentaarid