TTÜ Biokeemia praktikum: Kvalitatiivsed reaktsioonid

narusk, mikk

TTÜ Biokeemia praktikum: Kvalitatiivsed reaktsioonid (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Biokeemia

1 Hindamata

TÖÖ 1: AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA

Juhendajad:
Kaia Kukk
Priit Eek

Valkude reaktsioonid

Biureedireaktsioon
Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+ ioonidega violetse kompleksi.
Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustub valgumolekuliga sinakasvioletne biureetkompleks . Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses.
Töö käik
Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Loksutatakse. Reaktsioonisegu muutub lillakaks, mille põhjustavad biureetkompleksid.
Järeldus
Lillakas (violetne) värvus kinnitab pika peptiidahela ehk valgu olemasolu lahuses.

Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon )
Ksantoproteiinreaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu valgus. Konts. lämmastikhappe lisamisel denatureerub valk pöördumatult ja sadestub. Soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine – tekib intensiivse kollase värvusega lahus, mis leeliselises keskkonnas omandab oranži värvuse.
Töö käik
Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust ja lisatakse 5-6 tilka kontsentreeritud HNO3. Segu loksutatakse ja soojendatakse kuni kollase sademe tekkeni. Segu jahutatakse, lisatakse NH3H2O lahust ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutatakse. Kollane sade muutub oranžiks.
Järeldus
Mulderi reaktsioonis tekkisid nitrofenoolid, see tõestab aromaatsete aminohapete olemasolu munavalgus .

Milloni reaktsioon
Kasutatakse Milloni reaktiivi, mis on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid ehk türosiini (Tyr) radikaalid. Positiivse Milloni reaktsiooni korral lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume( telliskivi )-punaseks.
Töö käik
Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml munavalgu lahust, teise 1ml želatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 5-6 tilka Milloni reaktiivi. Segu soojendatakse 40-50 kraadini. Želatiinis denatureerunud valku sademena ei teki, munavalgus tekkis roosa sade.
Järeldus
Milloni test tõestas, et munavalgus on türosiini ning želatiinis türosiini ei ole või siis on väga vähe.

Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon
Positiivne reaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm allub leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis Pb2+ ioonidega moodustavad musta või tumepruuni sademe.
Töö käik
2ml
5% lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10% NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1ml munavalgu lahust, loksutatakse ja soojendatakse mõni minut, kuni algab pruunikasmusta PbS sademe moodustumine.
Järeldus
Tekkis pruunikas sade, mis kinnitab tsüsteiini olemasolu munavalgus.

Valkude sadestamine trikloroäädikhappega
Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav agent , kuid see et sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10000, seetõttu saab TKÄ-d kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüüsi produktid .
Töö käik
Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust, loksutatakse hoolikalt. Tekib valge läbipaistmatu udune sade.
Järeldus
Trikloroäädikhape denatureeris ja sadestas munavalgu.
TKÄ ei sadestanud munavalgu lahusest madalmolekulaarseid peptiide, kuna neid ta ei denatureeri.

Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine)
Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest. Globuliinid sadestuvad (NH4) 2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid sadestuvad küllastunud lahuses.
Töö käik
2ml munavalgu lahusele lisatakse võrdne maht (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutatakse ja jäetakse 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sade eraldatakse filtrimise teel, ära filtritakse umbes pool lahusest. Saadud filtraadile lisatakse kristalset (NH4)2SO4 küllastunud lahuse saavutamiseni. Jälgitakse albumiinide sademe teket. Albumiinide sade oli hägusem ja tihedam kui globuliinide sade.
Järeldus
Kuna albumiinide sade oli tihedam, on munavalgus albumiine rohkem ja globuliine vähem.

Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st
Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult. Tavaliselt kaasneb valgu denatureerimisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda.
Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu.
Töö käik
Kahte katseklaasi valatakse kummassegi 2ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisatakse 1ml kontsentreeritud etaanhapet. Mõlemat katseklaasi kuumutatakse keeval vesivannil . Ainult munavalgega katseklaasis sadestub valk välja, kuid etaanhappega valk ei sadestu.
Järeldus
Etaanhapet lisades muutus lahuse pH selliseks , et valgus agregatsiooni ei toimu ja valk ei sadene.

Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega
Etanool , atsetoon jt veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgus esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine,
mistõttu valk sadestub lahusest välja. Kui lahustit lisada ettevaatlikult ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada , denatureerub valk pöörduvalt. Sel juhul lahustub sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni lahuses vähendada. Orgaanilise solvendi kiire või suures koguses lisamine võib põhjustada valgu pöördumatu denaturatsiooni.
Töö käik
Katseklaasi valatakse 2ml munavalgu lahust. Tilgakaupa ja pidevalt loksutades lisatakse etanooli kuni sademe tekkimiseni, millest annab tunnistust lahuse hägustumine. Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega ja jälgitakse, kas tekkinud sade lahustub või mitte.
Järeldus
Etanooli lisamisel denatureerus ja sadenes valk. Vee lisamisel valgu sade ei lahustunud uuesti, seega toimus pöördumatu denaturatsioon , mille võis põhjustada etanooli kiire lisamine lahusesse.

Süsivesikute reaktsioonid

Molisch’i test
Molischi test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse testi annavad nii mono -, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi ɑ-naftooliga, moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale.
Töö käik
Ühte katseklaasi valatakse tärklist, teise glükoosi. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 5-6 tilka Molisch’i reaktiivi, mis kujutab endast ɑ-naftooli lahust alkoholis. Katseklaaside sisu loksutatakse hoolikalt. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1ml kontsentreeritud väävelhapet.
Tärklisega katseklaasis tekib happe ja tärklisekihi vahele õhuke lilla kiht, seejuures alumine kiht on rohekas . Glükoosiga katseklaasis tekib purpurne produkt ja alumine kiht on ühtlaselt lilla.
Järeldus
Molisch’i testiga tekkisid katseklaasidesse purpursed või lillad kihid , mis kinnitab, et tärklis ja glükoos on süsivesikud.

Osasoonide saamine
Osasoonid on süsivesikute derivaadid , mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuurid on lähtesuhkrule iseloomulikud. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist.
Töö käik
Ühte katseklaasi valatakse 2ml arabinoosi lahust, teise 2ml glükoosi lahust. Mõlemad kasutatavad suhkrud peavad olema taandavad. Mõlemasse lisatakse 0,1g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2g naatriumatsetaati ning loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud. Reaktsioonisegu hoitakse 40min keevas veevannis, aeg-ajalt loksutades ja jahutatakse seejärel jäävannis. Katseklaasis moodustuvad vastavate suhkrute osasoonid, mis lahusest välja kristalluvad. Moodustuvate osasoonide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis.
Glükoosi osasoon : glükoosi ja teiste monosahhariidide osasoonid meenutavad luuda, kõik osasoonid on piklikud.
Arabinoosi osasoon sarnaneb pigem disahhariidide osasooniga.
Arabinoosi osasoon on sarnane laktoosi osasooniga, meenutavad lilleõit, on ühtlased ringid .
Laktoosi osasoon on veidi rohkem hargnenud kui arabinoosi osasoon, meenutab väljapoole suunatud nõelu.

Hõbepeegli reaktsioon
Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli . Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalliline hõbe aldehüüdide, seega ka taandavate suhkrute toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli.
Töö käik
Hoolikalt pestud katseklaasi valatakse 1ml 1% AgNO3 lahust, lisatakse 0,5ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisatakse 1ml glükoosi lahust, segu loksutatakse hoolikalt ja soojendatakse ettevaatlikult veevannis. Positiivse reaktsiooni puhul sadestub hõbe katseklaasi seintele peeglina.
Järeldus
Kuna katseklaasi seinale tekib peegel , on glükoos taandav suhkur.

Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega
Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks leeliseline vask(II)tartraatkompleks ehk Fehlingi reaktiiv , mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus ) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K, Na-tartraadi e Seignett’i soola vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Suhkrur ise oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks .
Positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, seega sahharoos positiivset reaktsiooni ei anna, küll aga annavad positiivse reaktsiooni tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos . Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendatakse happe toimel kõrgel temperatuuril. Sahharoosi hüdrolüüsi protsessi nimetatakse inversiooniks ja tekkivat glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu nimetatakse invertsuhkruks.
Töö käik
Kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte neist lisatakse 1 tilk kontrentreeritud HCl. Loksutatakse ja sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks hoitakse mõlemat lahust 5 minutit veevannis 80-85 kraadi juures. Seejärel lisatakse mõlemaase katseklaasi 1ml Fehlingi I ja 1ml Fehlingi II lahust ja loksutatakse hoolikalt. Katseklaase soojendatakse uuesti veevannis. Katseklaasis, kuhu lisati HCl, tekib tugev punane sade.
Järeldus
Sahharoosile HCl lisamine ja selle soojendamine põhjustas sahharoosi hüdrolüüsi, mille toimel tekkis glükoos ja fruktoos. Fehlingi reaktiiv oksüdeerib suhkru aldehüüdrühmad happerühmadeks ning tekib punane Cu2O sade. Ilma HCl-ta katseklaasis sadet ei tekkinud, sest sahharoos ei hüdrolüüsunid st ei tekkinud taandavaid suhruid.

Barfoed’i reaktsioon
Suhkrute reaktsioon Barfoed’d reaktiiviga (vask(II)atsetaadi Cu( CH3COO )2 lahus äädikhappes) võimaldab eristada taadavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. Reaktsioon annab punase Cu2O sademe.
Töö käik
Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1ml fruktoosi (monosahhariidi) lahust ja teise laktoosi (taandav oligosahhariidi) lahust. Mõlemale lisatakse 3ml Barfoed’i reaktiivi, segatakse hoolikalt ning hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit. Fruktoosis tekib kiirelt punane Cu2O sade, laktoosis tekib see pikemal soojendamisel, kuna siis laktoos hüdrolüüsub.
Järeldus
Kuna fruktoosis tekkis kiirelt punane sade, siis tõestab see, et fruktoos on monosahhariid, samas laktoosis tekkis sade alles pärast hüdrolüüsumist, st laktoos on oligosahhariid.
Laktoosis sademe tekkimiseks pidi katseklaasi soojendama kauem kui 5 minutit ehk laktoos pidi enne hüdrolüüsuma monosahhariidideks.

Selivanoff ’i reaktsioon
Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmesuguste fenoolidega, andes värvilisi produkte.
Selivanoff’i reaktiiv sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen -1,3-diooli ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega.
Töö käik
Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2ml Selivanoff’i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4-5min keeval veevannil. Fruktoosi sisaldavas katseklaasis tekib varem punakas värvus, glükoosis tekib kaua keetes oražikas värvus.
Järeldus
Kuna reaktsioon toimub kiiremini ketoosidega, on fruktoos ketoos ja glükoos aldoos.

Tärklise reaktsioon joodiga
Tärklisele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi mulekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Joodiga värvuvad ka kartulist ja maisist eraldatud tärkliseterakesed.
Töö käik

Katseklaasi valatakse 4-5ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävee vannil. Kuumutades lillakas värvus kaob, lahus muutub läbipaistvaks. Jahutades tekib kompleks uuesti ja värvus muutub jälle lillakaks.

Mikroskoobi alusklaasile kantakse erinevate tärkliste materjali proovid. Lisatakse 1 tilk lahjendatud joodilahust. Maisitärklis on kobaras , koosnevad väiksematest tükkidest. Kartulitärklis on suurte ümarate tükkidena, enamasti üksikult.
Järeldus
Tärklis moodustab joodiga lillaka kompleksi, mis kuumutamisel laguneb (värvus kaob) ja jahutamisel tekib uuesti. Mikroskoobiga joodiga värvunud taimseid tärkliseterasid vaadeldes on võimalik kindlaks teha, mis taimest tärklis pärit on.
Kartulitärklis

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 24 allalaadimist

TTÜ Biokeemia praktikum-Kvalitatiivsed reaktsioonid #1

TTÜ Biokeemia praktikum-Kvalitatiivsed reaktsioonid #2

TTÜ Biokeemia praktikum-Kvalitatiivsed reaktsioonid #3

TTÜ Biokeemia praktikum-Kvalitatiivsed reaktsioonid #4

TTÜ Biokeemia praktikum-Kvalitatiivsed reaktsioonid #5

TTÜ Biokeemia praktikum-Kvalitatiivsed reaktsioonid #6

TTÜ Biokeemia praktikum-Kvalitatiivsed reaktsioonid #7

TTÜ Biokeemia praktikum-Kvalitatiivsed reaktsioonid #8

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mikk narusk Õppematerjali autor

TTÜ Biokeemia täielik ja arvestatud praktikumi protokoll: AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA

katseklaasi reaktsioon munavalgu loksutatakse suhkru osasoon glükoos tärklis lahusest valatakse reaktiiv taandav fruktoos katseklaasi valatakse kompleks sahharoos laktoos

Sarnased õppematerjalid

docx

Biokeemia protokoll 1.1 ja 1.2

moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on renaturatsioon. Valkude reaktsioonide tüübid:  kvantitatiivsed reaktsioonid -Kvalitatiivse analüüsi meetodid ei nõua reeglina reagentide täpset doseerimist (kaalumist, pipeteerimist), vaid piirduda võib silmamõõduga ning suurusjärgu arvestamisega. mis tähendab kvantitatiivne, mis kvalitatiivne?  kvalitatiivsed reaktsioonid- Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis.(värvusreaktsioonid,

Biokeemia

docx

Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid

TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorsed Töö pealkiri: tööd: 1.1,1.2 Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse,

Biokeemia

docx

Biokeemia - Valgud ja süsivesikud

TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Terje Robal 07.02.2012 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis

Biokeemia

doc

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Laboratoorne töö 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 06.02.13 19.02.13 1.1 Valkude reaktsioonid. 1.1.1 Buireedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik · Katseklaasi valame 1ml munavalgu lahust.

Biokeemia

docx

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega, valkude reaktsioonid, süsivesinikute reaktsioonid

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö Nr.1 Protokoll Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude reaktsioonid Süsivesinikute reaktsioonid Ann Lakspere 120959YASB Juhendaja: Tiina Randla Kaia Kukk Tallinn 2013 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad

Biokeemia

docx

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid

TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis

Biokeemia

odt

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid

1.1 VALKUDE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID; 1.2 SÜSIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID Ave Tüür 155356 YAGB21 Juhendaja: Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõningad valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele

Keemia