Biokeemia praktikum 1.1-1.2: Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Bioorgaaniline keemia

5 VÄGA HEA

Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Tallinna Tehnikaülikool
Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Valkude reaktsioonid

Süsivesikute reaktsioonid
Liina Reimann
134537KATB

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Katse jooksul saab reaktsioon kas toimuda või mitte, hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe moodustumist, gaasi eraldumist või muid üheseid silmaga nähtavaid muudatusi.

Valkude reaktsioonid

Valgud on polüpeptiidid, milles “ehituskivideks” olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid , täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjekorrast. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid värvusreaktsioone.
Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad nõrgad sidemed, kuid peptiidsidemed. Valgu denatureerumine võib vähendada tema lahustuvust, mis omakorda põhjustab valgu väljasadenemise lahusest. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks.

Biureedireaktsioon

Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon, kuna ta on tingitud peptiidsidemete esinemisest. Reaktsioon toimub, kui ühend sisaldab kaht või enamat peptiitsidet. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+- ioonid sinakasvioletse, valgu hüdrolüüsi produktidega roosa värvusega biureetkompleksi. Kompleksi värvuse annab Cu2+-ioonide seostumine nelja peptiidsidemete koostisse kuuluva lämmastiku aatomiga. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses.
Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgu lahust. Lisame 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust, loksutatakse hoolikalt.
Tulemus: CuSO4 läks lahuse värvus sinakasvioletseks,
Järeldus: Munavalgu lahuses esinesid peptiidsidemed. Valmistatud lahus sisaldas vähemalt kahte peptiidsidet.

Ksantoprotelinreaktsioon (Mulderi reaktsioon)

Reaktsioon näitab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Phe, Trp) esinemist valgus. Konsentreeritud lämmastikhappe mõjul valk dentaureerub pöördumatult ja sadestub. Soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine, tekkinud ühend on kollaka värvusega, mis leelises keskkonnas omandab oranži värvuse.
Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgu lahust ja lisame 5-6 tilka kontsentreeritud HNO3 . Reaktsioonisegu loksutame ja soojendame kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks. Seejärel segu jahutatakse, lisame NH4OH lahust ja loksutame hoolikalt.
Tulemus: HNO3 lisamisel tekib valge sade, soojendamisel muutub segu kollaseks ehk toimub tuumade nitreerumine. Moodustunud ühend käitub hape /alus indikaatorina, seega NH4OH lisamisel, mis tekitab leelise keskkonna, omandab segu intensiivsema värvuse, lõpuks muutub see oranžiks
Järeldus: Munavalgu lahuses olid aromaatsete tuumadega aminohapped.

Millioni reaktsioon

Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe (II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga Reaktsioonidega saab kindlaks teha fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavate aminohapete sisaldumist, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Positiivse Millioni reaktsiooni annab enamik valke, denatureerunud valgu sade värvub roosakaks.
Töö käik: Võtame kaks katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml želatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisame 5–6 tilka Milloni reaktiivi. Reaktsioonisegu
soojendame 40–50°C-ni.
Tulemus: Lisades munavalgu lahusele Milloni reaktiivi esialgu tekib valge sade ning pärast soojendamist muutub valgu sade roosakaks. Tehes sama želatiiniga, ei muutu reaktiivi lisamisel ega soojendamisel midagi.
Järeldus: Munavalgu lahuse koostises esineb türosiini, želatiini lahus ei sisalda aromaatset tuuma omavat aminohapet türosiini.

Sülfhüdrüüli- e tioolireaktsioon

Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Leelise hüdrolüüsiga annab tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm (-SH) sulfiidioone, mis Pb2+ ioonidega moodustavad musta või tumepruuni PbS sademe.
Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH
Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisame ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2.
Seejärel lisame katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti, kuni algab pruunikasmusta sademe moodustumine. Seejärel asetatakse katseklaas statiivi, kus sademe formeerumine jätkub.
Tulemus: Segu kuumutamisel hakkas tekkima tumepruunikas sade, sademe tekkimine jätkus edasi, kui sade seisis , muutus seistes tumedamaks. Lõpuks oli mustjaspruun.
Järeldus: Munavalgu lahuses esineb tioolrühma sisaldav tsüsteiin.

Valkude sadestamine trikloroäädikhappega

Trikloroäädikape ( TKÄ ) ehk trikloroetaanhape denatureerib ja sadestab valke lahusest välja, mille molekulmass on üle 10 000. Kasutatakse valkude eraldamiseks madalamolekulaatsetest lämmastikuühenditest.
Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati mõni tilk CCl3COOH lahust, loksutatakse.
Tulemus: Moodustus valge sade .
Järeldus: Toimus valgu väljasadenemine munavalgu lahusest TKÄ abil, seega valgu molekulmass on üle 10000

Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine)

Neutraalsete soolade kõrged konsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestamine lahusest – seda nimetatakse väljasoolastamiseks. Globuiinid sadestuvad välja (NH4) 2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga soola küllastunud lahuses.
Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisati sama palju (NH4)2SO4 küllastunud lahust ning jäeti see 5 min seisma. Tekkinud sade eraldati filtrimisega . Filtraadile lisati vähehaaval kristalset (NH4)2SO4, kuni soola kristallid enam ei lahustunud.
Tulemus: (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel tekkis nõrk hägu . Kristalse (NH4)2SO4 lisamisel filtraadile tekkinud albumiinide sade oli intensiivsem
Järeldus: Tekkinud sademehulkade põhjal saab öelda, et albumiinide sisaldus küllastunud lahuses oli suurem.

Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st

Kõrgel tempetatuuril toimub kõigi valkude pöördumatu denaturatsioon , millega kaasneb enamasti ka valgu väljasadestumine. See ei pruugi aga toimuda, kui keskkonna pH erineb palju valgu isoelektrilise täpi väärtusest. Valgu pI on keskkonna pH väärtus, mille juures valgu molekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, molekuli summaarne laeng võrdub seega nulliga, millest tingituna valgumolekulid sadestuvad kergesti lahusest välja. Kui keskkonna pH erineb väga palju pI väärtusest, omandavad kõik molekulid ühesuguse laengu („+“ või „-„ laeng), mistõttu väljasadestumist ei toimu.
Töö käik: Kahte katseklaasi valame kummassegi 2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisame 1 ml kontsentreeritud etaan- e äädikhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutame keeval vesivannil.
Tulemus: Katseklaasis, kuhu oli lisatud äädikhapet valgu väljasadestumist ei toimunud, teises katseklaasis tekkis sade.
Järeldus: Happe lisamine ühte katseklaasi põhjustas pH muutuse, mis erines valgu isoelektrilisest täpist, mistõttu väljasadestumist ei toimunud.

Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega

Orgaaniliste lahustite ( etanool , atsetoon jt) mõjul toimub valgu dehüdratiseerimine ning väljasadestumine. Sadesti ettevaatlikul lisamisel toimuv denaturatsioon on pöörduv ning sade lahustub vee lisamisel uuesti. Suuremas koguses lahusti lisamisel toimub pöördumatu denaturatsioon ning sade vee lisamisel ei lahustu.
Töö käik: Katseklaasi valame 2 ml munavalgu lahust. Tilga kaupa ja segu pidevalt loksutades lisame orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lahjendame katseklaasi sisu veega ja jälgime, kas tekkinud sade lahustub või mitte.
Tulemus: Lisades munavalgu lahusele atsetooni, tekib sade. Seejärel lahjendame veega, sade ei lahustu.
Järeldus: Valguga toimus pöördumatu denaturatsioon.

1.2 Süsivesikute reaktsioonid

Süsivesikud on ulatuslik ühendite rühm, kuhu kuuluvad suhkrud , aga ka tärklis, tselluloos ning mitmed teised polüoosid .
Vastavalt struktuurile jaotatakse süsivesikud mono -, oligo- ja polüsahhariidideks.
Paljud süsivesikutekvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid baseeruvad nende redutseerimisvõimel. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt tekivad erinevad suhkrute oksüdatsiooniproduktid.
Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed.
Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (α-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid.

Molisch’i test

Molisch’i testiga saab määrata nii mono -, oligo- kui polüsahhariidide esinemist. Väävelhappetoimel suhkrud dehüdreeruvad ning moodustavad kas furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Uuritava lahuse ning happe piirile tekib purpurne kiht, kui produktid reageerivad α-naftooliga.
Töö käik: Võtame kaks katseklaasi ja valame neisse 2 ml erinevate süsivesikute lahust Võrdlemiseks kasutasin glükoosi ja fruktoosi lahuseid. Mõlemasse katseklaasi lisame 5–6 tilka Molisch'i reaktiivi. Katseklaaside sisu loksutatakse. Lisame tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet.
Tulemus: Fruktoosilahuse ja happe piirpinnale tekkis lillakas kiht ning glükoosilahuse ja happe piirpinnale õrnalt samuti lillakas kiht.
Järeldus: Reaktsiooniga tõestati sahhariidide olemasolu uuritavates lahustes.

Osasoonide saamine

Osasoonidon süsivesikute derivaadid , need tekivad redutseeruva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahusest välja, tekkinud kristallide kuju järgi on võimalik eristada lähtesuhkruid.
Töö käik: Kahte katseklaasi valame 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Võtsin võrdlemiseks laktoosi ja maltoosi lahused . Mõlemasse lisame ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutame. Reaktsioonisegu hoitame 40 minutit keevas veevannis, aegajalt loksutades ja jahutatakse jäävannis. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis.
Järeldus: Nii Laktoosi kui ka maltoosi ossasoonide kristallide kuju sarnaesid piltidel olevatele näidetele. Maltoosi puhul tekkis erinevus sellega, et kristallid olid rohkem omavahel reas.

Hõbepeegli reaktsioon

Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide soolasid. Ammoniakaalsest AgNo3 lahusest sadestub metalliline hõbe taandavate suhkrute toimel välja ning katseklaasi seinale moodustub peegel.
Töö käik: Katseklaasi valatame 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisatame 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisame 1 ml glükoosi lahust, segu loksutatakse ja soojendame veevannis.
Tulemus: Esimese korraga tekkis tumehall sade ja väga vähe peeglit, seega kordasin katset uuesti. Teise katse korral sadestus reaktsiooni käigus taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina, mis näitab, et meil on tegemis taandava suhkruga .
Järeldus: Glükoosis sisalduv aldehüüdrühm oksüdeerus selle käigus metalligaAgNO3 lahusega. AgNO3 ja NH3 baasil tekib [Ag(NH3)2]+ (diammiinhõbe)

Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega

Fehlingi reaktiiviga saab määrata taandavate suhkrute olemasolu. Reaktsioonil vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask(II)tartaatkompleksi koostises olev vask taandub ning tekib punane Cu2O sade. Sahharoos ise Fehlingi reaktiiviga ei reageeri ( pole taandav suhkur), aga reageerivad sahharoosi hüdrolüüsiproduktid glükoos ja fruktoos .
Töö käik: Kahte katseklaasi valati 1 ml sahharoosi lahust, ühte lisati veel 1 tilk konts HCl. Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks kuumutati mõlemat lahust 5 min jooksul veevannil. Mõlemasse katseklaasi lisati 1 ml Fehling I (CuSO4 vesilahus) ja Fehling II( leeliseline K,Na-tartraadi e Seignetti soola vesilahus) lahust. Seejärel kuumutati uuesti mõlemat katseklaasi.
Tulemus: Fehlingi lahuste lisamisel muutus mõlemas katseklaasis lahus siniseks . Teistkordsel veevannis kuumutamisel tekkis katseklaasis, kuhu oli lisatud HCl, punane sade.
Järeldus: Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi, mistõttu andis selles katseklaasis Fehlingi reaktiiv positiivse reaktsiooni taandavate suhkrute suhtes.

Barfoed’ reaktsioon

Barfoed’i reaktiiviga (vask(II) atsetaadi lahus äädikhappes) saab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgalt happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid .
Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml maltoosi lahust. Lisati 3 ml Barfoed’i reaktiivi ning kuumutati veevannil ~5 min.
Tulemus: Pärast mõneminutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punakas-pruunikas sade.
Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punakas-pruun Cu2O sade. Maltoos on oligosahhariid, seega vaske neis katsetingimustes ei taandanud.

1.2.6 Selivanoff’i reaktsioon

Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest furfuraal ja heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal . Mitmealuseliste fenoolidega reageerides moodustuvad nendest värvilised produktid. Selivanoff’i reaktiiv koosneb soolhappest, benseen-1,3-dioolist ja FeCl3-st. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega.
Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml glükoosi lahust. Lisati 2 ml Selivanoff’i reaktiivi ning soojendati ~5 minutit keeval veevannil.
Tulemus: Fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis muutus lahus paari minuti jooksul punakaks, glükoosilahust sisaldavas katseklaasis peaaegu 5 min jooksul õrnalt oranžikaks.
Järeldus: Fruktoos on ketoos ning glükoos aldoos – fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini.

Tärklise reaktsioon joodiga

Tärklis moodustab joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse. Polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse ehk tärklise reaktsioon joodiga on pöörduv.
Töö käik: 4-5 ml tärkliselahusele lisati 1 tilk joodilahust. Segu kuumutati keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutati jäävannis.
Tulemus:
A. Joodi lisamisel lahusesse tekkis tumesinine lahus. Kuumutamisel muutus lahus värvusetuks. Katseklaasi alumise poole jahutamisel hakkas taastuma tumesinine värvus.
B. Maisi tärklise terad olid väiksemad kui kartuli omad. Kujult olid maisi terad kandilisemad kui kartuli omad, kartuli terad olid ümmargused ning suurused varieerusid. Mikroskoopia võimaldab meil eristada süsivesikuid, siin katses just tärklist erinevates toiduainetes .
Tallinn 2015

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 33 allalaadimist

Biokeemia praktikum 1 1-1 2-Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #1

Biokeemia praktikum 1 1-1 2-Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #2

Biokeemia praktikum 1 1-1 2-Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #3

Biokeemia praktikum 1 1-1 2-Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #4

Biokeemia praktikum 1 1-1 2-Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #5

Biokeemia praktikum 1 1-1 2-Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #6

Biokeemia praktikum 1 1-1 2-Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #7

Biokeemia praktikum 1 1-1 2-Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #8

Biokeemia praktikum 1 1-1 2-Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #9

Biokeemia praktikum 1 1-1 2-Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #10

Biokeemia praktikum 1 1-1 2-Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

notid Õppematerjali autor

1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega
Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Katse jooksul saab reaktsioon kas toimuda või mitte, hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe moodustumist, gaasi eraldumist või muid üheseid silmaga nähtavaid muudatusi.
1.1 Valkude reaktsioonid
Valgud on polüpeptiidid, milles “ehituskivideks” olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjekorrast. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid värvusreaktsioone.
Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad nõrgad sidemed, kuid peptiidsidemed. Valgu denatureerumine võib vähendada tema lahustuvust, mis omakorda põhjustab valgu väljasadenemise lahusest. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks.
1.1.1 Biureedireaktsioon
Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon, kuna ta on tingitud peptiidsidemete esinemisest. Reaktsioon toimub, kui ühend sisaldab kaht või enamat peptiitsidet. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2 -ioonid sinakasvioletse, valgu hüdrolüüsi produktidega roosa värvusega biureetkompleksi. Kompleksi värvuse annab Cu2 -ioonide seostumine nelja peptiidsidemete koostisse kuuluva lämmastiku aatomiga. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses.

biokeemia praktikum labor ttü reaktsioon katseklaas reaktiiv hape glükoos produktid fehling Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Sarnased õppematerjalid

docx

Biokeemia protokoll 1.1,1.2 lõppversioon

ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgu lahust. Lisame 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust, loksutatakse hoolikalt. Tulemus: Lahuse värvus läks violetseks, sellepärast et munavalk sisaldab peptiidsidemeid, mis aluselises keskkonnas(selleks lisasime lahusesse NaOH-d) moodustavad vasksulfaadis olevate Cu2+-ioonidega lillaka kompleksi. Kompleksi struktuur? Biureetkompleksi struktuur: 1.1.2 Mulderi reaktsioon See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus. Aromaatseid tuumi sisaldavad aminohapped on trüptofaan(Trp), türosiin(Tyr) ja fenüülalaniin(Phe) Milliste? Kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel valk sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgu lahust ja lisame 5-6 tilka kontsentreeritud HNO3. Reaktsioonisegu loksutame ja soojendame kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks

Biokeemia

docx

Biokeemia protokoll 1.1 ja 1.2

valkudele ja  spetsiifilised ehk erireaktsioonid, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohapetele valgu molekulis või vastavas lahuses. 1.1.1 Buireedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi. Cu2+ ioonid seostuvad nelja peptiidsideme koostisesse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Struktuur? Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10%- list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Katseklaasi sisu loksutatakse hoolikalt. Tulemus: CuSO4 lisamisel muutus lahus lillaks. Järeldus: Segu värvus violetseks ja sellest võib järeldada, et lahus

Biokeemia

pdf

Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid

1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonidega on võimalik määrata, kas mingi keemiline element, funktsionaalne rühm, ühend või ühendite rühm leidub uuritavas proovis või mitte. Katse läbiviimisel reaktsioon vastavalt kas toimub või ei toimu, mida saab täheldada värvuse muutusega, sademe või hägu moodustumisega, gaasi eraldumisega või muude silmaga nähtavate muutuste toimumisega. 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Reaktsioon toimub, kui aine sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II) ioonidega sinakasvioletse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi.

Biokeemia

docx

Biokeemia protokoll

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biorgaanilise keemia õppetool Protokoll N.1 Laboratoorne töö N.1 Ainete kvalitatiivsed reaktsioonid Valkude reaktsioonid Süsivesinikute reaktsioonid Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust

Biokeemia

docx

Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid

TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorsed Töö pealkiri: tööd: 1.1,1.2 Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID

Biokeemia

doc

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Laboratoorne töö 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 06.02.13 19.02.13 1.1 Valkude reaktsioonid. 1.1.1 Buireedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet.

Biokeemia

docx

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid.

väljasadestamine; valgufraktsioonide lahustamiseks kasutame v'ljasoolastamine. On ka kvalitatiivsed reaktsioonid valkudega, neid on kaks tüüpi. Universaalsed reaktsioonid: biureetreaktsioon saab kasutada iga valgu puhul. Spetsifilised reaktsioonid: iseloomulikud sõltuvalt aminohappe sisaldumisest (nt Mulderi, Milloni reaktsionid). Kirjutage pikemalt ja oma sõnadega. 1.1.1 Biureedireaktsioon Universaalne, kvalitatiivne reaktsioon, sest on seotud peptiidsidemete olemasolekuga. Peptiidsidemed moodustuvad CuSO4-ga leelises keskkonnas vase värvilised kompleksid. Kasutatud ained: 1 ml munavalgu lahust 1 ml 10%-list NaOH lahust 1%-list CuSO4 lahust(tilk) Töö käik: Lisame 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust munavalgu lahusele ning loksutame hoolikalt. Moodustus sini-illa värveline sade, mis tõestab peptiidsideme esitamist

Bioloogia

docx

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid

Biokeemia laboratoorne töö No 1 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Õppejõud: Ly Villo Eda Türi 142281 YAGB21 Eda Türi 142281 YAGB21 1.1. Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga

Biokeemia

Rohkem sarnaseid